-
Vestlused Fatimaga ja väike põrandaalune vastupanuliikumine
Nagu ma juba maininud olen, siis Marokosse jõudes olin aupaklik ja avatud meelega kohalike kommete osas. Olin valmis end kombekalt katma ja endale islamiusku selgemaks tegema – äkki on midagi sellest õppida? Jooksvalt…
-
Esimene nädal Agadiris – seiklusi jõusaalist medinani
Esimene nädal hostelis kulges üsna töiselt, kuid sinna juurde leidsin aega avastada ka kohalikku elu. Saabusin Agadiri laupäeval, seega pühapäev oli minu esimene sissejuhatav tööpäev, mil jälgisin valdavalt teiste eeskuju, ning esmaspäevast algas…
-
Igapäevaelu hostelis ja jõudeelu õppimine
Räägime siis täna natuke sellest, milline näeb välja ühe vabatahtliku elu Maroko hostelis. Nagu eelnevalt mainitud, sain selle “tööotsa” Workaway lehe kaudu ning selle kontseptsiooni põhjal pakub võõrustaja majutust, süüa ja kohalikku kultuuri…
-
Ühe päevaga Tangierist Agadiri ja uus elu hostelis
28. septembri hommikul alustasin oma pikka reisipäeva Tangierist. Toanaabist indoneeslanna oli jälle mingil põhjusel kell viis hommikul duši alla otsustanud minna ja veetis järgnevad kaks tundi suure krabinaga kotte pakkides. Mina olin selle…
-
Päev Tangieris, väljamõeldud peika ja julgemad sammud tänavatel
27. september – mul on üks täispikk päev Tangieri linnas veeta, enne kui võtan ette terve päeva pikkuse reisi 800 km lõunapool asuvasse Agadiri. Otsustan hommikut alustada hullumeelse plaaniga minna jooksma. Eelmise päeva…
-
Head aega, Euroopa!
Reede, 27. septembri hommikul litsusin ennast tihedalt BlaBlaCaris nelja mehe vahele, et võtta ette 3,5tunnine sõit Granadast Algecira sadamalinna. Mehed rääkisid kõik eranditult vaid hispaania keelt ja olid praktiliselt terve reisi aja vait.…
-
Granada on ka ilus koht nutmiseks ehk ega üks ilma teiseta jää
Pärast krahhi läks järgmine päev Valencias juba oluliselt libedamalt. Broneerisin endale hosteli kaudu Free Walking Touri, mis oli ülihea otsus, sest seda viis läbi Venemaal sündinud, Saksamaal töötanud ja USAs elanud Aleksei. Tema…
-
Tujusid Marseille’st Valenciani ehk kuidas ma korraks ei jaksanud enam
20. septembri hommikul jätsin vastutahtmist imeilusa, kuid hirmkalli Cassis seljataha ja istusin Marseille rongile. Rongisõit kestis napid 25 minutit ning terve selle aja üritasin ette kujutada, milline see linn siis päriselt on –…
-
Cassis ning vaeste ja vallaliste diskrimineerimine
Pärast Pireti lahkumist ja nädalast jõudeelu Nizzas ei olnud ma tegelikult üldse motiveeritud uuesti teele minemisest. Olin kulutanud ootamatult palju raha ning ühtlasi oli tekkinud tähtaeg ja sellega kaasnevalt ajaline surve, mis mulle…
