Uus pereliige Cinnamon, surfi expo ja valutavad jalad

Ühel õhtul kõndisin pimedas hostelisse tagasi ja põrkasin ehmatades kodutänaval kokku ootamatu vaatepildiga. Kaks meest seisid rolleri kõrval, vaatasid maha ja rääkisid emotsionaalselt omavahel midagi araabia keeles. Lähemale jõudes märkasin maas raskelt hingavat imepisikest kassipoega, kelle suu ja nina olid verised ja kes turtsus haledalt. Igipõlise loomaarmastajana jooksin kõht sõlmes hostelisse ja edastasin Zahrale info mulle avanenud vaatepildist. Naine jooksis koheselt õue, tõstis oimetu viimasel hingusel oleva kiisu maja ees oleva tekihunniku otsa, kus tavaliselt meie kass Kim puhkas, ja asus teda läbi vaatama. Esikäpad tundusid olevat traumeerida saanud, pea samuti, kuid lülisammas oli siiski terve. Zahra pühkis beebi silmnäo puhtaks ja pani talle teki peale. Noh, rohkem polnud nagu midagi teha. Emir jooksis samuti õue uudistama ning nii me seal siis seisime kurvalt tema ümber. Meie Kim oli ekstreemselt häiritud sellest uuest räpakollist, kes tema aset hõivas, ning käis ja kõhises kassipoja peale. Pöidlad pihku, et kass öö üle elaks!