Head aega, 2024, ja las karneval jätkub!

Pärast viimast kohtingut konservatiiviga olin veidi ärev. Ta oli järgmisel päeval hõivatud mingite muude plaanidega ning mul oli liiga palju aega ülemõtlemiseks, seega valisin ainuvõimaliku lahenduse – läksin järgmise tüübiga deidile. Ben oli 36aastane ja elas kahjuks St Petersburgis (mitte Venemaal, vaid Floridas), mis asus umbes 45minutise autosõidu kaugusel Sarasotast. Seega mitte just kohutavalt kaugel, aga siiski piisaval distantsil, mis eeldas kohtumiste hoolikat organiseerimist. Kuna mehel aga päevatööd parasjagu polnud, oli ta paindlik lühikese etteteatamise peale kohale sõitma ja nii me otsustasimegi 28. detsembri õhtupoolikul kohtuda. Palusin tal parkida templist veidi eemale, sest ei tahtnud võõra mehega võõrasse autosse ronimisega liiga palju endale tähelepanu pöörata. Samas ettevaatusabinõuna oli siiski vaja, et keegi oleks teadlik minu viibimisest võõra internetis kohatud mehe seltskonnas, seega teavitasin enda asukohast sõbrannasid. Kuna ilm oli veel viimaseid päevi täitsa talutav, pakkusin, et läheme randa, sest ma polnud ikka veel ookeanis ujumas käinud.