Kuidas valmistuda ümbermaailmareisiks

Eestist lahkumise eelnädalad möödusid täielikus kaoses. Kuigi tundus, et enam-vähem on kõik kontrolli all, siis tegelikult ei olnud mul ammu enam kontrolli millegi üle. Kõik kuidagi lihtsalt juhtus. E-raamat sai müüki pandud, korter suurematest asjadest tühjaks müüdud, pass ja reisikindlustus tellitud, üks ühik lennu-, laeva- ja rongipileteid ostetud, mõni majutus bookitud ja nüüd jäi üle ainult asjad pakkida ja kolida. Siinkohal tuli nüüd mängu paaniline ja hüsteeriline asjade loopimine kastidesse, prügikastidesse ja seljakotti. Mis kuhu lõpuks läks, seda näitab aeg. Nagu ma ütlesin – kontrolli polnud mul enam ammu millegi üle.

On huvitav pakkida asju määramata ajaks ühte seljakotti. Etteruttavalt tuleb tunnistada, et pidin siiski ühe kotiga reisimise mõttest lahti lasta – asjad lihtsalt ei mahtunud ära ning ainult aluspesu ja sokkidega ma reisile ei soovi minna. Mida siis pakkida endaga kaasa, kui äraoleku aeg võib varieeruda 4-12 kuuni (sõltuvalt raha õhku loopimise kiirusest ja noh, õnnest)?

Minu puhul tuli arvesse võtta järgmisi tegureid:

1. Enamasti tahan ma viibida SOOJAS, kus saab ringi liikuda kergetes, õhukestes, lendlevates riietes. See tähendab paar kleiti, lühikesed püksid, paar toppi.
2. Sport on elu vältimatu osa ehk siis jooksuriided, jõusaali riided, ujumisriided (trikoo, bikiinid, müts, prillid). Kui peab kodutrenni ja välijõusaalidega leppima, siis ka üks paar kummilinte.
3. Ma olen oma reisi esimese osa suunanud Skandinaaviasse, eelkõige Norra, mis lisaks kaunile loodusele ja matkamisele tähendab ka hirmkallist ööbimist. Seega ei saa ma mööda telkimise miinimumvarustusest: hammock’ist ja magamiskotist.
4. Ööd on valged, aga jahedad – üks pusa, soe pesu, pikad sokid, kilejope vihma kaitseks.
5. Ma olen edev, aga minimalistlik vallaline naisterahvas – kleit, kimono, lendlevad püksid ning baasvarustus ehteid ja mukki.
6. Blogimine on reisimise ajal minu elu, hobi ja töö – ilma läpakata läbi ei aja.
7. Kohapeal olles tahan liikuda ringi minimaalse varustusega, s.o väike seljakott.

Seega lõppkokkuvõttes nägi kaasavara välja selline:

Mind lohutab see, et osad asjad saavad jooksvalt otsa (eelkõige näo- ja juuksetooted, mida ma keeldusin ära viskamast) ning mõned asjad kindlasti osutuvad minu võhikliku pakkimis- ja planeerimisoskuse järgselt kasutuks.

Eks saab näha, mis siis päriselt alles lõpuks jääb.

Kärt