Morzine’i viimane nädal ehk lahkumine sooja südame ja värske tatoveeringuga

Septembri esimene nädal oligi minu Morzine’is elamise viimane nädal. Uskumatult kiiresti ikka lendas see aeg, kuigi iga päev tundus eraldiseisvalt olevat aastapikkune. Eelviimasel nädalal sain ootamatult teada, et Kohvikuboss lendab 4. septembril Pariisi ja usaldab kogu kohviku ülalpidamise tiimi kätesse. Olin meeldivalt üllatunud, et ta otsustas niiviisi kontrolli meile anda, ja samas natuke ka hirmunud, et kas Kohvik üldse pärast seda veel püsti on. Need viis päeva olid organiseeritud nii, et pool tiimi avavad hommikul uksed ja teised tulevad ühekaupa juurde, võttes vaikselt üle õhtuse vahetuse. Kuna uusmeremaa baristal pidi pühapäev vaba olema, oleksin mina pidanud olema see, kes sel päeval 7:30 hommikul Kohviku avab ja kohvimasina valmis seab – mõte sellest pani mul juba vere kehas tarduma. Õnneks otsustas Boss siiski viimasel hetkel, et pühapäeval jäävad Kohviku uksed suletuks ning kõik saavad hoopis vaba päeva. Milline see vabavalitsusega Kohvik siis viimasel nädalal välja nägi?