Paanikahoo järgsel hommikul ärkasin väsinult. Teatud kergendus ja lootus oli saabunud, kuid tugev jääkärevus püsis. Telefonis olid vastused sõbrannadelt, kes minult eelmisel õhtul lörisevad ja kaootilised häälsõnumid olid saanud, küsimusega, et kas nüüd…

Läksin oma esimesel õhtul uues hostelis voodisse ja tundsin hinges raskust. Peas käis: “Here we go again…” Jälle uus algus, uus koht, uued kombed. Tekkis tahtmine lihtsalt normaalse inimese kombel kellast kellani tööle…

Pühapäev, 20. oktoober – minu viimane päev Maroko perehostelis Agadiris. Eelmisel päeval kuulutasin tiimile, et lõunasöögiks tuleb Eesti pidu. Hakkisin terve hommiku kartulisalatit ja ehitasin šokolaadi-kohvi küpsisetorti. Mohamed sellest pidustusest aga osa ei…

Kui on üks asi, mida islamist üle võtta, on see puhtuse väärtustamine. Moslemid palvetavad viis korda päevas ning pesevad alati enne Allahi poole pöördumist oma jalad, käed ja näo puhtaks. Reede on aga…

Kui ma oma pisikeselt Taghazouti nädalavahetuse puhkuselt tagasi olin jõudnud, istusin pärast õhtusööki koos uue vabatahtliku Minni, paari hostelikülalise ja meie kohaliku töötajaga katusel ning ajasime juttu. Õhkkond oli mõnus, rääkisime maast ja…

Eelmises postituses kirjutasin, kuidas esimese töönädala järel läksin vahelduse mõtteks surfiküla Tamraghti külastama. Teise nädala lõpuks küpseks aga plaan lausa ööseks ära minna – sel korral üks küla edasi Taghazouti, mis on tuntud…

Pärast Anna lahkumist olin mina hosteli ainuke nö tavaline vabatahtlik. Hiina tüdruk Li oli küll kohal, kuid tema töötas mingis teises rütmis täiesti teiste reeglite alusel. Ta oli hostelis abis juba mitmendat korda…