Eestlane, grusiinlane ja brasiillane teel budistide juurde

24. novembri hommikul pakkisin oma koti Queensi hostelis uuesti kokku ja asusin seiklusele New Yorgi osariigi põhjaossa. Mind ootas Workaway ehk vabatahtlikutöö budistide meditatsioonikeskuses keset metsa. Esimese asjana oli mul vaja metrooga sõita Penn Stationisse, kus pidin kohtuma kahe teise vabatahtlikuga, kes samuti alustavad minuga samal ajal. Meditatisoonikeskuses nimelt eelistatakse, et uued töölised saabuksid pühapäeval ning saaksid kohe esmaspäeva hommikul värskelt töönädalaga alustada. Olin põgusalt sõnumineerinud gruusia tüdruku Mariaga, kes arvas, et pileteid pole vaja ette osta, vaid saab osta ka rongijaamast kohapealt piletimasinatest. Kuna minu ärevusele ei sobi ülemäära palju lahtiseid ja liikuvaid osakesi, siis proovisin end jaama sättida võimalikult varakult. Meie esimene rong väljus 11:15, seega olin üle poole tunni varem juba jaamas kohal. Ja õige kah, sest Penn station on lihtsalt meeletult suur ja rahvarohke jaam. Kõigepealt ei saanud ma üldse aru, millal metroojaam lõpes ja rongi oma algas – see oli üks suur hargnev maa-alune süsteem, mis koosnes mitmetest eri osadest. Astusin kõigepealt esimese piletimasina juurde, kuid seal müüdi ainult New Yorgi linnapiiridesse jäävate rongiliinide pileteid. Port Jervise peatuse sisestamisel vaatas mulle otsa tühi ekraan. Olin segaduses. Teadsin, et meie esimene peatus pidi olema 8 minutise sõidu kaugusel asuv Secaucus Junction, kuid kust ma selle järgmise pileti siis ostan? Ümberistumiseks oli meil aega napid 7 minutit ja päevas väljus Port Jervise suunas ainult loetud arv ronge. Mariale sõnumineerimine ei aidanud väga kaasa, sest selgus, et tema on hiljaks jäämas ja polnud kindel, kas ta üldse jõuab sellele rongile. Ka ei osanud ta öelda, kust täpselt peaks pileteid saama osta.