Viimased päevad Tamraghtis möödusid küürimise saatel. Ma olen juba paaris eelnevas postituses maininud, et sain meie sureva kassipoja eest hoolitsedes mingisugused satikad. Alguses arvasin, et tegemist on sääsepunnidega, sest need tekkisid järsku keset…

Uudistest nii palju, et meie uus pereliige kassipoeg Cinnamon ei jäänud siiski ellu. Ja ma süüdistan selles kõiges tema ema, kes teda enda tiiva alla tagasi ei võtnud. Kassipoeg nimelt oli lõpuks piisavalt…

Pärast Niklase lahkumist asusin usinalt kohtinguäppides kolama. Olin Marokos olnud selleks hetkeks neli nädalat ning tundsin end piisavalt mugavalt, et üle pika aja avada Hinge ja natuke sihipärasemalt ringi vaadata. Tamraghti surfilinnakeses, kus…

Eelmises postituses sai kirjeldatud minu esimest surfitundi, mida jagasin Niklasega, ning kus instruktor pani mind fakti ette, et kui kaks nädalat järjest iga päev randa lähen, siis peaks surfamise selgeks saama. Aga ainult…

Pühapäeval, 27. oktoobri hommikul saan sõnumi Göteborgi Niklaselt: “Tsau! Ma proovin oma toakaaslasega täna hääletada Essauoirast Tamraghti! Loodetavasti jõuame õhtuks kohale.” Vau, see käis kähku. Inimesed ikka lubavad külla tulla, aga need, kes…

26. oktoobri hommikul ärkan väsinult öistest sündmustest. Hilisõhtul katusel kõkutava Zahra ja vastu hommikut nutva Emiri vahele ei jäänud üle määra palju kvaliteetseid unetunde. Lisaks avastan, et nagu Emiri jalad nii sügelen ka…

Ühel õhtul kõndisin pimedas hostelisse tagasi ja põrkasin ehmatades kodutänaval kokku ootamatu vaatepildiga. Kaks meest seisid rolleri kõrval, vaatasid maha ja rääkisid emotsionaalselt omavahel midagi araabia keeles. Lähemale jõudes märkasin maas raskelt hingavat…