Nädalavahetuse puhkus Taghazoutis: ebaõnnestunud surfitund ja väike lootusekiir

Eelmises postituses kirjutasin, kuidas esimese töönädala järel läksin vahelduse mõtteks surfiküla Tamraghti külastama. Teise nädala lõpuks küpseks aga plaan lausa ööseks ära minna – sel korral üks küla edasi Taghazouti, mis on tuntud oma vabameelse ja hipiliku elustiili poolest. Tundsin, et tahan eemale saada, magada üksi laias voodis oma toas ja lihtsalt puhata. Uurisin Mohamedi ja Fatima käest, et kas sobiks, kui ma oma vaba päeva nii öelda pooleks lõikaks – laupäeval töötaks hommikul, seejärel sõidaks ära Taghazouti, kust tuleks järgmisel päeval tagasi nii, et oleks õhtusöögiks tagasi. Mohamed rehmas käega, et mine ikka kaheks päevaks siis – mis sa ikka jupitad, oled ju siin puhkepäevata juba nädal aega töödanud. Olin rohkem mures Fatima pärast, kellele siis hoopis rohkem koormust langeb, kuid ka tema oli õhinaga nõus minu minipuhkust toetama. Broneerisin endale otse rannale avaneva vaatega külalistemajas toa ja jäin kannatamatult ootama.