Svolværi mägironija ja kogemata rahapettur

Pärast seda, kui M oli mind Hadseløyas praamile viinud, istusin Fiskebøli sadamas bussi ja jätkasin mägedavahelist keerutamist lõputute merevaadetega, kuni saabusin Svolværi. Tegemist oli minu üllatuseks täitsa korraliku linnaga, kus oli lisaks kohvikutele ja pubidele ka mitu söögi- ja isegi spordipoodi. Viimased huvitasid mind vaid põhjusel, et olin jätkuvalt termoteki otsingul.

Matkasin kohalikku sadamahoonesse, kus asus M-i kontor (mingi kohaliku omavalitsuse osakond). Saabusin linna küllaltki vara, umbes 7:45, kuid õnneks olid mõned varased juba kontoris. Kaks klassikalist Norra härrasmeest istusid jalg üle põlve diivanitel ja pöörasid minu kottidega möllamisele õige vähe tähelepanu. Lubasin enne kella nelja ehk tööpäeva lõppu tagasi olla, täitsin veepudeli ning asusin oluliselt kergemana päevale vastu. Ilm oli udune ja hall, temperatuur oli pigem soe ja vihma õnneks ei sadanud. Olin küll kaks võileiba endale praami kaasa teinud, kuid nüüd ihusin hammast kohvi ja mingi mõnusa saiakese järele. Google Mapsi alusel midagi enne kella 9t avatud ei ole, seega tegin juba vaikset plaani lihtsalt Circle K-st kohvi osta ja saiakese järele pärast oma hommikumatka tulla. Võõras kohas tasub aga silmad lahti ringi käia, sest märkasin, et vastutulevatel inimestel on värsked kohvitopsid pihus. Kust nemad küll tulevad? Ühel hetkel avastan aga ühe tänava nurgalt lahtise ukse, kust inimesed sisse-välja käivad. Kringla on avatud täitsa enne kukke ja koitu juba! Astusin rõõmsalt sisse. Kringla oli pooleldi täidetud teiste seljakotisellide ja kohalike töölistega, kes ringlaua taga tööpäeva eelset kohvilaksu lürpisid.