-
Esimene sahmakas külma vett ja natuke liiga imal deit
9. august on see päev, kui Kohvikuboss lõpuks esimest korda minu peale nähvab. Enne seda oli küll õhus tunda pinget, kuid erinevalt teiste töötajatega käitumisest oli ta minuga alati kannatlik, rahulik, sõbralik. Oli…
-
Õnne 13 Morzine’i moodi
Minu teine nädal algab kolimisega uude koju. Esmaspäeva õhtul pärast tööd pakin bossi juures oma kodinad kokku ja marsin kuuma päikse käes õnneks küll suunaga mäest alla korteri suunas. Kodu on tühi ja…
-
Kuidas kodutu reisisell endale lõpuks ajutise pesa sai
Esimese Morzine’i nädala keskel saabub esimene lootuskiir – meie inglise kokapoiss Rory mainib, et tema ekspruudil Kate’il on vaba tuba korteris üürile anda. Järgmisel päeval tuleb Kate kohvikust läbi, et saaksime tutvuda ja…
-
Rosiega mäe otsas ehk matk ühe erilise 20aastasega
Täna soovin ma teile rääkida sellisest tegelasest nagu Rosie. Rosiest tuli juttu eelmises postituses, kui ma Selma sõpradega järve ääres kohtusin. Juba järgmisel päeval kutsus ta mind oma sõpradega grillima, kuid ma olin…
-
Esimene töönädal Morzine’is – ajutine kodu, uued tutvused ja šokk süsteemile
Esimese nädala hommikul ärkan Hideout hostelis ning mõtisklen, kuidas oma päeva nüüd õhtusse veeretada. Olen oodatud kella kaheks kohvikusse esimesele tutvumispäevale ning õhtul saan kohvikubossi korterisse sisse, kuid vahepealne aeg ripub õhus, sest…
-
Roadtrip Zürichist Morzine’i ja peoga reisimaagiat
Laupäeva, 27. juuli öö vastu 28ndat veedan Zürichi linnas Viktoria Budget Hostelis. Tegemist on ühe ütlemata omapärase kohaga, mille ma viimasel hetkel broneerisin. Laupäeva hommikul hellitasin veel lootust, et kui minu koerahoid lõpeb…
-
Kuidas mind üritati korteriga skämmida
Thalwili esimesel nädalal ootan kannatlikult uudiseid Morzine’ist. Kel meelest juba läinud, siis selles postituses rääkisin, kuidas ma ennast koeraga kohvikusse kuueks nädalaks baristaks suutsin sebida. Kohvikuboss lubas kohalikelt küsida ja kõrvad lahti hoida,…
-
Olme- ja seltsielu Zürichis ja selle ümbruses
Kui ma lõpuks oma deprekanädala olin seljatanud, oli jäänud veel nädal Thalwilis sisustada. Kuna Žürich on täpselt nii kallis, kui te ette kujutate, tuli mul välja mõelda meelelahutuse variante, mis mind puhta vaeseks…
-
Thalwili koerapäevikud – kutsumata deprekas
Ärkan 14. juuli hommikul oma suures voodis tühjas majas. Vaatan toas ringi, midagi on valesti. Depressioon. Lihtsalt nüüd lambist, kui kõik on hästi, mu kott on lahti pakitud ja ma saan rahulikult minna…
-
Esimene tutvus Zürichi ja Thalwiliga
12. juuli hommikul sõidan Bernist rongiga Zürichi suunas, et ümber istuda Thalwili suunas. Thalwil on üks mitmest Zürichi järve äärde jäävast eeslinnast, nii 15minutise rongisõidu kaugusel kesklinnast. Seal ootab mind perekond Pierce’id koos…
