{"id":983,"date":"2025-02-23T04:42:28","date_gmt":"2025-02-23T04:42:28","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=983"},"modified":"2025-02-23T04:42:28","modified_gmt":"2025-02-23T04:42:28","slug":"kultuurilis-keelelised-erinevused-ja-suur-tuli","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=983","title":{"rendered":"Kultuurilis-keelelised erinevused ja Suur T\u00fcli"},"content":{"rendered":"

Uudistest nii palju, et meie uus pereliige kassipoeg Cinnamon ei j\u00e4\u00e4nud siiski ellu. Ja ma s\u00fc\u00fcdistan selles k\u00f5iges tema ema, kes teda enda tiiva alla tagasi ei v\u00f5tnud. Kassipoeg nimelt oli l\u00f5puks piisavalt kabe, et \u00fcritasime teda integreerida tagasi teiste kasside juurde, kuid rongaema ainult k\u00f5hises auto alt meie peale ja ignoreeris Cinnamoni t\u00e4ielikult. Ja nii \u00fchel hommikul astuski Zahra eksmees Daniel k\u00f6\u00f6ki ja lausus ohkega: “Jeesus v\u00f5ttis Cinnamoni enda juurde.” Mina olin sellest uudisest kohe t\u00e4itsa l\u00f6\u00f6dud, aga 8aastane Emir vaatas oma isale kortsus kulmuga otsa ja k\u00fcsis: “Kes see Jeesus on ja miks ta Cinnamoni endale v\u00f5ttis?” Vahetasime korraks Danieliga pilke, mis kinnitasid, et k\u00f5ige lihtsam tundub olevat kassipoja kadumist tundmatu naabri-Jeesuse kaela ajada. Aga mitte sellest ei tahtnud ma t\u00e4na r\u00e4\u00e4kida.<\/strong><\/p>\n

Kui ma olin kaks n\u00e4dalat Zahra juures hostelis elanud, hakkasin aru saama, et neil on Mohamediga tegelikult mitmeid \u00fchiseid jooni, mis marokolasi \u00fchendavad, \u00fcksk\u00f5ik kui avatud v\u00f5i liberaalsed nad muidu on. Selleks \u00fchisnimetajaks on mingi veider jonnakas au v\u00f5i uhkus, mis paneb neid kiirelt inimesi maha kandma. Nad v\u00f5ivad viisakalt passiivagresiivsed edasi olla, kuid pilgust on n\u00e4ha, et solvaja on nende jaoks surnud. Nemad ise v\u00f5ivad teiste \u00fcle muidugi nalja teha, aga vastu v\u00f5tta nalju ei m\u00f5ista; v\u00f5ivad torgata ja vihastada, aga kui keegi nende peale vihastab, on pidu l\u00e4bi. Ise nad seda k\u00f5verpeeglit muidugi absoluutselt ei m\u00e4rka. Seega olin juba mitu korda kas juttude p\u00f5hjal v\u00f5i oma silmaga n\u00e4inud Zahrat inimesi maha kandmas, sest nad olid teda mingil moel solvanud. Kui keegi ei tahtnud teda aidata, eksis milleski, oli laisk v\u00f5i t\u00e4helepanematu, siis mingit vestlust sel teemal ei peetud, vaid paluti asjad pakkida ja mitte rohkem oma n\u00e4gu n\u00e4idata. Minu silmis on see \u00fclimalt tagurlik viis k\u00e4itumiseks \u2013 nii j\u00e4\u00e4d sa t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga paljudest inimestest oma elus ilma, sest inimesed teevad ikka vigu. Ja kui sa neile ei v\u00e4ljenda oma pettumust ja ega anna v\u00f5imalust viga parandada, kuidas peaksid siis inimsuhted \u00fcldse edasi arenema? Saan aru, et Zahral ongi raske elu olnud kasvades mittemoslemina Marokos, olles poisilik t\u00fcdruk, kes on alati meestega paremini l\u00e4bi saanud, kuid keda ei kohelda \u00fchiskonnas samav\u00e4\u00e4rsena. Ka hosteli\u00e4ris \u00fcritatakse talle pidevalt k\u00e4ru keerata, kuna ta on vallaline naine. Raha- ja \u00e4riasjad olgu ikka mehe k\u00e4es! Ma olen empaatiline tema raskuste, kuid mitte selle raudseina suhtes, mille ta endale ette on ehitanud. Samuti ei tasu alahinnata Zahra pisikest \u00f5blukest v\u00e4limust, sest ta r\u00e4\u00e4kis mulle kord, kuidas ta rusikatele kallale l\u00e4ks mehele, kes tema nappi riietumisstiili solvas. Mees olevat teda selle peale tooliga visanud, aga Zahra leiab, et ta tegi k\u00f5ik \u00f5igesti ja kui keegi sind solvab, siis on t\u00e4iesti normaalne neile \u00fcks obadus piki silmn\u00e4gu virutada. Noh, p\u00e4rast seda lugu hakkasin ma Zahrat natuke kartma.<\/p>\n

\"\"Senini oli meie l\u00e4bisaamine olnud \u00fcsna hea, kuid see eeldas minult sageli s\u00f5nade allaneelamist ja kannatlikkust. Meie suhe oli naljakas, natuke verevendlik, kus meil ei olnud praktiliselt midagi \u00fchist, k\u00fcll aga oli vaikne m\u00f5istmine, et oleme \u00fchise asja eest v\u00e4ljas. Zahra jaoks olin ma nagu pereliige, sest mulle l\u00e4ks korda tema hosteli heaolu ja ma tegin selle nimel t\u00f6\u00f6d, mis vaikimisi t\u00e4hendas, et ma hoolisin tema ja ta 8aastase poja Emiri tulevikust. Ja ma sain Emiriga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi! See oli \u00fcks haruldane laps, kes hea meelega tuli kallistama ega \u00e4rritunud, kui tema vahvat lokipead sasida. Muus osas aga me vaevu m\u00f5istsime Zahraga teineteist. Zahra, kes oli olnud abielus ameeriklasega ja pidanud hosteleid juba aastaid, r\u00e4\u00e4kis ja m\u00f5istis inglise keelt \u00fcsna kehvasti, mis oli minu jaoks m\u00fcstika. Samuti polnud tal mingisugustki aimdust l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumist, k\u00e4ibefraasidest jne. Mitte et tal peaks olema, aga see tegi meie teineteise m\u00f5istmise veel keerulisemaks. Eriti, kuna mina ja tema eksmees Daniel r\u00e4\u00e4kisime “\u00fcht keelt” ja saime asjadest samamoodi aru. N\u00e4gin v\u00e4ga selgelt, miks see abielu purunes \u2013 ma oleks v\u00f5inud t\u00e4iskohaga t\u00f5lgiks hakata nendevahelises suhtluses, sest seal oli nii palju valestim\u00f5istmist, mis l\u00f5ppes sageli Zahra viha ja solvumisega. Vahel p\u00f5hjendamatult, vahel p\u00f5hjendatult, sest ega Daniel polnud ka puhas poiss ja viskas meelega \u00f5li tulle.<\/p>\n

Seda tausta arvesse v\u00f5ttes, saan n\u00fc\u00fcd kirjeldada, mis t\u00e4psemalt juhtus 4. novembril. Olin paar p\u00e4eva varem Zahrale teada andnud, et olen otsustanud 10. novembril Tamraghtist lahkuda ja oma reisiga j\u00e4tkata, enne kui kui mujal maailmas p\u00e4ris s\u00fcdatalv k\u00e4tte j\u00f5uab. Zahra jaoks tuli see v\u00e4ga ootamatult, kuid ega me polnud kunagi kokku leppinud, kui kauaks ma nende juurde olin tulnud. See uudis pani Zahrat n\u00fc\u00fcd paaniliselt ringi jooksma, et ma pean talle \u00f5petama selgeks k\u00f5ik asjad, mis ma siiani teinud olen kodulehel ja Instagramis. Seega l\u00e4ksime sel hommikul p\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki minu l\u00e4pakaga katusele, et saaksin talle Wixi tutvustada. Kuigi Wix on mulle v\u00e4ga lihtne ja arusaadav, siis ega mul just usku polnud, et Zahra ise sellega tegelema hakkab. Esiteks puudus tal igasugune kogemus, tehniline taip ja kannatlikkus veebilehe haldamiseks, r\u00e4\u00e4kimata siis piisavast inglise keele oskusest. Minul on k\u00fcll taip ja oskused, aga kannatlikkus pole ka just minu tugevaim k\u00fclg. Zahra tahtis k\u00f5ike kiiresti ja kohe saada ega hoomanud, et sellised asjad nagu broneerimiss\u00fcsteem ja makselahendused ei ole just lihtsad asjad, mida nipsust algajal veebihalduril v\u00e4lja v\u00f5luda. N\u00e4itasin talle siiski p\u00f5hitoimingud \u00e4ra ning palusin veebileht rahulikult l\u00e4bi vaadata, et saaksin enne lahkumist viimased parandused sisse viia. Zahra teatas p\u00e4rast p\u00f5gusat tutvumist, et veebileht v\u00f5iks araabia keeles ka olla. Ohkasin vaikselt endale h\u00f5lma alla ja lubasin asja uurida. Samuti avastasin, et kodulehe meilipostkast ei olnud \u00fchendatud, seega mul oli kaks korralikku \u00fclessannet selleks p\u00e4evaks olemas. Olime Minniga p\u00e4ev enne kokku leppinud, et teeme kohvikus \u00fchise “t\u00f6\u00f6p\u00e4eva”, sest nii saab asjad kindlalt tehtud.<\/p>\n

Minu aju seega genereeris juba probleemidele lahendusi valmis, kui Zahra j\u00e4rsku teavitas: “Kuule, mul on vaja hosteliklientidele kaks ratast tuua Taghazoutist \u00e4ra, kas sa saad minuga kaasa tulla?” Olin veits h\u00e4iritud sellest ei-tea-kust tekkkinud uuest plaanist \u2013 \u00fcks asi, mida mul oli samuti raske Zahra juures taluda. Plaanid tekkisid lampi, asendusid uutega, j\u00e4rsku oli vaja kuskile joosta ja pidevalt oli ta kadunud, helistas ja tahtis saada midagi KOHE ning kui ma pakkusin, et saan seda teha 20 minuti p\u00e4rast, oli plaan juba muutunud. Selline kaos ja ettearvamatus oli minu n\u00e4rvis\u00fcsteemile \u00fclimalt koormav. Kuna Zahra on ainult \u00fcks inimene ja k\u00fclalistele oli vaja rendirattaid, siis ilmselgelt ma ei m\u00f5elnud kaks korda, vaid l\u00e4ksin temaga kaasa. V\u00f5tsime takso Taghazouti ning j\u00e4ime tema s\u00f5bra restorani ette ootama. Zahra tammus rahutult ringi, sest rattad olid lukus ja s\u00f5ber ei v\u00f5tnud telefoni vastu. “Kus ta n\u00fc\u00fcd on, me peame 12:30 tagasi olema!” urises naine. “12:30? See on ju v\u00e4hem kui 20 minuti p\u00e4rast. Ma ei teadnud, et me aja peale peame s\u00f5itma. Kas sa eile ei teadnud siis seda v\u00f5i?” hakkasin vaikselt \u00e4rrituma. Selgus, et ei teadnud. Saime l\u00f5puks rattad k\u00e4tte, mis olid taaskord mulle ebasobiva sadulak\u00f5rguse ja roostes ketiga. Oli keskp\u00e4ev ja p\u00e4ike k\u00f5rvetas lagip\u00e4he, kui ratastega tagasiteele asusime. Zahra, kes oli harjunud igap\u00e4evaselt seda teed s\u00f5itma, pani ees plagama, j\u00e4ttes minu endast umbes 100 meetrit kaugemale maha, juuksetutt vaevu taamal inimeste seas paistmas. See \u00e4rritas mind, kes ma vaevaliselt higisena t\u00f5sist vaeva n\u00e4gin. Ausalt, ei ole hullemat karistust inimkonnale, kui \u00f5litamata rattad, sest rassi palju tahad, mingit j\u00f5u\u00fclekannet rattale ei toimu. Vahepeal j\u00e4i Zahra mind korraks ootama, naeris ja karjus: “Kiiremini, kiiremini!” Mina suutsin talle ainult keskmist s\u00f5rme selle peale n\u00e4idata. Selle peale kadus Zahra j\u00e4lle silmapiirilt, tuli korraks tagasi, et karjuda “Kiiremini, laisk t\u00fcdruk!” ja uuesti edasi s\u00f5ita. Sain aru, et see lause oli naljaga m\u00f5elnud, kui sel hetkel ajas \u00f6eldu mind kohutavalt n\u00e4rvi ning pidin k\u00f5vasti vaeva n\u00e4gema, et mitte midagi vastu \u00f6elda ja ratast merre visata.<\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5udsime tagasi Tamraghti ja olime peaaegu kohal, kui Zahra meie hostelist tuhinal m\u00f6\u00f6da kihutas. Misasja, kuhu me siis l\u00e4heme?! Selgus, et rattad tuli viia hoopis tema s\u00f5bra hosteli juurde, mis asus veidi maad m\u00e4est \u00fcles. Selle peale h\u00fcppasin t\u00fcdinenult rattalt maha ja k\u00f5ndisin l\u00f5puni. Zahra ei olnud senini aru saanud, et midagi valesti oleks, kuni ratas kogemata \u00fcmber vajus ja ma selle vihaselt jalale tagasi t\u00f5stsin. Olin tilkuvalt higine ja s*tas tujus, mille peale tema senini kestnud naeratus j\u00e4rsku kadus. Otsisime tema s\u00f5bra \u00fcles, kes tuli kahe turistiga v\u00e4lja, kes vaatasid mulle \u0161okeeritult otsa: “Issand te t\u00f5ite need rattad Taghazoutist siia spetsiaalselt meie p\u00e4rast v\u00f5i?” Noogutasin ja pressisin pooliku hapu naeratuse ette. Hostelisse k\u00f5ndides k\u00fcsis Zahra, et kas ma olen millegi peale pahane v\u00f5i. Mul oli valida, kas neelata olukord alla ja teha n\u00e4gu, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, v\u00f5i l\u00f5puks suu lahti teha ja minna temaga teadlikult konflikti. Otsustasin valida viimase ja teatasin, et mulle selline aja peale kiirustamine ei meeldi ja et kas ta ei v\u00f5inud mind varem sellest plaanist teavitada v\u00f5i. Zahra ehmatas selle peale, j\u00e4i solvunult vait ja siis teatas, et tema pakkus mulle omast arust l\u00f5busat v\u00f5imalust ning mina oleksin v\u00f5inud \u00f6elda, kui mulle see m\u00f5te ei meeldinud. Mina vastasin, et ma ei teadnud selle v\u00e4hese info p\u00f5hjal, kas mulle meeldib see m\u00f5te v\u00f5i ei, ning kui midagi on vaja \u00e4ra teha, eks siis tuleb minna. Ma ei saanud ju teda kahe rattaga \u00fcksi j\u00e4tta. Zahra oli haavunud minu vihast, sest tema arvas, et see oleks midagi l\u00f5busat, mida koos teha, ja \u00fcle\u00fcldse oli ta plaanis mulle selle eest maksta. J\u00e4llegi \u2013 kas ma teadsin seda infot v\u00f5i? Ei teadnud! Seej\u00e4rel k\u00fcsis ta, kas see keskmise s\u00f5rme n\u00e4itamine polnudki siis naljaga m\u00f5eldud v\u00f5i. Noh, natuke oli ja natuke nagu ei olnud ka. Nii nagu sa ikka m\u00f5ne oma s\u00f5bra pikalt saadad, kui ta midagi tobedat \u00fctleb. Tema jaoks oli see aga tohutu solvang, sest ma korra olin seda juba varemgi teinud. Jah, see oli t\u00f5si, minu esimesel v\u00f5i teisel p\u00e4eval, kui Zahra teatas, et talle meeldivad v\u00e4ga\u00a0venelased, \u00fctlesin talle naerdes: “Haha, fuck off<\/em>!” See olevat olnud esimene solvang ning kuna tegin sama viga juba teist korda, l\u00e4ks ta t\u00f5siselt n\u00e4rvi, kuid ka mina ei taganenud, sest see olukord oli lihtsalt n\u00f5me!<\/p>\n

\"\"L\u00e4ksin oma tuppa rahunema, sest n\u00e4gin, et Zahra ei lasnud olukorral minna, vaid t\u00f5mbus t\u00e4iesti lukku ega r\u00e4\u00e4kinud minuga enam. Istusin voodile ja puhisesin vihaselt. Esimese emotsiooni lahtumisel tunnistasin endale, et jah, ka mina tegin selles olukorras vigu. Teadsin, et Zahra ei tagane, seega neelasin oma uhkuse alla, l\u00e4ksin allakorrusele ja vabandasin, et teda oma k\u00e4itumisega solvasin. Proovisin selgitada, et mul keesid emotsioonid \u00fcle pea ja ma ei m\u00f5elnud seda t\u00f5siselt. Zahra oli j\u00e4tkuvalt t\u00f5rges ja solvunud, vastas, et see oli ikka v\u00e4ga n\u00f5me minust ja temaga nii ei k\u00e4ituta. Tundsin, et see olukord on natuke ebaaus, sest Zahra ise paugutas ja vihastas kellegi peale iga p\u00e4ev, kuid n\u00fc\u00fcd, kui mul oli \u00fcks halb p\u00e4ev, oli see justkui andestamatu. Kinnitasin, et kui tema jaoks on keskmise s\u00f5rme n\u00e4itamine ja sellega kaasnev s\u00f5navara nii t\u00f5sised, siis ma edaspidi v\u00e4ldin neid temaga suhtlemisel. Tema aga ei rahunenud ikka ja muudkui ketras, et ma olen tema au juba teist korda riivanud. L\u00f5puks kallistasin teda ja \u00fctlesin, et k\u00f5ik on h\u00e4sti ja kui meil on probleemid, siis palun r\u00e4\u00e4gime lihtsalt asjad selgeks. L\u00e4ksin majast v\u00e4lja, et end natuke tuulutada ja l\u00f5puks kohvikus kodulehe parandused sisse viia, mida ma juba ammu oleks teha tahtnud. Teel kohvikusse leppisin m\u00f5ttega, et tagasi minnes v\u00f5ib juhtuda, et Zahra palub mul kotid pakkida ja juba t\u00e4na lahkuda, kuid see m\u00f5te ei k\u00f5igutanud mind. Olin rahul, et j\u00e4in endale kindlaks ja v\u00e4ljendasin oma pahameelt ning olin valmis selle eest t\u00e4it vastutust v\u00f5tma. Olin teda ju korduvalt n\u00e4inud nii k\u00e4itumas teiste inimestega. N\u00e4iteks minu surfiinstruktori saatis ta niiviisi p\u00e4eva pealt hostelist minema. Ma ei saanud t\u00e4pselt aru, mis seal juhtus, aga noormees polnud vist n\u00f5us mingisugust Zahra antud korraldust t\u00e4itma. Mul l\u00e4ks siiski kergemini ja see teema leidis oma l\u00f5pu ilma suurema draamata.<\/p>\n

P\u00e4rast seda t\u00fcli ei olnud minu jaoks asjad enam endised. Zahra iseloom oli muutunud minu jaoks \u00fcha v\u00e4ljakannatamatumaks ja tabasin end sageli tema peale n\u00e4hvamas. Kaasa ei aidanud ka minu PMS sel perioodil, kuid ma lihtsalt ei suutnud seda kaost ja mikromanageerimist rohkem taluda. Tal oli pidevalt vaja teada, kelle pesu on masinas, miks uks k\u00e4is, kes r\u00e4\u00e4gib katusel jne jne jne. Leidsin, et see peat\u00fckk on ennast minu jaoks ammendanud ja on aeg Marokost lahkuda. Planeerisin endale veel viimase minipuhkuse Marrakeshis ja siis \u2013 minekut!<\/p>\n

T\u00fcli\u00f5un K\u00e4rt<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Uudistest nii palju, et meie uus pereliige kassipoeg Cinnamon ei j\u00e4\u00e4nud siiski ellu. Ja ma s\u00fc\u00fcdistan selles k\u00f5iges tema ema, kes teda enda tiiva alla tagasi ei v\u00f5tnud. Kassipoeg nimelt oli l\u00f5puks piisavalt kabe, et \u00fcritasime teda integreerida tagasi teiste kasside juurde, kuid rongaema ainult k\u00f5hises auto alt meie peale ja ignoreeris Cinnamoni t\u00e4ielikult. Ja nii \u00fchel hommikul astuski Zahra eksmees Daniel k\u00f6\u00f6ki ja lausus ohkega: “Jeesus v\u00f5ttis Cinnamoni enda juurde.” Mina olin sellest uudisest kohe t\u00e4itsa l\u00f6\u00f6dud, aga 8aastane Emir vaatas oma isale kortsus kulmuga otsa ja k\u00fcsis: “Kes see Jeesus on ja miks ta Cinnamoni endale v\u00f5ttis?” Vahetasime korraks Danieliga pilke, mis kinnitasid, et k\u00f5ige lihtsam tundub olevat kassipoja kadumist tundmatu naabri-Jeesuse kaela ajada. Aga mitte sellest ei tahtnud ma t\u00e4na r\u00e4\u00e4kida. Kui ma olin kaks n\u00e4dalat Zahra juures hostelis elanud, hakkasin aru saama, et neil on Mohamediga tegelikult mitmeid \u00fchiseid jooni, mis marokolasi \u00fchendavad, \u00fcksk\u00f5ik kui avatud v\u00f5i liberaalsed nad muidu on. Selleks \u00fchisnimetajaks on mingi veider jonnakas au v\u00f5i uhkus, mis paneb neid kiirelt inimesi maha kandma. Nad v\u00f5ivad viisakalt passiivagresiivsed edasi olla, kuid pilgust on n\u00e4ha, et solvaja on nende jaoks surnud. Nemad ise v\u00f5ivad teiste \u00fcle muidugi nalja teha, aga vastu v\u00f5tta nalju ei m\u00f5ista; v\u00f5ivad torgata ja vihastada, aga kui keegi nende peale vihastab, on pidu l\u00e4bi. Ise nad seda k\u00f5verpeeglit muidugi absoluutselt ei m\u00e4rka. Seega olin juba mitu korda kas juttude p\u00f5hjal v\u00f5i oma silmaga n\u00e4inud Zahrat inimesi maha kandmas, sest nad olid teda mingil moel solvanud. Kui keegi ei tahtnud teda aidata, eksis milleski, oli laisk v\u00f5i t\u00e4helepanematu, siis mingit vestlust sel teemal ei peetud, vaid paluti asjad pakkida ja mitte rohkem oma n\u00e4gu n\u00e4idata. Minu silmis on see \u00fclimalt tagurlik viis k\u00e4itumiseks \u2013 nii j\u00e4\u00e4d sa t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga paljudest inimestest oma elus ilma, sest inimesed teevad ikka vigu. Ja kui sa neile ei v\u00e4ljenda oma pettumust ja ega anna v\u00f5imalust viga parandada, kuidas peaksid siis inimsuhted \u00fcldse edasi arenema? Saan aru, et Zahral ongi raske elu olnud kasvades mittemoslemina Marokos, olles poisilik t\u00fcdruk, kes on alati meestega paremini l\u00e4bi saanud, kuid keda ei kohelda \u00fchiskonnas samav\u00e4\u00e4rsena. Ka hosteli\u00e4ris \u00fcritatakse talle pidevalt k\u00e4ru keerata, kuna ta on vallaline naine. Raha- ja \u00e4riasjad olgu ikka mehe k\u00e4es! Ma olen empaatiline tema raskuste, kuid mitte selle raudseina suhtes, mille ta endale ette on ehitanud. Samuti ei tasu alahinnata Zahra pisikest \u00f5blukest v\u00e4limust, sest ta r\u00e4\u00e4kis mulle kord, kuidas ta rusikatele kallale l\u00e4ks mehele, kes tema nappi riietumisstiili solvas. Mees olevat teda selle peale tooliga visanud, aga Zahra leiab, et ta tegi k\u00f5ik \u00f5igesti ja kui keegi sind solvab, siis on t\u00e4iesti normaalne neile \u00fcks obadus piki silmn\u00e4gu virutada. Noh, p\u00e4rast seda lugu hakkasin ma Zahrat natuke kartma. Senini oli meie l\u00e4bisaamine olnud \u00fcsna hea, kuid see eeldas minult sageli s\u00f5nade allaneelamist ja kannatlikkust. Meie suhe oli naljakas, natuke verevendlik, kus meil ei olnud praktiliselt midagi \u00fchist, k\u00fcll aga oli vaikne m\u00f5istmine, et oleme \u00fchise asja eest v\u00e4ljas. Zahra jaoks olin ma nagu pereliige, sest mulle l\u00e4ks korda tema hosteli heaolu ja ma tegin selle nimel t\u00f6\u00f6d, mis vaikimisi t\u00e4hendas, et ma hoolisin tema ja ta 8aastase poja Emiri tulevikust. Ja ma sain Emiriga v\u00e4ga h\u00e4sti l\u00e4bi! See oli \u00fcks haruldane laps, kes hea meelega tuli kallistama ega \u00e4rritunud, kui tema vahvat lokipead sasida. Muus osas aga me vaevu m\u00f5istsime Zahraga teineteist. Zahra, kes oli olnud abielus ameeriklasega ja pidanud hosteleid juba aastaid, r\u00e4\u00e4kis ja m\u00f5istis inglise keelt \u00fcsna kehvasti, mis oli minu jaoks m\u00fcstika. Samuti polnud tal mingisugustki aimdust l\u00e4\u00e4ne kultuuriruumist, k\u00e4ibefraasidest jne. Mitte et tal peaks olema, aga see tegi meie teineteise m\u00f5istmise veel keerulisemaks. Eriti, kuna mina ja tema eksmees Daniel r\u00e4\u00e4kisime “\u00fcht keelt” ja saime asjadest samamoodi aru. N\u00e4gin v\u00e4ga selgelt, miks see abielu purunes \u2013 ma oleks v\u00f5inud t\u00e4iskohaga t\u00f5lgiks hakata nendevahelises suhtluses, sest seal oli nii palju valestim\u00f5istmist, mis l\u00f5ppes sageli Zahra viha ja solvumisega. Vahel p\u00f5hjendamatult, vahel p\u00f5hjendatult, sest ega Daniel polnud ka puhas poiss ja viskas meelega \u00f5li tulle. Seda tausta arvesse v\u00f5ttes, saan n\u00fc\u00fcd kirjeldada, mis t\u00e4psemalt juhtus 4. novembril. Olin paar p\u00e4eva varem Zahrale teada andnud, et olen otsustanud 10. novembril Tamraghtist lahkuda ja oma reisiga j\u00e4tkata, enne kui kui mujal maailmas p\u00e4ris s\u00fcdatalv k\u00e4tte j\u00f5uab. Zahra jaoks tuli see v\u00e4ga ootamatult, kuid ega me polnud kunagi kokku leppinud, kui kauaks ma nende juurde olin tulnud. See uudis pani Zahrat n\u00fc\u00fcd paaniliselt ringi jooksma, et ma pean talle \u00f5petama selgeks k\u00f5ik asjad, mis ma siiani teinud olen kodulehel ja Instagramis. Seega l\u00e4ksime sel hommikul p\u00e4rast l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki minu l\u00e4pakaga katusele, et saaksin talle Wixi tutvustada. Kuigi Wix on mulle v\u00e4ga lihtne ja arusaadav, siis ega mul just usku polnud, et Zahra ise sellega tegelema hakkab. Esiteks puudus tal igasugune kogemus, tehniline taip ja kannatlikkus veebilehe haldamiseks, r\u00e4\u00e4kimata siis piisavast inglise keele oskusest. Minul on k\u00fcll taip ja oskused, aga kannatlikkus pole ka just minu tugevaim k\u00fclg. Zahra tahtis k\u00f5ike kiiresti ja kohe saada ega hoomanud, et sellised asjad nagu broneerimiss\u00fcsteem ja makselahendused ei ole just lihtsad asjad, mida nipsust algajal veebihalduril v\u00e4lja v\u00f5luda. N\u00e4itasin talle siiski p\u00f5hitoimingud \u00e4ra ning palusin veebileht rahulikult l\u00e4bi vaadata, et saaksin enne lahkumist viimased parandused sisse viia. Zahra teatas p\u00e4rast p\u00f5gusat tutvumist, et veebileht v\u00f5iks araabia keeles ka olla. Ohkasin vaikselt endale h\u00f5lma alla ja lubasin asja uurida. Samuti avastasin, et kodulehe meilipostkast ei olnud \u00fchendatud, seega mul oli kaks korralikku \u00fclessannet selleks p\u00e4evaks olemas. Olime Minniga p\u00e4ev enne kokku leppinud, et teeme kohvikus \u00fchise “t\u00f6\u00f6p\u00e4eva”, sest nii saab asjad kindlalt tehtud. Minu aju seega genereeris juba probleemidele lahendusi valmis, kui Zahra j\u00e4rsku teavitas: “Kuule, mul on vaja hosteliklientidele kaks ratast tuua Taghazoutist \u00e4ra, kas sa saad minuga kaasa tulla?” Olin veits h\u00e4iritud sellest ei-tea-kust tekkkinud uuest plaanist \u2013 \u00fcks asi, mida mul oli samuti raske Zahra juures taluda. Plaanid tekkisid lampi, asendusid uutega, j\u00e4rsku oli vaja kuskile joosta ja pidevalt oli ta kadunud, helistas ja tahtis saada midagi KOHE ning kui ma pakkusin, et saan seda teha 20 minuti p\u00e4rast, oli plaan juba muutunud. Selline kaos ja ettearvamatus oli minu n\u00e4rvis\u00fcsteemile \u00fclimalt koormav. Kuna Zahra on ainult \u00fcks inimene ja k\u00fclalistele oli vaja rendirattaid, siis ilmselgelt ma ei m\u00f5elnud kaks korda, vaid l\u00e4ksin temaga kaasa. V\u00f5tsime takso Taghazouti ning j\u00e4ime tema s\u00f5bra restorani ette ootama. Zahra tammus rahutult ringi, sest rattad olid lukus ja s\u00f5ber ei v\u00f5tnud telefoni vastu. “Kus ta n\u00fc\u00fcd on, me peame 12:30 tagasi olema!” urises naine. “12:30? See on ju v\u00e4hem kui 20 minuti p\u00e4rast. Ma ei teadnud, et me aja peale peame s\u00f5itma. Kas sa eile ei teadnud siis seda v\u00f5i?” hakkasin vaikselt \u00e4rrituma. Selgus, et ei teadnud. Saime l\u00f5puks rattad k\u00e4tte, mis olid taaskord mulle ebasobiva sadulak\u00f5rguse ja roostes ketiga. Oli keskp\u00e4ev ja p\u00e4ike k\u00f5rvetas lagip\u00e4he, kui ratastega tagasiteele asusime. Zahra, kes oli harjunud igap\u00e4evaselt seda teed s\u00f5itma, pani ees plagama, j\u00e4ttes minu endast umbes 100 meetrit kaugemale maha, juuksetutt vaevu taamal inimeste seas paistmas. See \u00e4rritas mind, kes ma vaevaliselt higisena t\u00f5sist vaeva n\u00e4gin. Ausalt, ei ole hullemat karistust inimkonnale, kui \u00f5litamata rattad, sest rassi palju tahad, mingit j\u00f5u\u00fclekannet rattale ei toimu. Vahepeal j\u00e4i Zahra mind korraks ootama, naeris ja karjus: “Kiiremini, kiiremini!” Mina suutsin talle ainult keskmist s\u00f5rme selle peale n\u00e4idata. Selle peale kadus Zahra j\u00e4lle silmapiirilt, tuli korraks tagasi, et karjuda “Kiiremini, laisk t\u00fcdruk!” ja uuesti edasi s\u00f5ita. Sain aru, et see lause oli naljaga m\u00f5elnud, kui sel hetkel ajas \u00f6eldu mind kohutavalt n\u00e4rvi ning pidin k\u00f5vasti vaeva n\u00e4gema, et mitte midagi vastu \u00f6elda ja ratast merre visata. L\u00f5puks j\u00f5udsime tagasi Tamraghti ja olime peaaegu kohal, kui Zahra meie hostelist tuhinal m\u00f6\u00f6da kihutas. Misasja, kuhu me siis l\u00e4heme?! Selgus, et rattad tuli viia hoopis tema s\u00f5bra hosteli juurde, mis asus veidi maad m\u00e4est \u00fcles. Selle peale h\u00fcppasin t\u00fcdinenult rattalt maha ja k\u00f5ndisin l\u00f5puni. Zahra ei olnud senini aru saanud, et midagi valesti oleks, kuni ratas kogemata \u00fcmber vajus ja ma selle vihaselt jalale tagasi t\u00f5stsin. Olin tilkuvalt higine ja s*tas tujus, mille peale tema senini kestnud naeratus j\u00e4rsku kadus. Otsisime tema s\u00f5bra \u00fcles, kes tuli kahe turistiga v\u00e4lja, kes vaatasid mulle \u0161okeeritult otsa: “Issand te t\u00f5ite need rattad Taghazoutist siia spetsiaalselt meie p\u00e4rast v\u00f5i?” Noogutasin ja pressisin pooliku hapu naeratuse ette. Hostelisse k\u00f5ndides k\u00fcsis Zahra, et kas ma olen millegi peale pahane v\u00f5i. Mul oli valida, kas neelata olukord alla ja teha n\u00e4gu, et k\u00f5ik on h\u00e4sti, v\u00f5i l\u00f5puks suu lahti teha ja minna temaga teadlikult konflikti. Otsustasin valida viimase ja teatasin, et mulle selline aja peale kiirustamine ei meeldi ja et kas ta ei v\u00f5inud mind varem sellest plaanist teavitada v\u00f5i. Zahra ehmatas selle peale, j\u00e4i solvunult vait ja siis teatas, et tema pakkus mulle omast arust l\u00f5busat v\u00f5imalust ning mina oleksin v\u00f5inud \u00f6elda, kui mulle see m\u00f5te ei meeldinud. Mina vastasin, et ma ei teadnud selle v\u00e4hese info p\u00f5hjal, kas mulle meeldib see m\u00f5te v\u00f5i ei, ning kui midagi on vaja \u00e4ra teha, eks siis tuleb minna. Ma ei saanud ju teda kahe rattaga \u00fcksi j\u00e4tta. Zahra oli haavunud minu vihast, sest tema arvas, et see oleks midagi l\u00f5busat, mida koos teha, ja \u00fcle\u00fcldse oli ta plaanis mulle selle eest maksta. J\u00e4llegi \u2013 kas ma teadsin seda infot v\u00f5i? Ei teadnud! Seej\u00e4rel k\u00fcsis ta, kas see keskmise s\u00f5rme n\u00e4itamine polnudki siis naljaga m\u00f5eldud v\u00f5i. Noh, natuke oli ja natuke nagu ei olnud ka. Nii nagu sa ikka m\u00f5ne oma s\u00f5bra pikalt saadad, kui ta midagi tobedat \u00fctleb. Tema jaoks oli see aga tohutu solvang, sest ma korra olin seda juba varemgi teinud. Jah, see oli t\u00f5si, minu esimesel v\u00f5i teisel p\u00e4eval, kui Zahra teatas, et talle meeldivad v\u00e4ga\u00a0venelased, \u00fctlesin talle naerdes: “Haha, fuck off!” See olevat olnud esimene solvang ning kuna tegin sama viga juba teist korda, l\u00e4ks ta t\u00f5siselt n\u00e4rvi, kuid ka mina ei taganenud, sest see olukord oli lihtsalt n\u00f5me! L\u00e4ksin oma tuppa rahunema, sest n\u00e4gin, et Zahra ei lasnud olukorral minna, vaid t\u00f5mbus t\u00e4iesti lukku ega r\u00e4\u00e4kinud minuga enam. Istusin voodile ja puhisesin vihaselt. Esimese emotsiooni lahtumisel tunnistasin endale, et jah, ka mina tegin selles olukorras vigu. Teadsin, et Zahra ei tagane, seega neelasin oma uhkuse alla, l\u00e4ksin allakorrusele ja vabandasin, et teda oma k\u00e4itumisega solvasin. Proovisin selgitada, et mul keesid emotsioonid \u00fcle pea ja ma ei m\u00f5elnud seda t\u00f5siselt. Zahra oli j\u00e4tkuvalt t\u00f5rges ja solvunud, vastas, et see oli ikka v\u00e4ga n\u00f5me minust ja temaga nii ei k\u00e4ituta. Tundsin, et see olukord on natuke ebaaus, sest Zahra ise paugutas ja vihastas kellegi peale iga p\u00e4ev, kuid n\u00fc\u00fcd, kui mul oli \u00fcks halb p\u00e4ev, oli see justkui andestamatu. Kinnitasin, et kui tema jaoks on keskmise s\u00f5rme n\u00e4itamine ja sellega kaasnev s\u00f5navara nii t\u00f5sised, siis ma edaspidi v\u00e4ldin neid temaga suhtlemisel. Tema aga ei rahunenud ikka ja muudkui ketras, et ma olen tema au juba teist korda riivanud. L\u00f5puks kallistasin teda ja \u00fctlesin, et k\u00f5ik on h\u00e4sti ja kui meil on probleemid, siis palun r\u00e4\u00e4gime lihtsalt asjad selgeks. L\u00e4ksin majast v\u00e4lja, et end natuke tuulutada ja l\u00f5puks kohvikus kodulehe parandused sisse viia, mida ma juba ammu oleks teha tahtnud. Teel kohvikusse leppisin m\u00f5ttega, et tagasi minnes v\u00f5ib juhtuda, et Zahra palub mul kotid pakkida ja juba t\u00e4na lahkuda, kuid see m\u00f5te ei k\u00f5igutanud mind. Olin rahul, et j\u00e4in endale kindlaks ja v\u00e4ljendasin oma pahameelt ning olin valmis selle eest t\u00e4it vastutust v\u00f5tma. Olin teda ju korduvalt n\u00e4inud nii k\u00e4itumas teiste inimestega. N\u00e4iteks minu surfiinstruktori saatis ta niiviisi p\u00e4eva pealt hostelist minema. Ma ei saanud t\u00e4pselt aru, mis seal juhtus, aga noormees polnud vist n\u00f5us mingisugust Zahra antud korraldust t\u00e4itma. Mul l\u00e4ks siiski kergemini ja see teema leidis oma l\u00f5pu ilma suurema draamata. P\u00e4rast seda t\u00fcli ei olnud minu jaoks asjad enam endised. Zahra iseloom oli muutunud minu jaoks \u00fcha v\u00e4ljakannatamatumaks ja tabasin end sageli tema peale n\u00e4hvamas. Kaasa ei aidanud ka minu PMS sel perioodil, kuid ma lihtsalt ei suutnud seda kaost ja mikromanageerimist rohkem taluda. Tal oli pidevalt vaja teada, kelle pesu on masinas, miks uks k\u00e4is, kes r\u00e4\u00e4gib katusel jne jne jne. Leidsin, et see peat\u00fckk on ennast minu jaoks ammendanud ja on aeg Marokost lahkuda. Planeerisin endale veel viimase minipuhkuse Marrakeshis ja siis \u2013 minekut! T\u00fcli\u00f5un K\u00e4rt  <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":987,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-983","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_9195-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_9195-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/983","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=983"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/983\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":989,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/983\/revisions\/989"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/987"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=983"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=983"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}