{"id":996,"date":"2025-03-02T05:30:26","date_gmt":"2025-03-02T05:30:26","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=996"},"modified":"2025-03-02T05:33:38","modified_gmt":"2025-03-02T05:33:38","slug":"pogene-vaba-laps-ehk-tamraghti-peatuki-lopp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=996","title":{"rendered":"P\u00f5gene, vaba laps, ehk Tamraghti peat\u00fcki l\u00f5pp"},"content":{"rendered":"

10. november oli l\u00f5puks see p\u00e4ev millal ma lahkusin Tamraghti hostelist. Oma viimaseks \u00f5htuks otsustasin k\u00fcpsetada lasanjet ning kutsusin seda s\u00f6\u00f6ma Minni, Zahra koos Emiriga ja Nicki. Nick oli Californiast p\u00e4ris surfar, kes reisis autoga m\u00f6\u00f6da Marokot ning kellega ma olin paar p\u00e4eva tagasi esimest korda kohtunud. Me olime tegelikult juba mitu n\u00e4dalat Hinge’is aeg ajalt suhelnud, kuid kuna me ei viibinud kunagi \u00fcheaegselt samas kohas, lubas ta teada anda, kui tagasi “minu kandis” on. Ega ma seda t\u00f5siselt ei v\u00f5tnud, sest \u00a0kohtingu\u00e4ppides pilluvad inimesed pidevalt lubadusi, millest nad kinni ei pea. Aga kae nalja, p\u00e4rast m\u00f5ningast vaikust ujus Nick taas vestlusesse ja andis teada enda saabumisest. <\/strong><\/p>\n

Kohtusime \u00fchel \u00f5htul enne minu lahkumist mu lemmik pitsakohvikus ning liikusime edasi hosteli katusele s\u00f6\u00f6ma ja jutustama. Kuigi \u00f5hus oli vastastikust s\u00fcmpaatiat, jutt jooksis ja naeru jagus, j\u00e4i millegi p\u00e4rast suhtlus siiski s\u00f5bratasandile. Nickiga juhtus aga sel p\u00e4eval, kui esimest korda kohtusime, \u00fcsna kole lugu. Ta oli parasjagu surfamas, kui tema rendiauto aken sisse l\u00f6\u00f6di ning isiklikud asjad koos raha ja dokumentidega \u00e4ra varastati. Viimases h\u00e4das asus ta \u00fcmbruskonda l\u00e4bi kammima, et ehk \u00f5nnestub p\u00e4tid siiski \u00fcles leida. Ta m\u00e4rkas kaugemal t\u00fchermaal tossu, mis l\u00e4hemale j\u00f5udes osutus kustunud l\u00f5kkeks. S\u00f6estunud esemete seas tundis ta \u00e4ra m\u00f5ned oma asjad ning leidis ka t\u00fcki p\u00f5lenud passist. Kahjuks midagi muud tal p\u00e4\u00e4sta ei \u00f5nnestunud. Politseisse p\u00f6\u00f6rdudes selgus, et samasuguseid varguseid oli selles piirkonnas juhtunud veel paari turistiga. See info oli v\u00e4ga \u00fcllatav, sest siiani oli Maroko tundunud \u00fcsna turvaline koht ja ujuma minnes olin rannas saavutanud julguse oma asjad valveta liivale j\u00e4tta. V\u00e4hemalt olid vargad nii helded olnud, et j\u00e4tsid talle surfilauad ikka alles! Selle k\u00f5ige valguses tundus, et Nickile kuluks kindlasti \u00fcks kodune lasanje \u00e4ra.<\/p>\n

Jooksin p\u00e4eval l\u00e4bi v\u00e4hemalt viiest erinevast poest, sest Marokos ei ole ju nii, et l\u00e4hed Rimisse v\u00f5i Selverisse ja saad sealt k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gitegemiseks vajaliku. Ei-ei, lihaonu k\u00e4est saad v\u00e4rske hakkliha, \u00fchest kohast tomatipasta, teisest v\u00e4rsket k\u00fc\u00fcslauku jne. P\u00e4rispoes on asjad lihtsalt nii palju kallimad, et sealt v\u00f5tsin ainult need toiduained, mida mujalt ei saa, nt lasanjeplaadid. Olin \u00fcsna pettunud, et mul ei \u00f5nnestunud bakla\u017eaani \u00fchestki poest saada \u2013 neid leidus ainult pisikesi ja pehmeid, ju siis polnud hooaeg. Pidin leppima suvik\u00f5rvitsatega, mis see eest oli v\u00e4ga v\u00e4rsked ja pringid. Kokku l\u00e4ks mu tooraine peale peaaegu 20 eurot, mis Marokos on ikka r\u00f6\u00f6gatu summa \u00fche s\u00f6\u00f6gikorra kohta. Aga ma olin missioonil ega saanud enam taganeda. Olin l\u00f5puks valmis k\u00f6\u00f6ki h\u00f5ivama, kui avastasin, et Zahral ei olnud vahemere maitseained. Marokolased kasutavad ju valdavalt kurkumit, ingverit ja v\u00fcrtsk\u00f6\u00f6mneid. Mis see oregano v\u00f5i basiilik veel on? Pidin uuesti poodi jooksma, mis n\u00e4pistas minu juba kitsast ajaplaanist suure ampsu. Teadsin kokkama hakates, et olen lootusetult hiljaks j\u00e4\u00e4nud, aga proovisin end lohutada, et see pole mingi presidendi bankett, vaid lihtsalt \u00f5htus\u00f6\u00f6k s\u00f5pradega. Asusin siis hakkima, segama ja laduma. Zahra oli millegi p\u00e4rast intensiivselt \u00fclemeelikus tujus, lasi j\u00e4rjest mingeid laule ja huilgas neid kaasa, tantsis ning k\u00e4is mulle n\u00e4rvidele. Peale selle, et PMS mind juba iseenesest n\u00e4rviliseks teeb, on kokkamine minu jaoks meditatsioon ja mulle meeldib selle k\u00e4igus enda m\u00f5tetesse kaduda. \u00dcritasin talle korduvalt rahulikult seletada, kui ta mind tantsima \u00fcritas tirtida, et mul on vaja keskenduda, sest aeg pressib kuklas. “Yes, yes, I know, you NEED TO FOCUS,<\/em>” p\u00f6\u00f6ritas ta mulle silmi, kui teda juba mitmendat korda olin eemale t\u00f5rjunud. M\u00f5tlesin vaikselt, kuidas ma saan n\u00fc\u00fcd t\u00e4iesti aru, miks Zahra ja Danieli abielu ei t\u00f6\u00f6tanud, sest Daniel kritiseeris Zahrat ega lasknud tal tema ise olla. See tema ise on umbes 5aastane laps, kes vajab koguaeg t\u00e4helepanu, laseb peeru ja siis tahab, et sa naeraksid koos temaga. Ma ei tea, mis t\u00fc\u00fcpi mees seda naist hallata suudaks. Mul oli igatahes juba t\u00e4iega kopp ees sellest tsirkusest ja tundsin, kuidas \u00f5hk hakkab pingest paksuks minema.<\/p>\n

L\u00f5puks oli lasanje ahjus ja n\u00f6 k\u00fclalised ka kohal. Saatsin Minni ja Nicki katusele h\u00e4ngima ja ootama, mis sest et v\u00f5\u00f5rad inimesed, kuid \u00f5nneks m\u00f5lemad t\u00e4iesti sotsiaalselt adekvaatsed ja suudavad lihtsasti teistega \u00fchiseid jututeemasid leida. L\u00f5puks oli lasanje valmis, seega kamandasin k\u00f5ik endale appi salatit, lasanjet, teeserviisi ja n\u00f5usid katusekorrusele tassima. Mul oli nii hea meel, et Emir ka arvutiekraani tagant v\u00e4lja tuli ja meiega \u00fchines, sest ta on v\u00e4ga l\u00f5bus seltsiline. Asusime k\u00f5ik koos kuuma ahjuroa kallale ning minu r\u00f5\u00f5muks k\u00f5ik m\u00f5misesid ja kiitsid. Ise olin ka rahul ja nii hea oli \u00fcle pika aja p\u00e4ris enda kodust toitu s\u00fc\u00fca. Isegi Emir, kes muidu songib ja ajab kahvliga toitu taldrikul ringi, k\u00fcsis lisa. Lobisesime, naersime ja korraks tekkis t\u00e4itsa m\u00f5nus perekondlik \u00f5hustik. See id\u00fcll muidugi kaua ei kestnud, sest Emir teatas p\u00e4rast taldriku puhtaks lakkumist, et ta l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd tagasi allakorrusele m\u00e4ngima. J\u00e4tkasime r\u00e4\u00e4kimist ning kuna meil oli seltskonnas, eestlane, sakslane ja ameeriklane, l\u00e4ksid teemad \u00f5igepea poliitiliseks. Peab tunnistama, et nii intellektuaalselt stimuleerivat vestlust polnud ma ammu saanud pidada. Zahra oli aga j\u00e4\u00e4nud vaikseks ning tundsin f\u00fc\u00fcsiliselt, kuidas ta igavleb ega oska kaasa r\u00e4\u00e4kida. Hea v\u00f5\u00f5rustaja vahetaks t\u00f5en\u00e4oliselt teemat, et k\u00f5ik oleksid kaasatud, kuid kuna mul oli temaga suhtlemise osas okas hinges, ei tundnud ma vajadust teemat vahetama hakata. Ausalt \u00f6eldes ma ei tea isegi, mis teemad Zahrat t\u00e4pselt huvitavad, aga kohe kindlasti pole need filosoofilised v\u00f5i poliitilised. L\u00f5puks kadus ta vaikselt \u00e4ra, kuid tuli m\u00f5ne aja p\u00e4rast tagasi ja k\u00fcsis, kas ta saaks minuga r\u00e4\u00e4kida. Tundsin v\u00e4ikest h\u00e4irekella peas, kuid samas on see minu viimane \u00f5htu, seega mida ta ikka mulle veel ette heita saab? Tuli v\u00e4lja, et tema arust olime me liiga valjud ning v\u00f5iksime arvestada hostelik\u00fclalistega. Noh, see tundus k\u00fcll \u00f5hust v\u00f5etud etteheide, sest kell oli alles pool k\u00fcmme ja me ei kuulanud muusikat ega l\u00e4llanud valjult, vaid r\u00e4\u00e4kisime t\u00e4iesti normaalsel h\u00e4\u00e4lel. \u00dctlesin seda ka Zahrale, sest kas ta pole mitte koguaeg r\u00e4\u00e4kinud, kuidas ta igatseb, et hostel sumiseks inimesteks? Andsin siiski info Nickile ja Minnile edasi, et proovime veidi vaiksemat tooni hoida.<\/p>\n

\"\"
T\u00fcliallikas nimega “Palm”<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dchel hetkel tundus aeg laud puhtaks koristada ning Minni tuli mulle appi n\u00f5usid kuivatama. Ta r\u00e4\u00e4kis mulle samal ajal midagi elavalt ja r\u00f5kkas paaril korral ka naerma, mille peale Zahra tuli, v\u00f5ttis tal r\u00e4tiku k\u00e4est ja \u00fctles t\u00f5siselt, et mingu tema \u00fcles ja ta aitab mul ise n\u00f5ud \u00e4ra pesta. Tundsin, kuidas mul verer\u00f5hk lakke t\u00f5useb, sest mind nii h\u00e4irib, kui keegi minu s\u00f5pradele t\u00fchjast kohast n\u00e4hvab v\u00f5i ebaviisakalt k\u00e4itub. Eriti kuna Minni oli minuga alati nii armas ja kannatlik ning \u00fcks oluline vaimne tugitala olnud. \u00dcks p\u00f5hjus, miks Zahra nii passiivagressiivselt k\u00e4itus, oli t\u00f5en\u00e4oliselt see, et ta sattus peale, kui ma parasjagu Nickile ja Minnile r\u00e4\u00e4kisin, miks ma tatoveeringu tegemisest olin loobunud. Ma olin nimelt \u00fchel \u00f5htul Zahrale r\u00e4\u00e4kinud, et mul tekkis m\u00f5te Maroko aja j\u00e4\u00e4dvustamiseks lasta endale mingi araabiakeelne tatoveering teha. Lasin tal paar lauset\/s\u00f5na kritseldada, kuid \u00fckski neist ei k\u00f5netanud mind kirjapildi poolest ning Zahra mainis, et ega araabia keel on ju neile sisse toodud. Maroko p\u00f5liskeel on hoopis hoopis berber. Hakkasin selle peale hoopis berberi s\u00fcmboleid sirvima ja need k\u00f5netasid mind palju rohkem. L\u00f5puks otsustasin, et palm, mis \u00fchtlasi s\u00fcmboliseerib kaitset ja viljakust, on just see, mida ma enda kehale vajan. Zahra pakkus, et tema s\u00f5ber Taghazoutis v\u00f5ib mulle selle kohe homme \u00e4ra teha. L\u00e4ksin hooga kaasa ja Zahra hakkas juba mulle aega orgunnima, kui palusin veel enne n\u00e4ha s\u00f5bra Instagrami kontot, et tema k\u00e4ekirja ja t\u00f6\u00f6dega tutvust teha. Kuna minu tatoveeringud on v\u00e4ga minimalistlikud ja peene joonega, pean oluliseks, et tatoveerijal oleks kindel k\u00e4si sirge joone teostamisel. Zahra kehitas \u00f5lgu, et see on ju nii lihtne tatoveering, kuid just siin inimesed eksivad. Minimalistlik sirge joon on keeruline ja n\u00f5uab kogenud k\u00e4tt ning hella kohtlemist. Mehe kontot vaadates hakkasid mu oimukohad higistama, sest tema tehtud t\u00f6\u00f6d olid v\u00e4ga robustsed ja koomiksilikud. N\u00e4itasin Zahrale m\u00f5nda t\u00f6\u00f6d ning selgitasin, miks ma arvan, et tema s\u00f5ber pole mulle \u00f5ige kunstnik. Zahra kehitas \u00f5lgu ja lausus, et aga v\u00f5ib-olla kliendid tahtsidki just selliseid t\u00f6id ja tema on k\u00fcll oma tatoveeringutega v\u00e4ga rahul. Noh, see on k\u00f5ik v\u00e4ga tore, aga me r\u00e4\u00e4gime siiski eluaegsest kunstist, mitte manik\u00fc\u00fcrist, kus ma v\u00f5iks silma kinni pigistada ja kellegi s\u00f5brale v\u00f5imaluse anda. Otsustasin pigem minna Marrakeshis korralikku stuudiosse ja veidi rohkem maksta. N\u00fc\u00fcd kuuldes enda nime minu suust v\u00e4lja tulemas, tahtis Zahra teada, et miks ma temast\/tema s\u00f5brast r\u00e4\u00e4gin. Noh, j\u00e4rjekordne surmapatt ja ausolvang minu poolt korda saadetud. Ma \u00fctleks, et Zahra solvas minu au vastu, kui \u00fctles, et tema k\u00fcll minu lasanjet ei kavatse teisel p\u00e4eval s\u00fc\u00fca \u2013 ahjuvorm oli ju t\u00fckk aega laual seisnud ja tema ei riski toidum\u00fcrgitusega. Tundsin k\u00f5hus torget m\u00f5ttest, et minu vaevaga kokatud roog lihtsalt pr\u00fcgikasti kallatakse.<\/p>\n

\"\"
minu katusevoodi hommikune vaade<\/figcaption><\/figure>\n

L\u00f5puks oli tund juba nii hiline, et j\u00e4tsin Minni ja Nickiga h\u00fcvasti, kallistasin neid k\u00f5vasti-k\u00f5vasti ja soovisime \u00fcksteisele k\u00f5ike paremat, kuhu iganes tee meid edasi viib. Ise keerasin katusele magama, kus Zahra juba ees lamas. Ta uuris, kas ma tulen hommikul appi talle hommikus\u00f6\u00f6ki ka tegema, kuid mul oli vaja kella 11ks oma asjad kokku pakkida, seega \u00fctlesin talle \u00e4ra. \u00c4rkasin hommikul r\u00f5\u00f5msas tujus teadmisega, et (selleks korraks)minu piinad on l\u00e4bi! Ei mingit tsirkust, kaost, v\u00f5imuv\u00f5itlust, egode p\u00f5rkumist ega keelebarj\u00e4\u00e4riga maadlemist. Vabaduuus! Istusin oma toa p\u00f5randal, asjad \u00fcmber minu laiali, ja olin kindel, et meie viimase aja suhtlemist arvestades on meil Zahraga m\u00f5lemal r\u00f5\u00f5m \u00fcksteisest vabaneda. Tema aga tuli tuppa, istus voodile ja ohkas, et tal on nii kahju, et ma \u00e4ra l\u00e4hen ja ta juba v\u00e4ga igatseb mind ning et ma olen nagu pereliige. Proovisin oma \u00fcllatust varjata ning midagi s\u00f5bralikku vastu \u00f6elda, ilma valetamata. Ma ei olnud veel head s\u00f5bralikku vastulauset suutnud ette valmistada, mis Zahrale ka hea tunde j\u00e4taks, sest tema tundeavaldus tabas mind natuke ootamatult. Mina, kes ma ei suutnud oodata, et saaks juba siit minema, pidin n\u00fc\u00fcd midagi ilusat vastu \u00fctlema. Sellises olukorras ma \u00fcritan \u00fcldiselt v\u00e4ltida ebaviisakat t\u00f5de ning leida fakte, mis oleks ausad, aga positiivsed. Seega ohkasin, kui tore Emir on ja kuidas ma teda igatsema j\u00e4\u00e4n ning t\u00e4nasin Zahrat selle v\u00f5imaluse eest enda juures need kolm n\u00e4dalat elada. Samuti oli t\u00f5de see, et Zahra v\u00f5ttis mind enda koju ja kohtles nagu pereliiget. J\u00e4tsin mainimata, et ta ajas mind sama n\u00e4rvi ka kui m\u00f5ni pereliige. Seej\u00e4rel ulatas ta mulle kingituseks tassi Maroko mustriga. T\u00e4nasin teda ning j\u00e4in siis oma kotti vaatama. \u00dcks seljakotireisimise probleeme on see, et k\u00f5ik inimesed tahavad mulle lahkudes midagi kaasa anda. Mul on aga vaevu ruumi asjade jaoks, mida mul p\u00e4riselt vaja on. R\u00e4\u00e4kimata siis meenetest, mis lisavad asjatut raskust mu pagasile. Aga see pole muidugi nende inimeste probleem, vaid minu mure. Pistsin praegu tassi kotti, t\u00e4nasin selle \u017eesti eest ja tegin endale mentaalse m\u00e4rkme tassile Marrakeshis uus kodu leida.<\/p>\n

V\u00f5tsin seej\u00e4rel koti selga, j\u00e4tsin k\u00f5igiga h\u00fcvasti ja asusin r\u00f5\u00f5msal meelel maantee \u00e4\u00e4rde taksot ootama. T\u00f5esti, ma tunnen, et ma j\u00e4lle natuke p\u00f5genen, aga vabaduse maitse tuleb paraku eriti h\u00e4sti esile siis, kui oled end m\u00f5nda aega end l\u00f5ksus tundnud. N\u00fc\u00fcd oli aeg v\u00e4ljateenitud puhkuseks!<\/p>\n

Priilind K\u00e4rt<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

10. november oli l\u00f5puks see p\u00e4ev millal ma lahkusin Tamraghti hostelist. Oma viimaseks \u00f5htuks otsustasin k\u00fcpsetada lasanjet ning kutsusin seda s\u00f6\u00f6ma Minni, Zahra koos Emiriga ja Nicki. Nick oli Californiast p\u00e4ris surfar, kes reisis autoga m\u00f6\u00f6da Marokot ning kellega ma olin paar p\u00e4eva tagasi esimest korda kohtunud. Me olime tegelikult juba mitu n\u00e4dalat Hinge’is aeg ajalt suhelnud, kuid kuna me ei viibinud kunagi \u00fcheaegselt samas kohas, lubas ta teada anda, kui tagasi “minu kandis” on. Ega ma seda t\u00f5siselt ei v\u00f5tnud, sest \u00a0kohtingu\u00e4ppides pilluvad inimesed pidevalt lubadusi, millest nad kinni ei pea. Aga kae nalja, p\u00e4rast m\u00f5ningast vaikust ujus Nick taas vestlusesse ja andis teada enda saabumisest. Kohtusime \u00fchel \u00f5htul enne minu lahkumist mu lemmik pitsakohvikus ning liikusime edasi hosteli katusele s\u00f6\u00f6ma ja jutustama. Kuigi \u00f5hus oli vastastikust s\u00fcmpaatiat, jutt jooksis ja naeru jagus, j\u00e4i millegi p\u00e4rast suhtlus siiski s\u00f5bratasandile. Nickiga juhtus aga sel p\u00e4eval, kui esimest korda kohtusime, \u00fcsna kole lugu. Ta oli parasjagu surfamas, kui tema rendiauto aken sisse l\u00f6\u00f6di ning isiklikud asjad koos raha ja dokumentidega \u00e4ra varastati. Viimases h\u00e4das asus ta \u00fcmbruskonda l\u00e4bi kammima, et ehk \u00f5nnestub p\u00e4tid siiski \u00fcles leida. Ta m\u00e4rkas kaugemal t\u00fchermaal tossu, mis l\u00e4hemale j\u00f5udes osutus kustunud l\u00f5kkeks. S\u00f6estunud esemete seas tundis ta \u00e4ra m\u00f5ned oma asjad ning leidis ka t\u00fcki p\u00f5lenud passist. Kahjuks midagi muud tal p\u00e4\u00e4sta ei \u00f5nnestunud. Politseisse p\u00f6\u00f6rdudes selgus, et samasuguseid varguseid oli selles piirkonnas juhtunud veel paari turistiga. See info oli v\u00e4ga \u00fcllatav, sest siiani oli Maroko tundunud \u00fcsna turvaline koht ja ujuma minnes olin rannas saavutanud julguse oma asjad valveta liivale j\u00e4tta. V\u00e4hemalt olid vargad nii helded olnud, et j\u00e4tsid talle surfilauad ikka alles! Selle k\u00f5ige valguses tundus, et Nickile kuluks kindlasti \u00fcks kodune lasanje \u00e4ra. Jooksin p\u00e4eval l\u00e4bi v\u00e4hemalt viiest erinevast poest, sest Marokos ei ole ju nii, et l\u00e4hed Rimisse v\u00f5i Selverisse ja saad sealt k\u00f5ik s\u00f6\u00f6gitegemiseks vajaliku. Ei-ei, lihaonu k\u00e4est saad v\u00e4rske hakkliha, \u00fchest kohast tomatipasta, teisest v\u00e4rsket k\u00fc\u00fcslauku jne. P\u00e4rispoes on asjad lihtsalt nii palju kallimad, et sealt v\u00f5tsin ainult need toiduained, mida mujalt ei saa, nt lasanjeplaadid. Olin \u00fcsna pettunud, et mul ei \u00f5nnestunud bakla\u017eaani \u00fchestki poest saada \u2013 neid leidus ainult pisikesi ja pehmeid, ju siis polnud hooaeg. Pidin leppima suvik\u00f5rvitsatega, mis see eest oli v\u00e4ga v\u00e4rsked ja pringid. Kokku l\u00e4ks mu tooraine peale peaaegu 20 eurot, mis Marokos on ikka r\u00f6\u00f6gatu summa \u00fche s\u00f6\u00f6gikorra kohta. Aga ma olin missioonil ega saanud enam taganeda. Olin l\u00f5puks valmis k\u00f6\u00f6ki h\u00f5ivama, kui avastasin, et Zahral ei olnud vahemere maitseained. Marokolased kasutavad ju valdavalt kurkumit, ingverit ja v\u00fcrtsk\u00f6\u00f6mneid. Mis see oregano v\u00f5i basiilik veel on? Pidin uuesti poodi jooksma, mis n\u00e4pistas minu juba kitsast ajaplaanist suure ampsu. Teadsin kokkama hakates, et olen lootusetult hiljaks j\u00e4\u00e4nud, aga proovisin end lohutada, et see pole mingi presidendi bankett, vaid lihtsalt \u00f5htus\u00f6\u00f6k s\u00f5pradega. Asusin siis hakkima, segama ja laduma. Zahra oli millegi p\u00e4rast intensiivselt \u00fclemeelikus tujus, lasi j\u00e4rjest mingeid laule ja huilgas neid kaasa, tantsis ning k\u00e4is mulle n\u00e4rvidele. Peale selle, et PMS mind juba iseenesest n\u00e4rviliseks teeb, on kokkamine minu jaoks meditatsioon ja mulle meeldib selle k\u00e4igus enda m\u00f5tetesse kaduda. \u00dcritasin talle korduvalt rahulikult seletada, kui ta mind tantsima \u00fcritas tirtida, et mul on vaja keskenduda, sest aeg pressib kuklas. “Yes, yes, I know, you NEED TO FOCUS,” p\u00f6\u00f6ritas ta mulle silmi, kui teda juba mitmendat korda olin eemale t\u00f5rjunud. M\u00f5tlesin vaikselt, kuidas ma saan n\u00fc\u00fcd t\u00e4iesti aru, miks Zahra ja Danieli abielu ei t\u00f6\u00f6tanud, sest Daniel kritiseeris Zahrat ega lasknud tal tema ise olla. See tema ise on umbes 5aastane laps, kes vajab koguaeg t\u00e4helepanu, laseb peeru ja siis tahab, et sa naeraksid koos temaga. Ma ei tea, mis t\u00fc\u00fcpi mees seda naist hallata suudaks. Mul oli igatahes juba t\u00e4iega kopp ees sellest tsirkusest ja tundsin, kuidas \u00f5hk hakkab pingest paksuks minema. L\u00f5puks oli lasanje ahjus ja n\u00f6 k\u00fclalised ka kohal. Saatsin Minni ja Nicki katusele h\u00e4ngima ja ootama, mis sest et v\u00f5\u00f5rad inimesed, kuid \u00f5nneks m\u00f5lemad t\u00e4iesti sotsiaalselt adekvaatsed ja suudavad lihtsasti teistega \u00fchiseid jututeemasid leida. L\u00f5puks oli lasanje valmis, seega kamandasin k\u00f5ik endale appi salatit, lasanjet, teeserviisi ja n\u00f5usid katusekorrusele tassima. Mul oli nii hea meel, et Emir ka arvutiekraani tagant v\u00e4lja tuli ja meiega \u00fchines, sest ta on v\u00e4ga l\u00f5bus seltsiline. Asusime k\u00f5ik koos kuuma ahjuroa kallale ning minu r\u00f5\u00f5muks k\u00f5ik m\u00f5misesid ja kiitsid. Ise olin ka rahul ja nii hea oli \u00fcle pika aja p\u00e4ris enda kodust toitu s\u00fc\u00fca. Isegi Emir, kes muidu songib ja ajab kahvliga toitu taldrikul ringi, k\u00fcsis lisa. Lobisesime, naersime ja korraks tekkis t\u00e4itsa m\u00f5nus perekondlik \u00f5hustik. See id\u00fcll muidugi kaua ei kestnud, sest Emir teatas p\u00e4rast taldriku puhtaks lakkumist, et ta l\u00e4heb n\u00fc\u00fcd tagasi allakorrusele m\u00e4ngima. J\u00e4tkasime r\u00e4\u00e4kimist ning kuna meil oli seltskonnas, eestlane, sakslane ja ameeriklane, l\u00e4ksid teemad \u00f5igepea poliitiliseks. Peab tunnistama, et nii intellektuaalselt stimuleerivat vestlust polnud ma ammu saanud pidada. Zahra oli aga j\u00e4\u00e4nud vaikseks ning tundsin f\u00fc\u00fcsiliselt, kuidas ta igavleb ega oska kaasa r\u00e4\u00e4kida. Hea v\u00f5\u00f5rustaja vahetaks t\u00f5en\u00e4oliselt teemat, et k\u00f5ik oleksid kaasatud, kuid kuna mul oli temaga suhtlemise osas okas hinges, ei tundnud ma vajadust teemat vahetama hakata. Ausalt \u00f6eldes ma ei tea isegi, mis teemad Zahrat t\u00e4pselt huvitavad, aga kohe kindlasti pole need filosoofilised v\u00f5i poliitilised. L\u00f5puks kadus ta vaikselt \u00e4ra, kuid tuli m\u00f5ne aja p\u00e4rast tagasi ja k\u00fcsis, kas ta saaks minuga r\u00e4\u00e4kida. Tundsin v\u00e4ikest h\u00e4irekella peas, kuid samas on see minu viimane \u00f5htu, seega mida ta ikka mulle veel ette heita saab? Tuli v\u00e4lja, et tema arust olime me liiga valjud ning v\u00f5iksime arvestada hostelik\u00fclalistega. Noh, see tundus k\u00fcll \u00f5hust v\u00f5etud etteheide, sest kell oli alles pool k\u00fcmme ja me ei kuulanud muusikat ega l\u00e4llanud valjult, vaid r\u00e4\u00e4kisime t\u00e4iesti normaalsel h\u00e4\u00e4lel. \u00dctlesin seda ka Zahrale, sest kas ta pole mitte koguaeg r\u00e4\u00e4kinud, kuidas ta igatseb, et hostel sumiseks inimesteks? Andsin siiski info Nickile ja Minnile edasi, et proovime veidi vaiksemat tooni hoida. \u00dchel hetkel tundus aeg laud puhtaks koristada ning Minni tuli mulle appi n\u00f5usid kuivatama. Ta r\u00e4\u00e4kis mulle samal ajal midagi elavalt ja r\u00f5kkas paaril korral ka naerma, mille peale Zahra tuli, v\u00f5ttis tal r\u00e4tiku k\u00e4est ja \u00fctles t\u00f5siselt, et mingu tema \u00fcles ja ta aitab mul ise n\u00f5ud \u00e4ra pesta. Tundsin, kuidas mul verer\u00f5hk lakke t\u00f5useb, sest mind nii h\u00e4irib, kui keegi minu s\u00f5pradele t\u00fchjast kohast n\u00e4hvab v\u00f5i ebaviisakalt k\u00e4itub. Eriti kuna Minni oli minuga alati nii armas ja kannatlik ning \u00fcks oluline vaimne tugitala olnud. \u00dcks p\u00f5hjus, miks Zahra nii passiivagressiivselt k\u00e4itus, oli t\u00f5en\u00e4oliselt see, et ta sattus peale, kui ma parasjagu Nickile ja Minnile r\u00e4\u00e4kisin, miks ma tatoveeringu tegemisest olin loobunud. Ma olin nimelt \u00fchel \u00f5htul Zahrale r\u00e4\u00e4kinud, et mul tekkis m\u00f5te Maroko aja j\u00e4\u00e4dvustamiseks lasta endale mingi araabiakeelne tatoveering teha. Lasin tal paar lauset\/s\u00f5na kritseldada, kuid \u00fckski neist ei k\u00f5netanud mind kirjapildi poolest ning Zahra mainis, et ega araabia keel on ju neile sisse toodud. Maroko p\u00f5liskeel on hoopis hoopis berber. Hakkasin selle peale hoopis berberi s\u00fcmboleid sirvima ja need k\u00f5netasid mind palju rohkem. L\u00f5puks otsustasin, et palm, mis \u00fchtlasi s\u00fcmboliseerib kaitset ja viljakust, on just see, mida ma enda kehale vajan. Zahra pakkus, et tema s\u00f5ber Taghazoutis v\u00f5ib mulle selle kohe homme \u00e4ra teha. L\u00e4ksin hooga kaasa ja Zahra hakkas juba mulle aega orgunnima, kui palusin veel enne n\u00e4ha s\u00f5bra Instagrami kontot, et tema k\u00e4ekirja ja t\u00f6\u00f6dega tutvust teha. Kuna minu tatoveeringud on v\u00e4ga minimalistlikud ja peene joonega, pean oluliseks, et tatoveerijal oleks kindel k\u00e4si sirge joone teostamisel. Zahra kehitas \u00f5lgu, et see on ju nii lihtne tatoveering, kuid just siin inimesed eksivad. Minimalistlik sirge joon on keeruline ja n\u00f5uab kogenud k\u00e4tt ning hella kohtlemist. Mehe kontot vaadates hakkasid mu oimukohad higistama, sest tema tehtud t\u00f6\u00f6d olid v\u00e4ga robustsed ja koomiksilikud. N\u00e4itasin Zahrale m\u00f5nda t\u00f6\u00f6d ning selgitasin, miks ma arvan, et tema s\u00f5ber pole mulle \u00f5ige kunstnik. Zahra kehitas \u00f5lgu ja lausus, et aga v\u00f5ib-olla kliendid tahtsidki just selliseid t\u00f6id ja tema on k\u00fcll oma tatoveeringutega v\u00e4ga rahul. Noh, see on k\u00f5ik v\u00e4ga tore, aga me r\u00e4\u00e4gime siiski eluaegsest kunstist, mitte manik\u00fc\u00fcrist, kus ma v\u00f5iks silma kinni pigistada ja kellegi s\u00f5brale v\u00f5imaluse anda. Otsustasin pigem minna Marrakeshis korralikku stuudiosse ja veidi rohkem maksta. N\u00fc\u00fcd kuuldes enda nime minu suust v\u00e4lja tulemas, tahtis Zahra teada, et miks ma temast\/tema s\u00f5brast r\u00e4\u00e4gin. Noh, j\u00e4rjekordne surmapatt ja ausolvang minu poolt korda saadetud. Ma \u00fctleks, et Zahra solvas minu au vastu, kui \u00fctles, et tema k\u00fcll minu lasanjet ei kavatse teisel p\u00e4eval s\u00fc\u00fca \u2013 ahjuvorm oli ju t\u00fckk aega laual seisnud ja tema ei riski toidum\u00fcrgitusega. Tundsin k\u00f5hus torget m\u00f5ttest, et minu vaevaga kokatud roog lihtsalt pr\u00fcgikasti kallatakse. L\u00f5puks oli tund juba nii hiline, et j\u00e4tsin Minni ja Nickiga h\u00fcvasti, kallistasin neid k\u00f5vasti-k\u00f5vasti ja soovisime \u00fcksteisele k\u00f5ike paremat, kuhu iganes tee meid edasi viib. Ise keerasin katusele magama, kus Zahra juba ees lamas. Ta uuris, kas ma tulen hommikul appi talle hommikus\u00f6\u00f6ki ka tegema, kuid mul oli vaja kella 11ks oma asjad kokku pakkida, seega \u00fctlesin talle \u00e4ra. \u00c4rkasin hommikul r\u00f5\u00f5msas tujus teadmisega, et (selleks korraks)minu piinad on l\u00e4bi! Ei mingit tsirkust, kaost, v\u00f5imuv\u00f5itlust, egode p\u00f5rkumist ega keelebarj\u00e4\u00e4riga maadlemist. Vabaduuus! Istusin oma toa p\u00f5randal, asjad \u00fcmber minu laiali, ja olin kindel, et meie viimase aja suhtlemist arvestades on meil Zahraga m\u00f5lemal r\u00f5\u00f5m \u00fcksteisest vabaneda. Tema aga tuli tuppa, istus voodile ja ohkas, et tal on nii kahju, et ma \u00e4ra l\u00e4hen ja ta juba v\u00e4ga igatseb mind ning et ma olen nagu pereliige. Proovisin oma \u00fcllatust varjata ning midagi s\u00f5bralikku vastu \u00f6elda, ilma valetamata. Ma ei olnud veel head s\u00f5bralikku vastulauset suutnud ette valmistada, mis Zahrale ka hea tunde j\u00e4taks, sest tema tundeavaldus tabas mind natuke ootamatult. Mina, kes ma ei suutnud oodata, et saaks juba siit minema, pidin n\u00fc\u00fcd midagi ilusat vastu \u00fctlema. Sellises olukorras ma \u00fcritan \u00fcldiselt v\u00e4ltida ebaviisakat t\u00f5de ning leida fakte, mis oleks ausad, aga positiivsed. Seega ohkasin, kui tore Emir on ja kuidas ma teda igatsema j\u00e4\u00e4n ning t\u00e4nasin Zahrat selle v\u00f5imaluse eest enda juures need kolm n\u00e4dalat elada. Samuti oli t\u00f5de see, et Zahra v\u00f5ttis mind enda koju ja kohtles nagu pereliiget. J\u00e4tsin mainimata, et ta ajas mind sama n\u00e4rvi ka kui m\u00f5ni pereliige. Seej\u00e4rel ulatas ta mulle kingituseks tassi Maroko mustriga. T\u00e4nasin teda ning j\u00e4in siis oma kotti vaatama. \u00dcks seljakotireisimise probleeme on see, et k\u00f5ik inimesed tahavad mulle lahkudes midagi kaasa anda. Mul on aga vaevu ruumi asjade jaoks, mida mul p\u00e4riselt vaja on. R\u00e4\u00e4kimata siis meenetest, mis lisavad asjatut raskust mu pagasile. Aga see pole muidugi nende inimeste probleem, vaid minu mure. Pistsin praegu tassi kotti, t\u00e4nasin selle \u017eesti eest ja tegin endale mentaalse m\u00e4rkme tassile Marrakeshis uus kodu leida. V\u00f5tsin seej\u00e4rel koti selga, j\u00e4tsin k\u00f5igiga h\u00fcvasti ja asusin r\u00f5\u00f5msal meelel maantee \u00e4\u00e4rde taksot ootama. T\u00f5esti, ma tunnen, et ma j\u00e4lle natuke p\u00f5genen, aga vabaduse maitse tuleb paraku eriti h\u00e4sti esile siis, kui oled end m\u00f5nda aega end l\u00f5ksus tundnud. N\u00fc\u00fcd oli aeg v\u00e4ljateenitud puhkuseks! Priilind K\u00e4rt      <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":976,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-996","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_9024-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_9024-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=996"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1003,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996\/revisions\/1003"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/976"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=996"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=996"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=996"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}