11. juuli hommik. Ärkan oma mõnusas Berni hostelis, uni on olnud lünklik, sest aken oli öösel lahti ja mul tuli seda vahepeal käia kinni-lahti panemas – esiteks hakkas keset ööd padukat sadama ja teiseks oli sisehoovis mingi tuvi, kes tegeles jumal teab millega, aga tema nilbe kudrutamine kajas läbi maja. Käin duši all ja söön hommikusöögi ära, kuid tunnen, kuidas progresseeruvalt hakkab enesetunne halvemaks minema. Noh, hea küll, võib-olla täna on see päev, mil tuleb lihtsalt voodis lamada ja raamatut lugeda. Olen tänulik, et saan seda endale lubada, sest töötamise juures minu jaoks kõige hullem asi oli ennast päevade ajal “kokku võtmine”. Ma ei saa siiani ikka üle sellest, kuidas…

Nagu eelmises postituses sai räägitud, siis Bern sattus mu sihtkohaks puhtalt mugavusest – kuskil oli vaja enne Zürichit aega veeta ja seal oli hea hinnaga hostel. Oma check-in’i oodates hosteli puhkeruumis tekib mul aega taustatööd teha, et mis see linn endast siis kujutab ja mida siin üldse tehakse. Esimese asjana guugeldan kõige olulisemat küsimust – kas siin kuskil ujuda saab? Ja kae imet – Bernis on lausa mitu vabaõhu basseini, nendest kaks asuvad otse jõe ääres ning tavalisele klooribasseinile on seal lisaks ka naturaalse jõeveega basseiniala. Plaksutan käsi ja olen juba elevil. Uurin neid ühte ja teistpidi – kumma kasuks otsustada? Üks tundub olevat suurem ja rahvarohkem, teine alternatiivsem ja kohalikum.…

Morzine’i ja Zürichit eraldab 250 km. Eestis ei tekiks üldse küsimusi nii lühikese distantsi läbimisel, siin aga tuleb ületada järv, riigipiir ja paar mäestikku. Kõike seda Euroopa kõige kallimas riigis. Mul on aega neli päeva sinna jõudmiseks ning soovin seda teha võimalikult odaval ja huvitaval viisil, aga mul ei ole päev enne veel plaani, kuidas seda täpselt teha. 9. juuli hommikul stardin raske südamega Morzine’ist Thononi poole, mis on Geneva järve äärde jääv Prantsuse linnake. Ei midagi märkimisväärset oma olemuselt, kuid järve rannaäär on lihtsalt silmipimestavalt imeline. Thononis kavatsen hüpata praamile, millega otse üle järve sõites jõuangi Šveitsi linna Lausanne’i, kus olen planeerinud võrkkiiges öö veeta. Bussipilet Thononi on 11…