Kuidas mind üritati korteriga skämmida

Thalwili esimesel nädalal ootan kannatlikult uudiseid Morzine’ist. Kel meelest juba läinud, siis selles postituses rääkisin, kuidas ma ennast koeraga kohvikusse kuueks nädalaks baristaks suutsin sebida. Kohvikuboss lubas kohalikelt küsida ja kõrvad lahti hoida, et kas kuskil on mõni vaba tuba või diivaninurk parasjagu üüriks pakkuda. Eks sellised asjad võtavad muidugi aega, aga pärast nädalast vaikust hakkan muutuma rahutuks. Kirjutan vaikselt bossile, et kas on mingeid juhtlõngu juba tekkinud ja kas peaksin ise ka mingeid pingutusi tegema. Kohvikuboss soovitab mul liituda kahe Facebooki grupiga – Morzine crew ja Morzine property hub, sest temal endal on nii kiire olnud, et pole aega olnud tegeleda. See uudis mind ülemäära ei rõõmusta, sest nii kui kaks nädalat koerahoidu täis saab, tuleb mul järgmisel päeval rongide, paatide ja bussidega tagasi Morzine’i kolistada, et tööle asuda. Kui aga elukohta pole, siis kuidas see inimene töötab? Teen tagumise variandina läbi ka hostelis või koguni võrkkiiges ööbimise kalkulatsioonid, kuid nendest plaanidest loobun kiiresti. Kasvavat ärevust ignoreerides usun siiski, et kõik mängib end ise kuidagi välja. 

Teen siis esimese Facebooki grupi lahti ja sirvin üleval olevaid kuulutusi. Tundub, et kõik, mis on olnud pakkumises, on juba ära napsatud. Kirjutan igaks juhuks mõnele postitajale, kuid kelleltki vastust ei saa. Postitan siis ise kuulutuse, kuid see võetakse koheselt maha. Veider. Loen oma kuulutuse uuesti läbi, midagi kahtlast või ebasobivat seal ei tundu olevat. Kohendan veidi ja panen uuesti üles. Jälle maha võetud. No mis jama see on nüüd… Lähen teise gruppi, kuid seal kordub sama jant. Proovin uuesti iga paari tunni tagant, ka järgmisel päeval – mitte midagi. Guugeldan probleemi ning üheks põhjuseks pakutakse, et kuna tegemist on kohaliku kogukonna grupiga, minu asukoht on aga hoopis teises riigis, siis võetakse postitust skämmina. Muudan oma asukoha Facebookis ära ja kae imet – õnnestubki lõpuks postitus üles riputada. Paar inimest isegi vastab kuulutusele, kuid kõik korterid asuvad mitme(kümne) kilomeetri kaugusel Morzine’ist. Kuna mul pole ei ratast ega autot, siis need variandid kukuvad ära. Ühistranspordi peale seal mägede vahel pole mõtet lootma jääda.

24. juuli hommikul kirjutab mulle keegi Keira, kelle elukoht tundub olevat Dallas, ning uurib, et kas ma olen juba endale elukoha leidnud. Minu eitava vastuse peale küsib, mis on eelarve ja eelistatud asukoht. Vastan, et eluase peaks asuma tulevasest töökohast kuni 45minutise jalutuskäigu kaugusel ja kuue nädala eest ei sooviks ma rohkem kui 900€ välja käia. Neiu annab mulle selle peale oma endise korteriomaniku meiliaadressi, kellel olevat korter vaba, et ma uuriksin temalt lähemalt üksikasjade kohta. Kirjutan siis härra Charles Raymondile oma murest ning saan 15 minuti pärast vastuse, et korter on saadaval ja härra kirjutab mulle õige pea kõigest lähemalt. Möödub peaaegu 24 tundi, kuid härrast pole kippu ega kõppu. Küll aga kirjutab mulle järgmisel päeval uuesti preili Keira, et uurida, kas mul õnnestus korter endale skoorida. Kurdan, et pole härrast midagi kuulnud. Neiu soovitab end uuesti meelde tuletada, sest härra on tõenäoliselt tööga hõivatud ja väsinud ning unustas. Minu meeldetuletuse peale saabub vähem kui tunniga vastus, et härra tõesti oli tööst väsinud ja unustas. Imestan, et neiu nii täpselt teadis, kui väsinud härra on, aga see pole kirja kõige kahtlasem osa. Palju kahtlasem on info edastamise vorm:

Jah, loomulikult võib olla, et inimesed panevad oma üürikorterid vahepeal Bookingusse või AirBnb’sse üles, aga ma eeldaks korteriomanikult pigem kirja stiilis “kahetoaline korter, aadress, üürisumma, lisakulud, ettemaksu summa”. Siin on aga nii palju infopahna, kuid korteri aadressist ega hinnast pole mingit juttu. Pildid on muidugi ilusad ja professionaalsed. Kõige kriitilisemalt tõmbab aga minu tähelepanu “Chamonix Mont-Blanc train station 800m“. Ärge palun sellist jama mulle küll rääkima tulge. Kui Morzine’is oleks rongipeatus, küllap ma siis sinna oleks ka rongiga sõitnud! Rongirööpad pole aga sinna kanti teps mitte sattunud. Ja üldse – Chamonix Mont-Blanc asub Morzine’ist pooleteise tunnise autosõidu kaugusel. Tundub kahtlane, kuid mulle meeldib siiski anda inimestele võimalus end selgitada. Võib-olla tuli kopeerides viga sisse, võib-olla on härral mitu üürikorterit. Roosad prillid võtan aga eest ja panen ära karpi. Proovin härrat guugeldada, kuid nimi on liiga levinud ja konkreetseid vasteid ei tule. Kirjavahetus kulgeb edasi järgnevalt:

Nagu näha, siis härra jääb oma jurale kindlaks, ning kinnitab, et jaa-jaa, korter asub Morzine’is ja rongipeatus jääb 800 meetri kaugusele. Hind on muidugi täpselt minu eelarvele sobiv – alla 900€. Hiljem saan teada, et selle summa eest ei saa Morzine’is tubagi rentida, rääkimata kahetoalisest korterist! Kirjavahetuses liigume üürilepingule aina lähemale, kuid mina pressin igas kirjas ikka edasi, et selle rongipeatusega on siin mingi kala. Härra kinnitab, et kala ei ole, kõik on õige. Samal ajal ilmub nagu tellitult ka preili Keira Facebookis minu postkasti ja kinnitab, et tegemist on väga hea korteriga ning et annaksin talle teada, kui mul on mingeid küsimusi. Noh, nüüdseks olen ma juba aru saanud, et tegemist on 100% pettusega. Mis mulle aga rahu ei anna on see, et miks need skämmerid nii lollid on ja taustatööd ei tee. Kuidas sa nii lihtsa asjaga vahele jääd?! Ma suudaks ise palju parema pettuskeemiga lagedale tulla. Üritan alguses härra Raymondit nurka suruda faktidega, kuid tema ajab vankumatult oma valet edasi. Järgmiseks võtan ette neiu Keira (kes sarnase lakoonilise kirjapildi alusel ei ole keegi muu kui “härra Raymond”) ning kirjutan talle, et äkki oleks aeg oma pettus ausalt üles tunnistada, sest mõnel meist siin on päriselt vaja loetud päevade pärast reaalselt eksisteerivasse korterisse sisse kolida. Seejärel saan mitmed pikad sõnumid, millega neiu/härra end ilmselgelt paljastab, sest miks peaks mingisugust endist üürilist nii kirglikult huvitama, kas sa võtad korteri üürile või mitte. Eriti, kui see korter on saadaval nii nõutud piirkonnas, kui seda on Morzine.

Praegu seda siia kopeerides ajab mind jätkuvalt naerma nii selle kirja stiil kui ka sisu – milline ameerika neiu kirjutaks nii?? Saadan kuvatõmmise ka oma Uus-Meremaa sõbrale, kes naerab mu välja ja kinnitab, et tegemist on tõenäoliselt mõne Mahmediga Indiast. Ja sellega minu võlts-korteri tagaajamine lõppeb. Ikka olen korterita ja mitu päeva raisanud selle skämmi peale. Kirjutan kohvikubossile, et meie diil vist kahjuks jääb katki – sain tünga ja teisi valikuid hetkel laual pole, Morzine’is peaksin olema aga juba nelja päeva pärast. Boss teatab selle peale, et tuldagu ikka kohale, tema kolib oma pruudi juurde ajutiselt ja mina saan tema korteri esimeseks nädalaks endale, kuni mulle midagi püsivamat leiame. Ah nii lihtsalt saigi olukord lahendatud või? Nojah, tundub, et minust saab siis jälle tööinimene!

Teie tulevane barista Kärt