Mandrivahetus: Marrakesh-Porto-Sao Miguel ja uus hirm

15. novembri varahommikul ärkasin äratuskella ja ärevuse peale, et sättida end 7:15 väljuvale lennule. See tähendas kell viis ärkamist ning hambapesu, hommikusöögi ja riietumise mahutamist poole tunni sisse, InDrive’i tellimist ja palvetamist, et mõni auto sellisel kellaajal ikka saadaval on ja hingehinda ei küsi ning lõpuks oma kodinatega vaiksel ja tühjal tänaval hommikupimeduses ootamist. Kuna allkorrusel asus õmblusateljee, jätsin tuppa rippuma ühe Maroko sallidest ja oma mini teksakleidi. Tundus, et nende aeg oli paraku läbi. Ehk leiab keegi teine neile kasutust. Olin igaks juhuks AirBnb omaniku mehega kokku leppinud, et kui mul ühtegi taksot ei õnnestu leida, siis võin ta üles ajada ja ta viskab mu ise lennujaama ära. Lennujaam oli tegelikult täitsa lähedal, nii kolme kilomeetri kaugusel, seega see tagavara variant rahustas mind, kuid närv oli ikka sees. Hüvasti, 7 nädalat Marokos ja Aafrika manner, väike põige tagasi Euroopasse, tasuta interneti ja eurode maale! Üritasin mitte mõelda, mis mind pärast seda ees ootab ja keskenduda ühele hetkele korraga.