Kolmandal Sandra juures oldud päeval ootas mind ees tõeline Ameerika kultuurisündmus – footy Sunday ehk jalgpalli pühapäev. Sandra küsis mitu korda üle, et kas ma ikka tahan kindlasti kaasa tulla, sest ma võin…

Õhutpoolikul istusime mu võõrustajaga autosse ja asusime mööda sarnaseid elamukompleksidega ääristatud tänavaid keerutama, kuni jõudsime Mary maja ette. See ridamaja meenutas mulle oma trepi ja välisfassaadi rõduga kangesti 90ndate kultussarja Melrose Place’i maja.…

20. detsembri hommikul asusin teele Tampast Bradentoni, kus mind oli ees ootamas tundmatu Sandra Facebookist, kes oli kutsunud mind kolmeks ööks enda juurde peatuma. Võõraste inimestega internetist kohtumine ei tundu võib-olla esialgu kõige…

Ärkasin öösel kell mingi lärmi peale. Minu tuba oli pime ja vaikne, kuid vastastoas käis üks suur tulistamine ja tagaajamine. Arvutis siis, mitte päriselus – nii gängsta Tampa siiski ei olnud. Tegin vaikselt…

18. detsembri hommikul tegin Jacksonville’ist rõõmuga kiirelt minekut, sest tegemist oli üsna mõttetu linnaga. Seekordne rongireis oli eelmisega võrreldes ikka väga üürike – alla kolme ja poole tunni! Inimeste rongi juhatamine on USAs…

Saabusin Jacksonville’i rogijaama 17. detsembri hommikul kell 6, s.o 25 minutit oodatust varem pärast 16 tundi väldanud rongisõitu. Härra kreeklasest “pinginaaber” aitas mul koti rongist maha tassida, soovis õnne ja turvalist reisi jätku…

Kuidas siis näeb välja 16 tundi rongis? Mööda rongi vahekäiku oma kohta otsides taipasin, et ma polnud mõelnudki ühele üldse mitte vähetähtsale faktorile – kui oluline on selles kogemus, kes su naabriks saab.…

16. detsembril ärkasin ma veidi enne kahesat Arlingtonis diivanil ning asusin kohe toimetama. Kiirelt duši alla ja seejärel kotti pakkima, sest ees ootas tihe päeva esimene pool. Päeva teise poole pidin see eest…

Pühapäeval, 15. detsembril Baltimore’ist Washingtoni sõites tundsin sees kerget elevust. Washington on ikkagi suur ja tähtis linn, nii et selle külastamine tundus natuke nagu uskumatu. Eelmisel päeval olin ma Couchsurfingu postkasti saanud vastu…

Kolmas koerahoiu päev ei erinenud eelmistest suurel määral. Ikka sama rutiin: hommikusöök, hommikune jalutuskäik, minu kohvijalutuskäik Starbucksi piparmündi mocha järele, tagasi koju kirjutama, lõunasöök, ühine teleka ees kaisutamine, õhtusöögi valmistamine, õhtune ühine jalutuskäik…