Saabusin Jacksonville’i rogijaama 17. detsembri hommikul kell 6, s.o 25 minutit oodatust varem pärast 16 tundi väldanud rongisõitu. Härra kreeklasest “pinginaaber” aitas mul koti rongist maha tassida, soovis õnne ja turvalist reisi jätku…

Kuidas siis näeb välja 16 tundi rongis? Mööda rongi vahekäiku oma kohta otsides taipasin, et ma polnud mõelnudki ühele üldse mitte vähetähtsale faktorile – kui oluline on selles kogemus, kes su naabriks saab.…

16. detsembril ärkasin ma veidi enne kahesat Arlingtonis diivanil ning asusin kohe toimetama. Kiirelt duši alla ja seejärel kotti pakkima, sest ees ootas tihe päeva esimene pool. Päeva teise poole pidin see eest…

Pühapäeval, 15. detsembril Baltimore’ist Washingtoni sõites tundsin sees kerget elevust. Washington on ikkagi suur ja tähtis linn, nii et selle külastamine tundus natuke nagu uskumatu. Eelmisel päeval olin ma Couchsurfingu postkasti saanud vastu…

Kolmas koerahoiu päev ei erinenud eelmistest suurel määral. Ikka sama rutiin: hommikusöök, hommikune jalutuskäik, minu kohvijalutuskäik Starbucksi piparmündi mocha järele, tagasi koju kirjutama, lõunasöök, ühine teleka ees kaisutamine, õhtusöögi valmistamine, õhtune ühine jalutuskäik…

Ärkasin 12. septembris Baltimore’is oma esimesel hommikul imeilusa päiksepaiste peale. Loomad olid öösel täitsa inimlikud ja lasid mul hommikul kella kaheksani välja magada. Korra käisid seitsme ajal nuusutamas, et kas ikka hingab veel,…