{"id":990,"date":"2025-02-25T05:12:46","date_gmt":"2025-02-25T05:12:46","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=990"},"modified":"2025-02-25T05:12:46","modified_gmt":"2025-02-25T05:12:46","slug":"kirbud-lutikad-ja-muud-koduloomad-ehk-mustilise-sugeluse-jalil","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=990","title":{"rendered":"Kirbud, lutikad ja muud koduloomad ehk m\u00fcstilise s\u00fcgeluse j\u00e4lil"},"content":{"rendered":"

Viimased p\u00e4evad Tamraghtis m\u00f6\u00f6dusid k\u00fc\u00fcrimise saatel. Ma olen juba paaris eelnevas postituses maininud, et sain meie sureva kassipoja eest hoolitsedes mingisugused satikad. Alguses arvasin, et tegemist on s\u00e4\u00e4sepunnidega, sest need tekkisid j\u00e4rsku keset \u00f6\u00f6d. Kellelgi teisel, seal hulgas Niklasel, kes tol ajal samas toas magas, s\u00e4\u00e4semuret ei tundunud olevat. Punnid olid aga t\u00f5rksad lahkuma, s\u00fcgelesid meeletult ning j\u00e4tsid p\u00e4rast s\u00fcgamist endast maha suure laigu. Tundus kahtlane. Kuna punnide teke j\u00e4i samasse aega, kui ma tuba vahetasin, v\u00f5tsin t\u00f5siselt ette voodi inspekteerimise. Mul pole kunagi lutikaid olnud, aga olin guugeldamise p\u00f5hjal v\u00e4lja selgitanud, millised nad v\u00e4lja peaksid n\u00e4gema ja kus paiknema. T\u00f5mbasin aga madratsi p\u00fcsti, asusin pingsalt igat serva ja \u00f5mblust takseerima, kuid peale m\u00f5ne liivatera ja tolmurulli minu silmad sealt paraku midagi ei tuvastanud. J\u00e4relikult ikkagi kirbud<\/em>, judistasin \u00f5lgu. Segadust tekitas aga asjaolu, et mitte \u00fchtegi kirpu ma kordagi n\u00e4inud ei olnud. Koristasin oma tuba regulaarselt, k\u00e4isin iga p\u00e4ev ookeanis ja k\u00fc\u00fcrisin ennast kuuma du\u0161i all, kuid asjatult. V\u00f5isin istuda rahulikult \u00f5ues, toas, \u00fclal- v\u00f5i all korrusel, kui j\u00e4rsku tundsin valulikku hammustust, millest t\u00f5usis praktiliselt kohe s\u00fcgelev kublas, kuid mitte mingit j\u00e4lgegi tegutsevast terroristist endast. Eriti m\u00fcstiline oli veel see, et hammustused jooksid \u00fcle terve keha \u2013 labjalgadel, s\u00e4\u00e4rtel, reitel, tuharatel, k\u00f5hul ja seljal, k\u00e4sivartel. Novot, nuputus\u00fclesanne dermatoloogidele, palun.\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"
ilustamata katkuhaige<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dchel hommikul oli mul sellest kaks n\u00e4dalat kestnud piinlemisest kopp ees ja hakkasin meeleheitest nutma, sest mitte miski ei tundunud aitavat. Kammisin juba internetist, et kas Marokos on \u00e4kki veel mingisuguseid tundmatuid sitikaid, millest me Euroopas kuulnud pole. R\u00e4\u00e4kisin ka oma saksa s\u00f5branna Minniga, kes Indias elades korduvalt kirpudega h\u00e4das oli, kuid tema soovitus panna oma riided paariks p\u00e4evaks umbsesse kilekotti p\u00e4ikse k\u00e4tte ei kandnud vilja. Kui ma sel hommikul vesiste silmadega allakorrusele l\u00e4ksin, oma selja paljaks t\u00f5mbasin ja halisesin, et ma enam ei jaksa, vangutas Zahra j\u00e4tkuvalt lihtsalt \u00fcksk\u00f5ikselt pead. L\u00e4ksin siis apteeki ja \u00fcritasin sealsele proviisorile k\u00e4te-jalgadega selgitada, et vajan abi. Kuna tema sai aru, et ma r\u00e4\u00e4gin s\u00e4\u00e4skedest, \u00fcritasin talle v\u00f5imalikult lihtsalt oma probleemi selgitada: “No, DOG, itchy-itchy!”<\/em> \u2013 “Aah, itchy, okay,<\/em>” koitis t\u00e4dil l\u00f5puks midagi ning ta t\u00f5i mulle antihistamiini tabletid ja desinfitseeriva sprei. Lonkisin koju tagasi, viskasin tablakad sisse ja k\u00f6ssitasin diivani. Daniel lohutas, et ega muu ei aita, kui l\u00f5puks sellest keskkonnast lahkumine. Ohkasin. Veel \u00fcks p\u00f5hjus, miks siit kiirelt minekut teha.<\/p>\n

Minu r\u00f5\u00f5muks v\u00f5tsid tabletid v\u00e4hemalt s\u00fcgeluse \u00e4ra, kuid k\u00f5rvaltoimena sain endale v\u00e4simuse ja uimasuse. Turul k\u00e4ies olime Zahraga leidnud mingi kirbum\u00fcrgi, millega pritsida riideid ja m\u00f6\u00f6blit, j\u00e4tta 24 tunniks \u00f5hu k\u00e4tte tuulduma ning siis pesumasinas \u00e4ra pesta. Asusin kodus agressiivselt k\u00f5ike v\u00f5imalikku enda \u00fcmber selle kohutavalt haisva m\u00fcrgiga pritsima ning riputasin seej\u00e4rel k\u00f5ik oma riided katusele, lootuses, et hostelik\u00fclalistel ei teki k\u00fcsimusi, millega ma siin t\u00e4pselt tegelen. Kirbud oleks ju imeline reklaam \u00fchele virelevale hostelile! J\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuli Zahra minuga midagi arutama ning viskus pikali minu endisesse voodisse (olin viimases lootuses lisaks voodipesule ka voodit vahetanud). Umbes viis minutit hiljem h\u00fcppas ta j\u00e4rsku nagu n\u00f5elast torgatuna p\u00fcsti. Miski oli teda hammustanud! Zahra hakkas enda \u00f5lga ja kaela agressiivselt s\u00fcgama ning kae nalja \u2013 hetke p\u00e4rast tekkisid tuttavad kublad ka tema keha peale. Ma olin \u0161okeeritud, kuid \u00fcritasin samaaegselt varjata oma heameelt, sest l\u00f5puks v\u00f5ttis Zahra mind t\u00f5siselt! Minu hala ja ving polnud siiani tema t\u00e4helepanu k\u00f6itnud, kuid n\u00fc\u00fcd ronis ta mulle oma punnidega nina alla kaeblema: “Vaata, siin on ja siin, issand, K\u00e4rt, VAATA SEDA! Ja seda, kas sa n\u00e4ed seda siin?” Vaatasin talle t\u00fchja pilguga otsa ja laususin, et jaa, ma olen seda sama enda peal n\u00e4inud juba kaks n\u00e4dalat, tere tulemast klubisse! Oi, kus prouale n\u00fc\u00fcd tuli hirm naha vahele ja elu sisse, hakkas voodeid \u00fcmber p\u00f6\u00f6rama ja \u00fcles kiskuma, k\u00f5ike kasima ja spreitama. V\u00f5ttis ikka m\u00f5nel aega, et siia j\u00f5uda, aga noh, nagu ilus eesti vanas\u00f5na \u00fctleb, siis “oma p*rse on ikka k\u00f5ige l\u00e4hem.”<\/p>\n

P\u00fc\u00fcdsin v\u00e4lja m\u00f5elda sobiva s\u00fcsteemi, kuidas k\u00f5ik oma riided nii \u00e4ra pesta, et mul endal ka samal ajal midagi seljas oleks kanda. Valisin k\u00f5igepealt puhta pesu hulgast n\u00f6\u00f6rilt v\u00e4lja riided, mis tundusid “turvalised”, ning k\u00f5ik muu viisin alla pesumasinasse. Paraku aga l\u00f5petas masin p\u00e4rast esimest trumlit\u00e4it koost\u00f6\u00f6 ning j\u00e4ttis pesu lihtsalt pantvangi. Kutsusin Zahra appi, kes oli juba niigi millegi peale n\u00e4rvis, hakkas pesumasina ust l\u00f5gistama, nuppe p\u00f6\u00f6rama ja pani l\u00f5puks masinale lihtsalt vihase paugu. Noh, seda oleks ma ise ka osanud teha. L\u00f5puks leidsime maja pealt \u00fche meesterahva, kes tuvastas, et masinasse ei tule mingil p\u00f5hjusel piisavalt vett. J\u00e4ime siis m\u00f5nda targemat pead ootama, kes olukorra lahendaks. Zahral oli vaja majast v\u00e4lja joosta ning mina l\u00e4ksin \u00fcle vanakooli pesupesemisele. Vedasin \u00fcles k\u00f6\u00f6ki suure \u00e4mbri, t\u00e4itsin selle pooleldi sooja veega, lisasin pesupulbrit ja valgendit ning asusin v\u00e4ikse kastruliga kuuma vett keetma. \u00c4mbrisse toppisin v\u00e4ikeste hunnikute kaupa k\u00f5ik oma maise vara alustades riietest ning l\u00f5petades oma seljakoti ja pisikeste pesutarvetekottideni v\u00e4lja. Kirbud, va saatanad, nimelt armastavat \u00f5mbluste sisse end peita. Mitte \u00fcks kirp siit elusalt ei p\u00e4\u00e4se!<\/p>\n