Printsessipõlve viimane vaatus – heitlused iseenda ja hiidlestaga

Teisipäeva hommik. Maja on vaikne, L on juba varahommikul lahkunud linna tööle. Ilm on pilvine, kuid siiani ei ole ikka veel tulnud seda “homme hakkab sadama” päeva. Ma natuke isegi tunnen vihmast puudust, sest päike on olnud nii kuum ja tatise pea tõttu ma pigem lihtsalt lamaksin. Astun üleskorrusele ja tundub, et H on samas vaimuseisundis, sest ta magab diivanil. Seda on teistelgi hommikutel juhtunud, sest Kati hakkab varahommikul haukuma, mille peale H tuleb üles diivanile pikutama.