Esimene tööpäev ja esimesed õppetunnid

Ärkasin oma esimesel hommikul Aidamajas kell 7 pärast üheksat tundi und, kuid tunne oli selline, et oleks võinud veel sama kaua edasi magada. Äkiline kliimavahetus oli mu kehale täieliku šokina mõjunud, seega läksin automaatselt talveune režiimile üle. Huvitav oli aga see, et sellel laiuskraadil oli küll kliima Eestiga sarnane, kuid päike tõusis enne seitset ja päevavalgust sai nautida ka veel pärast kella viite õhtul. Kohmitsesin end üles, pesin hambad ja tegin keset meie väikest tuba paar hommikuvenitust. Seejärel lonkisin allakorrusele, kus juba elu käis – meestel oli hommikujooks tehtud, kohv podises ja kruusid kõlisesid. Oli harjumatu hommikul kohe nii paljude inimestega kontaktis olla, eriti veel kitsas pisikeses köögis, kuid suutsin siiski kuidagi teiste vahel manööverdades enda hommikupudru valmis kloppida. Mida lähemale kell 9-le tiksus, seda elavamaks elu köögis läks. Selgus, et üks vabatahtlikest oli lahkumas ning seega käis üks suur kallistamine ja pisardamine.