-
Granada on ka ilus koht nutmiseks ehk ega üks ilma teiseta jää
Pärast krahhi läks järgmine päev Valencias juba oluliselt libedamalt. Broneerisin endale hosteli kaudu Free Walking Touri, mis oli ülihea otsus, sest seda viis läbi Venemaal sündinud, Saksamaal töötanud ja USAs elanud Aleksei. Tema…
-
Tujusid Marseille’st Valenciani ehk kuidas ma korraks ei jaksanud enam
20. septembri hommikul jätsin vastutahtmist imeilusa, kuid hirmkalli Cassis seljataha ja istusin Marseille rongile. Rongisõit kestis napid 25 minutit ning terve selle aja üritasin ette kujutada, milline see linn siis päriselt on –…
-
Cassis ning vaeste ja vallaliste diskrimineerimine
Pärast Pireti lahkumist ja nädalast jõudeelu Nizzas ei olnud ma tegelikult üldse motiveeritud uuesti teele minemisest. Olin kulutanud ootamatult palju raha ning ühtlasi oli tekkinud tähtaeg ja sellega kaasnevalt ajaline surve, mis mulle…
-
Kuidas kaks avamerepõlgurit esimest korda sukeldumas käisid
Enne puhkuse algust viskasin Piretile väljakutse – sukelduma läheme või? Piret vastas, et oi-oi, see on küll tema bucketlist’is kirjas, kuid nüüd hakkas nagu natuke kõhe. Eks mul endalgi tõmbas kõhu veidi õõnsaks,…
-
Nizza puhkus 10.-17.09 ehk kus ma mida tegin
Nagu eelnevalt mainitud, siis Nizza puhkus oli väga oodatud. Palk oli laekunud ja meri põlvini, mistõttu ei olnud plaanis liigselt raha lugeda, vaid lihtsalt nautida Prantsuse Rivierat, sooja päikest ja Vahemerd. Mul ei…
-
Võidujooks ajaga ehk Prantsusmaalt Prantsusmaale läbi Šveitsi
10. septembri hommikul keerutab Emily usinalt Prantsuse Alpide käänulistel teedel rooliratast, et ma õigeks ajaks Thononi rongi peale jõuaks, mis mind edasi Geneva lennujaama viib. Ees on ootamas vähemalt nädal aega Prantsuse Rivierat…
-
Morzine’i viimane nädal ehk lahkumine sooja südame ja värske tatoveeringuga
Septembri esimene nädal oligi minu Morzine’is elamise viimane nädal. Uskumatult kiiresti ikka lendas see aeg, kuigi iga päev tundus eraldiseisvalt olevat aastapikkune. Eelviimasel nädalal sain ootamatult teada, et Kohvikuboss lendab 4. septembril Pariisi…
-
Manzine ehk kes kellega käia võib
Väikeste kohtade “võlu” on ikka see, et kõik teavad kõiki ja kõik on kõigiga maganud. Paar postitust tagasi kirjeldasin, kuidas uude koju sissekolimise päeval hoiatas korterikaaslane Kate, et mu töökaaslane Scotty on üks…
-
Küla keset kodu ehk naiste sõpruse olulisusest
Eelmises postituses kirjeldasin rohkem meie naistekamba olmedünaamikat, kuid sellest mitte väheolulisem meie ühiselu juures oli päris ehtsate sõprussidemete teke. Kuidagi kujunes nii, et mul tekkis võimalus mõlemat neidu eraldiseisvalt tundma õppida ja nendega…
-
Inglane, iirlane, eestlane ja kass ehk ühiselu naistega
Kui ma kuulsin, et minu uuteks korterikaaslasteks saavad olema kaks naist, olin ma veidi kahtlev. Ma ei ole kunagi otseselt naistega koos elanud, kui välja jätta ema ja õde, aga see pole nagu…
