Esimese nädala lõpp KMC-s, uued plaanid ja uued vabatahtlikud

1. detsembri õhtul heitsin Aidamajas oma voodisse pikali ja võtsin otsusekindlalt kätte arvuti. Märkasin kuupäeva kalendris ja jäi hetkeks mõttesse, sest 2. detsembril oli täitumas kuus kuud minu Eestist lahkumisest. Pool aastat olin ma Eestist ära olnud teel, reisimas, seiklemas. See tundus uskumatu, et ma olen nüüd siin, USAs. Ma polnud otseselt kahelnud enda võimes seda reisi lõpuni viia, küsimus oli olnud pigem ajalises ja rahalises vastupidavuses. Nüüd olin ma juba enam kui kindel, et see tiir ümber maailma tuleb ära, isegi kui see tähendab lõpuks lihtsalt mitut väga pikka lendu koju. Aga gloobusele teen ma ringi peale! Kuidas siit nüüd aga edasi minna, rippus ikka veel vastuseta õhus. Aga nagu ma endale lubanud olin, siis esimene nädal oli läbi saanud ja ma olin edukalt suutnud välismaailma ignoreerida.