-
Päev Oslos uusmeremaalasega ehk miks on hea, kui plaanid on lahtised
Ärkan oma viimasel hommikul Bunks at Rodes hostelis Oslos. Teoreetiliselt peaksin ma kell 11 siit läinud olema, aga õnneks on mul salavõti ehk eile kohatud Mathew. Saan oma suure koti hoiustada alla pagasiruumi,…
-
“Tulekahju” hostelis ja miks tasub oma pistikupesa jagada
Ärkan 29. juuni öösel kell kolm südame pekslemise peale, sest mingi sireen hakkab järsku tubades undama. Püüan kõigepealt meelde tuletada, kes ma olen ja kus ma olen, ning jään siis voodi äärele istuma…
-
Hääletamise õudusunenägu ja Norra politseiga saunas
28. juuni hommik, sajab lausvihma. Miks ma küll lubasin selle britiga Oslosse hääletada… Vantsin alla kohvikusse ja tunnen Instagramist tuttava erkoranži särgi järgi Alani kohe ära. Tõeline briti nägu, aga päriselus üllatavalt pikk.…
-
Turistielu Lillehammeris ja kuidas ma lõpuks norrakaga deidil käisin
27. juuni on see päev, mil ma kirjutan Tinderile, et nende äpi algortimil peab midagi viga olema, sest mul ei ole kahe nädala jooksul mitte ühtegi match’i tulnud. Ja ilmselget ei saa asi minus olla!…
-
Lillehammer ja saksa palverändurid
26. juuni hommikul pakin taaskord oma koti kokku, panen selga viimased puhtad riided ning asun kõmpima bussipeatuse poole, kuhu on veidi üle kilomeetri minna. Tee viib mäest alla jõeni, üle silla ning seejärel…
-
Sjoa jõgi ja minu elu esimene white rafting
Esmaspäeval, 24. juuni hommikul istuvad Trondheimis autosse kaks eestlast, kaks norrakat ja üks norra kass. Üllataval kombel mahub kamp ja nende kaasavara koos snäkkidega autosse täitsa täpselt. Olaf ja Liina on ees, mina…
-
Trondheimi diivanikassi elu ja Kärdi lobasuu
22. juuni hommikul ärkan umbes kella kolme paiku, sest päike paistab silma ja nii palav on. See Norra öine päike on ikka hullumeelne. Elutoas kahjuks ei ole rulood ka, on ainult läbipaistvad heledad…
-
Mosjøenist Trondheimi ehk kuidas otsustusvõimetus mind võõra mehe diivanile viis
Neljapäev, 20. juuni. Pärast kuut päeva turvalises ja mugavas Bodø mullis on aeg kott taas turjale vinnata ja end uutele seiklustele avada. Nagu ikka, ülemäära kivisse raiutud plaane ei ole, kuid mingi marsruut…
-
Printsessipõlve viimane vaatus – heitlused iseenda ja hiidlestaga
Teisipäeva hommik. Maja on vaikne, L on juba varahommikul lahkunud linna tööle. Ilm on pilvine, kuid siiani ei ole ikka veel tulnud seda “homme hakkab sadama” päeva. Ma natuke isegi tunnen vihmast puudust,…
-
Printsessipõli jätkub – kanuusõit ja kalapüügiseiklused
Oma teisel hommikul metsamajas ärkan uimasena sügavat unest, mida võib pakkuda ainult hämar tuba ja voodis magamine. Komberdan üleskorrusele kööki, kus perepoeg juba mõnda aega on ringi toimetanud. Ka H on üleval, kuid…
