Lillehammer ja saksa palverändurid

26. juuni hommikul pakin taaskord oma koti kokku, panen selga viimased puhtad riided ning asun kõmpima bussipeatuse poole, kuhu on veidi üle kilomeetri minna. Tee viib mäest alla jõeni, üle silla ning seejärel mäest üles-üles kuni maanteeni. Norras lõpeb ikka iga jalutuskäik märja selja ja juuksepiiriga (põhjus, miks mul puhtad riided ka nii kiiresti otsa saavad). Bussipilet on vahelduseks normaalse hinnaga – veidi üle pooleteist tunni kestev sõit maksab u 10€. Nagu ikka läheb sõit kiiresti, sest vaated on ilusad, kuigi ühtegi sellist kohta enam ei märka, kuhu tahaks pidama jääda. On tunda, et Põhja-Norra on nüüdseks juba kaugele jäänud ja oleme jõudnud vähe malbemasse Lõuna-Norrasse. Maastik on küll dünaamilisem kui Eestis, kuid enam ei ole seda dramaatilist mägimaastikku. Jõgi saadab meid aga Lillehammerini välja.