{"id":974,"date":"2025-02-18T14:05:30","date_gmt":"2025-02-18T14:05:30","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=974"},"modified":"2025-02-18T14:05:30","modified_gmt":"2025-02-18T14:05:30","slug":"ajutised-abikaasad-ja-paris-pulmapidu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=974","title":{"rendered":"Ajutised abikaasad ja p\u00e4ris pulmapidu"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast Niklase lahkumist asusin usinalt kohtingu\u00e4ppides kolama. Olin Marokos olnud selleks hetkeks neli n\u00e4dalat ning tundsin end piisavalt mugavalt, et \u00fcle pika aja avada Hinge ja natuke sihip\u00e4rasemalt ringi vaadata. Tamraghti surfilinnakeses, kus ma hostelis t\u00f6\u00f6tasin, oli k\u00fcll t\u00e4navatel kenasid p\u00e4evitunud-pleekinud noormehi n\u00e4ha, kuid enamik neist olid surfilaagrites v\u00f5i pruudiga reisil. Olin truuks j\u00e4\u00e4nud Hinge’ile, kus v\u00f5is aeg-ajalt kohata v\u00e4he sisukamat suhtlust pakkuvaid tegelased kui tavap\u00e4rases Tinderis. Siin surfipiirkonnas oli aga iga teine vend vabakutseline jooga\u00f5petaja ja vaba hing, kelle parimad m\u00e4lestused olid Costa Ricas happes peaga \u00fckssarvikuga ratsutades. Vabandust, aga asjade j\u00e4tkusuutlikkuse huvides saab ainult \u00fcks meist kergelt pooletoobine olla… P\u00e4rast m\u00f5ningasi otsinguid sattusin vestlema 26aastase austraallasega, kes oli samuti viimased kaks aastat m\u00f6\u00f6da ilma ringi reisinud ning k\u00fclastas esimest korda Marokot. Noormees – nimetagem teda Joe\u2019ks – kutsus mind Taghazouti skatepark<\/em>\u2019i p\u00e4ikseloojangut vaatama. Noh, teeme siis \u00e4ra.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kokkulepitud \u00f5htul s\u00e4ttisin end enam-v\u00e4hem kenaks ja l\u00e4ksin tee \u00e4\u00e4rde jagatud taksot p\u00fc\u00fcdma. <\/span>Tavaliselt seda \u00fcle 10 minuti ootama ei pea. Sel korral j\u00e4i aga seisma t\u00e4iesti tavaline auto, kus istusid kuus kohalikku meest, kes h\u00f5ikasid, et kas ma tahan berberi taksoga Taghazouti k\u00fc\u00fcti saada. Ma k\u00fcll ei saanud aru, kas see pidi nali olema v\u00f5i on berberi takso p\u00e4riselt mingi asi, kuid kuna ma paar p\u00e4eva tagasi olin samuti Taghazoutist koju s\u00f5itnud kuskil furgooni tagaistmel, siis ei tundunud see enam nii p\u00f6\u00f6rane m\u00f5te. M\u00f5tlesin millisekundi ja pressisin end autosse. Vaatasin autos ringi, et kellega ma siin n\u00fc\u00fcd siis istun. Eesistmetel olevad mehed olid keskealised ja vaiksed, nad vist ei r\u00e4\u00e4kinud inglise keelt. Minu k\u00f5rval oleval kahel noormehel olid juukseotsad pleekinud blondid, mis t\u00e4hendas, et tegu oli surfaritega. Ja surfarid on ju ikka turvalised tegelased? Arvasin varem, et need blondid otsad on mingi popp trend kohalike seas, aga ei \u2013 soolane merevesi pleegitab ka marokolaste tumedad lokid \u0161armikalt blondiks. Ajasime l\u00f5busalt juttu ja m\u00f5tlesin omaette, kuidas m\u00f5ni aeg tagasi ei oleks tulnud k\u00f5neallagi v\u00f5\u00f5raste meestega autosse h\u00fcppamine. Aga siin ma n\u00fc\u00fcd olin!\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Taghazouti j\u00f5udes tahtsin k\u00f5igepealt kaasa haarata \u00fche v\u00e4rske mahla. Paraku polnud putkasid, mis muidu t\u00e4nava \u00e4\u00e4ri kaunistavad, kusagil n\u00e4ha. L\u00f5puks leidsin siiski \u00fche leti, astusin reipalt mehe juurde, kes selle k\u00f5rval seisis, ning teavitan, et neiu sooviks \u00fchte v\u00e4rskelt pressitud granaat\u00f5unamahla, palun. H\u00e4rra vaatas kogeledes mulle otsa ja h\u00f5ikas midagi k\u00f5rvalmaja teise korruse avatud akna suunas. Aknale tulnud mees naeris, rehmas k\u00e4ega ja kadus tagasi tuppa. Segaduses onu l\u00e4ks seej\u00e4rel kukalt kratsides leti taha ja hakkas kohmakalt v\u00e4rskeid vilju pressima. Mahlategu k\u00e4is k\u00e4sipressiga ja \u00fcsna raskelt, seega l\u00e4ks algajal poepidajal pool mahlast kaduma. L\u00f5puks nii umbes k\u00fcmne minuti p\u00e4rast sai tops t\u00e4is, maksin oma 30 dirhamit (~3 eurot) ja asusin m\u00e4est \u00fcles r\u00fchkima. <\/span>Andis ikka m\u00f6\u00f6da tolmust n\u00f5lva ronida, kuid ebamaine vaade \u00fcle m\u00e4gede, ranniku\u00e4\u00e4re ja ookeani oli seda absoluutselt v\u00e4\u00e4rt.\u00a0 Kohale j\u00f5udes otsisin \u00fcles \u00f5htuse tuule k\u00e4es l\u00f5diseva noormehe, kes v\u00e4limuselt oli kena, kuid tundus olevat n\u00e4rvis ja k\u00e4itus veidralt. \u201cSa oled pikem, kui ma arvasin,\u201d oli tema esimene lause. Nojah, ja sina oled l\u00fchem, kui ma arvasin, aga siin me n\u00fc\u00fcd oleme. Noormees vabandas oma v\u00e4rviliste shortside p\u00e4rast, sest k\u00f5ik tema riided olid enne Marokosse lendamist Hispaania vihmavalingutes l\u00e4bi vettinud, mist\u00f5ttu ta pidi laenama p\u00fckse oma toakaaslaselt. Kehitasin \u00f5lgu, sest ei olnud neil p\u00fckstel midagi hullu viga olevat. Ja kes olin mina seljakotireisijana kellegi riidevalikuid kritseerima. Hea, kui puhtad on! Imetlesime natuke skeiterite trikke, kuni p\u00e4ike loojus, ja otsustasime allalinna tagasi minna. Noormees tegi jooksvalt mitmeid ignorantseid kommentaare, mis panid mind kulmu kortsutama. \u00dcritasin m\u00f6\u00f6da vaadata sellest, kui ta taliujumise kohta k\u00fcsis, et kas vesi on siis miinuskraadides.\u00a0<\/span><\/p>\n

V\u00e4idetavalt pidi tol \u00f5htul rannas olema suur l\u00f5ke, kuid sinna oli veel mitu tundi aega, seega noormees kehitas k\u00fclmetades \u00f5lgu: \u201cEi teagi, mida nii kaua teha\u2026\u201d Minu jaoks oli see kummaline k\u00fcsimus, sest kui kohting l\u00e4heb h\u00e4sti, ei teki kunagi k\u00fcsimust, MIDA teha. Hea kohtingu tunnus on see, et jutt klapib ja sa v\u00f5id teha samal ajal \u00fcks\u00f5ik mida – k\u00f5ndida, s\u00fc\u00fca, istuda, ujuda, palli loopida, puu otsa ronida, vahet pole. Pakkusin, et l\u00e4hme jalutame natuke rannas ning n\u00e4itan talle Zahra rannavaatega k\u00fclalistemaja. Seej\u00e4rel tiirutasime natuke kitsastel t\u00e4navatel, kuni mu k\u00f5ht korisema hakkas, ning pakkusin, et l\u00e4hme hoopis peat\u00e4navale v\u00f5ileivajahile. Eelmisest korrast meelde j\u00e4\u00e4nud Zahra soovitatud putka, kust sai parimat avokaado-kana v\u00f5ileiba, oli t\u00e4itsa p\u00fcsti ja teenindusvalmis. <\/span>Haarasin oma v\u00f5ileiva ja asusin seda usinalt h\u00e4vitama. Noormees aga muudkui ohkas, et ei tea, mida selle ajaga ikka peale hakata. Mul hakkas vaikselt tema halinast t\u00fcdimus tekkima, kuid juhatasin meid siiski mere poole v\u00e4iksele vaateplatvormile. S\u00f5in rahus oma v\u00f5ileiba, kui meie juurde saabus \u00fcks nukrate silmadega kutsu. Kui tavaliselt olen ma v\u00e4ga helde ja kaastundlik, siis praegu tema r\u00e4hmaseid silmi ja intensiivset kratsimist vaadates h\u00fcppasin p\u00fcsti, nagu oleksin n\u00f5elata saanud. No ei! Olin juba meie surmasuust p\u00e4\u00e4stetud kiisupojalt saanud mingid s\u00fcgelised, mis mind \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad painasid, seega keeldusin uute satikate k\u00fclla kutsumisest. Noormehele ma muidugi seda ei \u00f6elnud, sest mis oleks atraktiivsem kui kirpudega preili! Koerake ikka \u00fcritas hirmsasti minu v\u00f5ileivale ligi saada, kuni l\u00f5puks hakkas haledalt puidust pinki n\u00e4rima. Vihastasin ja viskasin oma allesj\u00e4\u00e4nud v\u00f5ileiva eemale, et ta meid l\u00f5puks rahule j\u00e4taks.<\/span><\/p>\n

Selleks hetkeks oli mul kopp ees koerast, minu m\u00fcstiliselt s\u00fcgelevatest punnidest, eriti aga Joest. K\u00fcll oli k\u00fclm, siis olid inimesed n\u00f5med, toakaaslaselt laenatud \u0161ortsid koledad ja palvekutsungid hirmutavad. Arvestades, et noormees oli 2 aastat m\u00f6\u00f6da ilma reisinud, oleksin oodanud kedagi elukogenumat, kuid mu limiit sai t\u00e4is tema k\u00fcsimuse peale: \u201cKas sinu meelest on ka Maroko inimesed imelikud?\u201d P\u00f6\u00f6ritasin silmi ja prahvatasin: \u201c<\/span>Teistsugused<\/span><\/i>, Joe, nad on lihtsalt teistsugused. Teine religioon, teine kultuur. Kas sa oled \u00e4kki m\u00f5elnud, et SINA oled nende jaoks ka imelik?\u201d Sain aru, et pean olema suurem inimene ja tunnistama, et see asi siin v\u00e4ga ei edene, sest hakkasin natuke kurjaks muutuma. T\u00f5usin p\u00fcsti, p\u00fchkisin saiapuru maha ja laususin: <\/span>\u201cJoe, me v\u00f5ime selle \u00f5htu n\u00fc\u00fcd siin l\u00f5petada. Saan aru, et sa ei tunne ennast just parima iseendana ja me ei pea teineteise aega rohkem raiskama. Ma jalutan n\u00fc\u00fcd koju!\u201d <\/span>Noormees \u00e4rkas selle peale j\u00e4rsku ellu ja palus v\u00f5imalust v\u00e4rskelt lehelt alustada. Leebusin ja istusin uuesti maha. N\u00fc\u00fcd n\u00e4itas ta mulle hoopis teist k\u00fclge endast. Kuidas ta Austraalias mitu aastat puuetega inimeste n\u00f6 seltsilisena t\u00f6\u00f6tas, inimeste jaoks, kellel on raske leida s\u00f5pru ja m\u00f5istmist. Noh, sellega ta pani k\u00fcll k\u00fcmnesse, sest kui sa tahad mu s\u00fcdant sulatada, siis lapsed, loomad ja erivajadustega inimesed on otsetee.\u00a0<\/span><\/p>\n

R\u00e4\u00e4kisime veel veidi juttu ja n\u00fc\u00fcd vaatasin teda veidi teise pilguga, kuid l\u00f5puks soovisin siiski hakata koju minema. \u00d5ues oli pimedaks l\u00e4inud ning mul oli plaanis kasutada \u00e4ra ilusat \u00f5htut, et k\u00f5ndida m\u00f6\u00f6da valgustatud promenaadi Taghazoutist Tamraghti, mis v\u00f5tab aega umbes 45 minutit. Pakkusin Joele, et ta v\u00f5ib mind saata veidi, kui soovib. Noormees haaras kutsest kinni ja nii me siis vaikselt hakkasime Tamraghti suunas kulgema. Joe k\u00fcsis mu k\u00e4est mingeid naljakaid suunavaid k\u00fcsimusi ning mul l\u00e4ks t\u00fckk aega, et l\u00e4bi n\u00e4rida, misasja ta minust saada tahab. Ma ei ole suur m\u00f5istujutu f\u00e4nn \u2013 kui sul on midagi \u00f6elda, siis palun, t\u00e4iskasvanud inimene teeb suu lahti. L\u00f5puks sain pihta, mida ta keerutas. Nimelt oli minu Hinge’i profiilil kirjas, et otsin “ajutisi abikaasasid”. See tekitab paljudes k\u00fcsim\u00e4rke, aga ma v\u00f5in kohe \u00f6elda, et \u00f5iged ajutised abikaasad saavad t\u00e4pselt aru, mida sa t\u00e4hendab. Ja kes ei saa, see polegi m\u00f5eldud olema ajutine abikaasa. Ma oleks v\u00f5inud seega juba p\u00e4ev varem Joe kogeleva k\u00fcsimuse peale, et tema ikka ei saa aru, mida ma t\u00e4pselt otsin, aru saada, et see pole minu “abikaasa”. Aga oli ju nii v\u00e4ga vaja deidile saada! Seletasin siis, et ajutine abikaasa on keegi, kellega sa kohtud reisil ja j\u00e4tad vahele tavamaailma kohtingu verstapostid. Ajutise abikaasaga v\u00f5ib kohe minna t\u00e4hti vaatama ja kaisus filme vaadata, k\u00e4est kinni k\u00f5ndida, koos pesu pesta ja hommikus\u00f6\u00f6ki teha v\u00f5i rannas vedeleda, autot rentida ja \u0161oppama minna. M\u00f5lemad abikaasad on aga teadlikud, et see on ajutine reisiromanss \u00fcksilduse ja kaaslase vajaduse leevendamiseks. Lihtne!<\/span><\/p>\n

Seega paar lolli k\u00fcsimust hiljem langesin naljatledes \u00fchele p\u00f5lvele ja k\u00fcsisin: “Kas sa oled oodanud, et ma sind ametlikult oma abikaasaks palun v\u00f5i?” \u2013 “Jah, l\u00f5puks ometi!” vastas noormees. Ilmselgelt olid sellel kohtingul k\u00f5ik rollid t\u00e4iesti sassis, sest viisakas abikaasa peaks ise k\u00e4tt paluma, aga hea k\u00fcll. Tal olid nagunii v\u00f5\u00f5rad p\u00fcksid jalas, minul olid v\u00e4hemalt isiklikud suure t\u00fcdruku p\u00fcksid. Istusime siis veidi pingil ning panin oma jalad talle s\u00fclle, sest noormees l\u00f5dises silmn\u00e4htavalt. Joe patsutas kohmakalt mu jalgu ja lausus: “Su jalad on nii siledad.” \u2013 “Surfit\u00fcdruku v\u00e4rk.” \u2013 “\u00c4ra r\u00e4\u00e4gi midagi, ma olen n\u00e4inud siin neid t\u00fcdrukuid, kes on end k\u00e4est lasknud,” judistas noormees hirmunult \u00f5lgu. P\u00f6\u00f6ritasin taaskord silmi ega hakanud tema mulli l\u00f5hkuma, et ma \u00fcle pika aja raseerisin alles t\u00e4na jalgu. Kellel on aega kogu selle surfamise k\u00f5rval veel oma kuiva nahka lisaks traumeerida? \u00dcritasin, mis ma \u00fcritasin, aga meest sealt k\u00fcll kuskilt ei paistnud… Tegin viimase \u00fcrituse, kui oli aeg laiali minna, ning tegin oma tavap\u00e4rase “juuksed n\u00e4o eest ja samm l\u00e4hedale” l\u00fckke, mille peale Joe astus otsustavalt sammu minu suunas, t\u00f5mbas mind hoogsalt mingisse imelikku patsutavasse embusesse ja l\u00fckkas siis endast eemale. Vaatasin talle k\u00fcsivalt otsa ning kuna ma nagunii k\u00f5ik sammud viimase tunni jooksul olin ise teinud, k\u00fcsisin otse, et kas head-\u00f6\u00f6d-musi ei antagi v\u00f5i. Noormees kogeles vastu, et mitte t\u00e4na. Soovisin talle siis segaduses head \u00f6\u00f6d ja asusin koduteele. Mis kuradi kohting see veel on?!<\/p>\n

\u00d5htu oli soe, minu kohal laius Aafrika t\u00e4histaevas ja ringi jalutasid kohalikud paarikesed. Aja sisustamiseks saatsin Piretiga edasi-tagasi h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid elust ja suhetest, kuni umbes 20 minutit hiljem avasin Instagrami, kuhu Joe oli mulle s\u00f5numi j\u00e4tnud: \u201cAnna teada, kui koju j\u00f5uad. Ma t\u00f5esti oleks tahtnud sind suudelda, kuid ma s\u00f5in enne sibulat ja mul ei olnud n\u00e4tsu, seega ei tahtnud end h\u00e4bistada!\u201d Muigasin ning otsustasin talle vastata, kui olen truvaliselt koju j\u00f5udnud. J\u00e4tkasin s\u00f5brannaga jutustamist. Veidi hiljem m\u00e4rkasin uut s\u00f5numit ja vastamata k\u00f5net. Uus s\u00f5num oli juba oluliselt \u00e4revam:\u00a0 \u201cIssand, see vaikus on tappev! Ma tunnen ennast n\u00fc\u00fcd halvasti, ma ei m\u00f5elnud seda \u00fcldse nii! J\u00f5udsin tuppa, v\u00f5id mulle helistada, v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida.\u201d P\u00f6\u00f6ritasin silmi ja helistasin \u00e4revushunnikule tagasi, et ta maha rahustada. Kinnitasin, et k\u00f5ik on h\u00e4sti ja mul oli plaanis talle hostelisse j\u00f5udes niikuinii vastata.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"Tagasi koduk\u00fclas kallistasin k\u00f5igepealt uksematil tuduvat koera, seej\u00e4rel andsin endast noormehele elum\u00e4rki ja keerasin magama. Hommikul ootas mind juba telefonis s\u00f5num, et kuidas ma end tunnen ning millal me siis j\u00e4lle kohtume ja kes kuhu kelle juurde tuleb. Lebasin voodis ja polnud valmis veel kell kaheksa hommikul nii paljudele k\u00fcsimustele vastama. \u00a0Minu jaoks vajasid lahendamist palju elulisemad probleemid, nagu mis kell oleks parim aeg surfama minna ja mitu tuba on t\u00e4na vaja \u00e4ra koristada. Noormees saatis veel uue s\u00f5numi, et tal on vaja enne kella 11 otsustada, mis ta edasi teeb – kas pikendab hostelis \u00f6\u00f6bimist, otsib uue koha v\u00f5i tuleb minu juurde. Noormees oli \u00fche \u00f5htuga otsustanud, et kindlasti oleks hea m\u00f5te meile<\/em> Airbnb \u00fc\u00fcrida. Ma saan aru, et ma ise sogasin vett selle abikaasa-jutuga, aga v\u00f5tame n\u00fc\u00fcd \u00f5ite rahulikult! Vahepeal selgus, et Zahra oli haigeks j\u00e4\u00e4nud, mis p\u00f6\u00f6ras minu elu t\u00e4iesti pea peale – pidin ootamatult kogu hommikus\u00f6\u00f6gi ise k\u00fclalistele valmis tegema, poes k\u00e4ima, toad koristama jne. Seega kirjutasin Joele, et mul pole hetkel ressurssi kellegi teise otsuseid langetada, tehku nii, nagu talle endale parem on, ja vaatame \u00f5htupoole, mis seis on. Paar tundi hiljem, kui olin ennast hostelis arutuks jooksnud, selgus, et kuna noormees ei kuulnud minust vahepeal midagi, ei v\u00f5tnud ta \u00fchtegi otsust vastu, vaid t\u00f5stis oma kotid hosteli panipaika ja l\u00e4ks hoopis randa. Kordasin taas, et \u00e4rgu arvestagu minuga oma plaanide tegemisel, sest ma ei tea, kuidas mu p\u00e4ev kulgeb. Selle peale vastas noormees, et talle k\u00f5lab, nagu ma ei tahakski temaga kohtuda. Ausalt \u00f6eldes varsti enam ei taha jah!<\/span><\/p>\n

Vahepeal oli Zahral parem hakanud ja ta uuris, kas ma tahaks temaga \u00f5htul pulma tulla. Misasja, kust see kutse n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku tuli?! Muidugi tahtsin! Tegemist olevat tema s\u00f5bra, kes on ka siinkandis \u00fche hosteli omanik, t\u00fctre pulmaga. Zahra oli kutsutud ning tal oli plaanis kaasa v\u00f5tta oma \u00f5emees, kes meid s\u00f5idutab, ja meie prantslasest hostelik\u00fclaline. Noh, aga mida siis selga panna? Tuulasin oma pisikeses reisikotis ja Zahra suures garderoobis, kelle enamik riideid olid mitte-marokolikult napid ja avarad. Zahra pani j\u00e4rjest selga \u00fcha paljastavamaid litritega topikesi ja k\u00fcsis, et kas nii ei k\u00f5lba v\u00e4. Tuletasin talle meelde, et meil on vaja nii k\u00f5htu, \u00f5lgu kui jalgu katta! L\u00f5puks kombineerisime mingisugused kost\u00fc\u00fcmid kokku ja s\u00e4ttisime end kenaks. Teavitasin Joed, et vabandust, ma sain pulmakutse ja pean ilmselgelt selle vastu v\u00f5tma. Noormees oli taaskordselt oma p\u00f5hiolekus ehk segaduses, et miks ma muudkui plaane muudan ja et temal poleks k\u00fcll midagi pulma selga panna. \u00d5nneks ta ei pidanud selle p\u00e4rast muretsema, sest ta polnud kutsutud. Ja \u00a0ega\u2019s mina ei muuda plaane \u2013 see on Maroko! <\/span><\/p>\n

Istusime kell 23 l\u00f5puks autosse, sest me pidime k\u00f5igepealt hiliste hostelik\u00fclaliste saabumise \u00e4ra ootama, ja nii p\u00f5ristasime kambakesi maheda ookeanituule ja lahtiste autoakendega Agadiri linna. Kui me kohale j\u00f5udsime, oli pidu juba t\u00e4ies hoos ja pruutpaaril mitu kost\u00fc\u00fcmivahetust tehtud. Ka pearoogadega oldi j\u00f5utud \u00fchele poole<\/span> ning b\u00e4ndi saatel k\u00e4is traditsiooniline tants ja trall. Meil tuli k\u00f5igepealt \u00e4mmad-\u00e4iad \u00e4ra t\u00e4nada ja musitada ning seej\u00e4rel l\u00fckati meid rahvamassi keskele tantsup\u00f5randale. N\u00fc\u00fcd ei olnud aega olla tagasihoidlik, seega j\u00e4lgisin veidi, mida kohalikud teevad, lasin end vabaks ning proovisin samamoodi puusi h\u00f6\u00f6ritada ja k\u00e4si loopida. V\u00e4idetavalt tuli see mul t\u00e4itsa h\u00e4sti v\u00e4lja, sest k\u00f5ik kiitsid mu loomulikku talenti! Kusagil peasallide keskel n\u00e4gin ka \u00fchte blondi juuksetutti h\u00fcplemas \u2013 tegemist oli kanada neiuga, kes samuti kuidagi kohalike poolt poolkogemata peole kaasa oli haaratud. <\/span>Mingil hetkel pruutpaar lahkus ja meie saime t\u00e4iesti l\u00e4bim\u00e4rgadena hinge t\u00f5mmata. Lauale toodi k\u00fcpsised ja kohustuslik m\u00fcnditee, seej\u00e4rel saabus paarike uues \u00a0jumal-teab-mitmendas riietuses ning tants j\u00e4tkus. Ma ei oleks iial arvanud, et ma suudan kella kolmeni \u00f6\u00f6sel katkematult tantsida ilma \u00fchegi tilga alkoholita, aga teate, teepidu on tegelikult palju parem! Olin ka \u00fcllatavalt populaarne naiste seas, sest mitmed noored neiud ja t\u00fcdrukud, aga ka paar mammit, tahtsid minuga tantsida. Tantsimine n\u00e4gi siis v\u00e4lja nii, et l\u00e4ksid kellegi juurde ja hakkasid tema suunas v\u00e4ljakutsuvalt \u00fchte tantsuliigutust tegema, kuni tema seda sulle vastu tegema hakkab, ja nii te siis kordam\u00f6\u00f6da matkite teineteist. \u00dcks neiu oli eriti pealetungiv ja h\u00fcsteeriline oma l\u00e4henemiskatsetega. Ma \u00fcritasin p\u00fcsida s\u00f5bralik ja v\u00f5tsin seda kui kultuurilist erip\u00e4ra, aga kui Zahra mulle vetsus kommenteeris, et issand see \u00fcks plika on ikka t\u00e4itsa hull, hakkasin neiut oluliselt rohkem ignoreerima ja tema eest “\u00e4ra tantsima”. Tantsup\u00f5randal, muide, olidki ainult naised – mehed istusid \u00fcleval r\u00f5dul, r\u00fc\u00fcpasid teed ja vaatasid kogu tralli kaugemalt pealt. M\u00e4rkasin trepist \u00fcles-alla k\u00f5ndides nurgas mingeid huvitavaid v\u00e4ikseid m\u00fctsikestega kaarikuid. Selgus, et nendes veeti kohale kingitused pruudile peigmehe perelt. Uhke v\u00e4rk ikka! Pulmatralli video<\/a><\/span><\/p>\n

L\u00f5puks kell viis hommikul j\u00f5udsime tagasi koju ja kukkusin surmv\u00e4sinult padjale. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval oma tee-pohmellis silmi h\u00f5\u00f5rudes avastasin noormehe j\u00e4rjekordsed s\u00f5numid, et millal me siis kohtume, mille peale vastasin talle ausalt, et tead, mul on tunne, et see asi meil ikka ei klapi, sest minu elu siin on parajalt kaootiline ning see pidev k\u00fcsitlemine ja survestamine t\u00f5ukab mind lihtsalt eemale. Noormees tulistas selle peale vastu: \u201cEi noh, vabandust et hoolin! Ma ilmselgelt v\u00e4\u00e4rin paremat!\u201d Vastasin talle siiralt, et ma olen n\u00f5us, v\u00e4\u00e4rib t\u00f5esti, ja loodan, et ta selle ka leiab. Selle peale sain bloki. Nojah, c’est la vie<\/em>, kehitasin \u00f5lgu ja l\u00e4ksin surfama.\u00a0<\/span><\/p>\n

S\u00fcdametemurdja K\u00e4rt<\/p>\n



<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast Niklase lahkumist asusin usinalt kohtingu\u00e4ppides kolama. Olin Marokos olnud selleks hetkeks neli n\u00e4dalat ning tundsin end piisavalt mugavalt, et \u00fcle pika aja avada Hinge ja natuke sihip\u00e4rasemalt ringi vaadata. Tamraghti surfilinnakeses, kus ma hostelis t\u00f6\u00f6tasin, oli k\u00fcll t\u00e4navatel kenasid p\u00e4evitunud-pleekinud noormehi n\u00e4ha, kuid enamik neist olid surfilaagrites v\u00f5i pruudiga reisil. Olin truuks j\u00e4\u00e4nud Hinge’ile, kus v\u00f5is aeg-ajalt kohata v\u00e4he sisukamat suhtlust pakkuvaid tegelased kui tavap\u00e4rases Tinderis. Siin surfipiirkonnas oli aga iga teine vend vabakutseline jooga\u00f5petaja ja vaba hing, kelle parimad m\u00e4lestused olid Costa Ricas happes peaga \u00fckssarvikuga ratsutades. Vabandust, aga asjade j\u00e4tkusuutlikkuse huvides saab ainult \u00fcks meist kergelt pooletoobine olla… P\u00e4rast m\u00f5ningasi otsinguid sattusin vestlema 26aastase austraallasega, kes oli samuti viimased kaks aastat m\u00f6\u00f6da ilma ringi reisinud ning k\u00fclastas esimest korda Marokot. Noormees – nimetagem teda Joe\u2019ks – kutsus mind Taghazouti skatepark\u2019i p\u00e4ikseloojangut vaatama. Noh, teeme siis \u00e4ra.\u00a0 Kokkulepitud \u00f5htul s\u00e4ttisin end enam-v\u00e4hem kenaks ja l\u00e4ksin tee \u00e4\u00e4rde jagatud taksot p\u00fc\u00fcdma. Tavaliselt seda \u00fcle 10 minuti ootama ei pea. Sel korral j\u00e4i aga seisma t\u00e4iesti tavaline auto, kus istusid kuus kohalikku meest, kes h\u00f5ikasid, et kas ma tahan berberi taksoga Taghazouti k\u00fc\u00fcti saada. Ma k\u00fcll ei saanud aru, kas see pidi nali olema v\u00f5i on berberi takso p\u00e4riselt mingi asi, kuid kuna ma paar p\u00e4eva tagasi olin samuti Taghazoutist koju s\u00f5itnud kuskil furgooni tagaistmel, siis ei tundunud see enam nii p\u00f6\u00f6rane m\u00f5te. M\u00f5tlesin millisekundi ja pressisin end autosse. Vaatasin autos ringi, et kellega ma siin n\u00fc\u00fcd siis istun. Eesistmetel olevad mehed olid keskealised ja vaiksed, nad vist ei r\u00e4\u00e4kinud inglise keelt. Minu k\u00f5rval oleval kahel noormehel olid juukseotsad pleekinud blondid, mis t\u00e4hendas, et tegu oli surfaritega. Ja surfarid on ju ikka turvalised tegelased? Arvasin varem, et need blondid otsad on mingi popp trend kohalike seas, aga ei \u2013 soolane merevesi pleegitab ka marokolaste tumedad lokid \u0161armikalt blondiks. Ajasime l\u00f5busalt juttu ja m\u00f5tlesin omaette, kuidas m\u00f5ni aeg tagasi ei oleks tulnud k\u00f5neallagi v\u00f5\u00f5raste meestega autosse h\u00fcppamine. Aga siin ma n\u00fc\u00fcd olin!\u00a0 Taghazouti j\u00f5udes tahtsin k\u00f5igepealt kaasa haarata \u00fche v\u00e4rske mahla. Paraku polnud putkasid, mis muidu t\u00e4nava \u00e4\u00e4ri kaunistavad, kusagil n\u00e4ha. L\u00f5puks leidsin siiski \u00fche leti, astusin reipalt mehe juurde, kes selle k\u00f5rval seisis, ning teavitan, et neiu sooviks \u00fchte v\u00e4rskelt pressitud granaat\u00f5unamahla, palun. H\u00e4rra vaatas kogeledes mulle otsa ja h\u00f5ikas midagi k\u00f5rvalmaja teise korruse avatud akna suunas. Aknale tulnud mees naeris, rehmas k\u00e4ega ja kadus tagasi tuppa. Segaduses onu l\u00e4ks seej\u00e4rel kukalt kratsides leti taha ja hakkas kohmakalt v\u00e4rskeid vilju pressima. Mahlategu k\u00e4is k\u00e4sipressiga ja \u00fcsna raskelt, seega l\u00e4ks algajal poepidajal pool mahlast kaduma. L\u00f5puks nii umbes k\u00fcmne minuti p\u00e4rast sai tops t\u00e4is, maksin oma 30 dirhamit (~3 eurot) ja asusin m\u00e4est \u00fcles r\u00fchkima. Andis ikka m\u00f6\u00f6da tolmust n\u00f5lva ronida, kuid ebamaine vaade \u00fcle m\u00e4gede, ranniku\u00e4\u00e4re ja ookeani oli seda absoluutselt v\u00e4\u00e4rt.\u00a0 Kohale j\u00f5udes otsisin \u00fcles \u00f5htuse tuule k\u00e4es l\u00f5diseva noormehe, kes v\u00e4limuselt oli kena, kuid tundus olevat n\u00e4rvis ja k\u00e4itus veidralt. \u201cSa oled pikem, kui ma arvasin,\u201d oli tema esimene lause. Nojah, ja sina oled l\u00fchem, kui ma arvasin, aga siin me n\u00fc\u00fcd oleme. Noormees vabandas oma v\u00e4rviliste shortside p\u00e4rast, sest k\u00f5ik tema riided olid enne Marokosse lendamist Hispaania vihmavalingutes l\u00e4bi vettinud, mist\u00f5ttu ta pidi laenama p\u00fckse oma toakaaslaselt. Kehitasin \u00f5lgu, sest ei olnud neil p\u00fckstel midagi hullu viga olevat. Ja kes olin mina seljakotireisijana kellegi riidevalikuid kritseerima. Hea, kui puhtad on! Imetlesime natuke skeiterite trikke, kuni p\u00e4ike loojus, ja otsustasime allalinna tagasi minna. Noormees tegi jooksvalt mitmeid ignorantseid kommentaare, mis panid mind kulmu kortsutama. \u00dcritasin m\u00f6\u00f6da vaadata sellest, kui ta taliujumise kohta k\u00fcsis, et kas vesi on siis miinuskraadides.\u00a0 V\u00e4idetavalt pidi tol \u00f5htul rannas olema suur l\u00f5ke, kuid sinna oli veel mitu tundi aega, seega noormees kehitas k\u00fclmetades \u00f5lgu: \u201cEi teagi, mida nii kaua teha\u2026\u201d Minu jaoks oli see kummaline k\u00fcsimus, sest kui kohting l\u00e4heb h\u00e4sti, ei teki kunagi k\u00fcsimust, MIDA teha. Hea kohtingu tunnus on see, et jutt klapib ja sa v\u00f5id teha samal ajal \u00fcks\u00f5ik mida – k\u00f5ndida, s\u00fc\u00fca, istuda, ujuda, palli loopida, puu otsa ronida, vahet pole. Pakkusin, et l\u00e4hme jalutame natuke rannas ning n\u00e4itan talle Zahra rannavaatega k\u00fclalistemaja. Seej\u00e4rel tiirutasime natuke kitsastel t\u00e4navatel, kuni mu k\u00f5ht korisema hakkas, ning pakkusin, et l\u00e4hme hoopis peat\u00e4navale v\u00f5ileivajahile. Eelmisest korrast meelde j\u00e4\u00e4nud Zahra soovitatud putka, kust sai parimat avokaado-kana v\u00f5ileiba, oli t\u00e4itsa p\u00fcsti ja teenindusvalmis. Haarasin oma v\u00f5ileiva ja asusin seda usinalt h\u00e4vitama. Noormees aga muudkui ohkas, et ei tea, mida selle ajaga ikka peale hakata. Mul hakkas vaikselt tema halinast t\u00fcdimus tekkima, kuid juhatasin meid siiski mere poole v\u00e4iksele vaateplatvormile. S\u00f5in rahus oma v\u00f5ileiba, kui meie juurde saabus \u00fcks nukrate silmadega kutsu. Kui tavaliselt olen ma v\u00e4ga helde ja kaastundlik, siis praegu tema r\u00e4hmaseid silmi ja intensiivset kratsimist vaadates h\u00fcppasin p\u00fcsti, nagu oleksin n\u00f5elata saanud. No ei! Olin juba meie surmasuust p\u00e4\u00e4stetud kiisupojalt saanud mingid s\u00fcgelised, mis mind \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad painasid, seega keeldusin uute satikate k\u00fclla kutsumisest. Noormehele ma muidugi seda ei \u00f6elnud, sest mis oleks atraktiivsem kui kirpudega preili! Koerake ikka \u00fcritas hirmsasti minu v\u00f5ileivale ligi saada, kuni l\u00f5puks hakkas haledalt puidust pinki n\u00e4rima. Vihastasin ja viskasin oma allesj\u00e4\u00e4nud v\u00f5ileiva eemale, et ta meid l\u00f5puks rahule j\u00e4taks. Selleks hetkeks oli mul kopp ees koerast, minu m\u00fcstiliselt s\u00fcgelevatest punnidest, eriti aga Joest. K\u00fcll oli k\u00fclm, siis olid inimesed n\u00f5med, toakaaslaselt laenatud \u0161ortsid koledad ja palvekutsungid hirmutavad. Arvestades, et noormees oli 2 aastat m\u00f6\u00f6da ilma reisinud, oleksin oodanud kedagi elukogenumat, kuid mu limiit sai t\u00e4is tema k\u00fcsimuse peale: \u201cKas sinu meelest on ka Maroko inimesed imelikud?\u201d P\u00f6\u00f6ritasin silmi ja prahvatasin: \u201cTeistsugused, Joe, nad on lihtsalt teistsugused. Teine religioon, teine kultuur. Kas sa oled \u00e4kki m\u00f5elnud, et SINA oled nende jaoks ka imelik?\u201d Sain aru, et pean olema suurem inimene ja tunnistama, et see asi siin v\u00e4ga ei edene, sest hakkasin natuke kurjaks muutuma. T\u00f5usin p\u00fcsti, p\u00fchkisin saiapuru maha ja laususin: \u201cJoe, me v\u00f5ime selle \u00f5htu n\u00fc\u00fcd siin l\u00f5petada. Saan aru, et sa ei tunne ennast just parima iseendana ja me ei pea teineteise aega rohkem raiskama. Ma jalutan n\u00fc\u00fcd koju!\u201d Noormees \u00e4rkas selle peale j\u00e4rsku ellu ja palus v\u00f5imalust v\u00e4rskelt lehelt alustada. Leebusin ja istusin uuesti maha. N\u00fc\u00fcd n\u00e4itas ta mulle hoopis teist k\u00fclge endast. Kuidas ta Austraalias mitu aastat puuetega inimeste n\u00f6 seltsilisena t\u00f6\u00f6tas, inimeste jaoks, kellel on raske leida s\u00f5pru ja m\u00f5istmist. Noh, sellega ta pani k\u00fcll k\u00fcmnesse, sest kui sa tahad mu s\u00fcdant sulatada, siis lapsed, loomad ja erivajadustega inimesed on otsetee.\u00a0 R\u00e4\u00e4kisime veel veidi juttu ja n\u00fc\u00fcd vaatasin teda veidi teise pilguga, kuid l\u00f5puks soovisin siiski hakata koju minema. \u00d5ues oli pimedaks l\u00e4inud ning mul oli plaanis kasutada \u00e4ra ilusat \u00f5htut, et k\u00f5ndida m\u00f6\u00f6da valgustatud promenaadi Taghazoutist Tamraghti, mis v\u00f5tab aega umbes 45 minutit. Pakkusin Joele, et ta v\u00f5ib mind saata veidi, kui soovib. Noormees haaras kutsest kinni ja nii me siis vaikselt hakkasime Tamraghti suunas kulgema. Joe k\u00fcsis mu k\u00e4est mingeid naljakaid suunavaid k\u00fcsimusi ning mul l\u00e4ks t\u00fckk aega, et l\u00e4bi n\u00e4rida, misasja ta minust saada tahab. Ma ei ole suur m\u00f5istujutu f\u00e4nn \u2013 kui sul on midagi \u00f6elda, siis palun, t\u00e4iskasvanud inimene teeb suu lahti. L\u00f5puks sain pihta, mida ta keerutas. Nimelt oli minu Hinge’i profiilil kirjas, et otsin “ajutisi abikaasasid”. See tekitab paljudes k\u00fcsim\u00e4rke, aga ma v\u00f5in kohe \u00f6elda, et \u00f5iged ajutised abikaasad saavad t\u00e4pselt aru, mida sa t\u00e4hendab. Ja kes ei saa, see polegi m\u00f5eldud olema ajutine abikaasa. Ma oleks v\u00f5inud seega juba p\u00e4ev varem Joe kogeleva k\u00fcsimuse peale, et tema ikka ei saa aru, mida ma t\u00e4pselt otsin, aru saada, et see pole minu “abikaasa”. Aga oli ju nii v\u00e4ga vaja deidile saada! Seletasin siis, et ajutine abikaasa on keegi, kellega sa kohtud reisil ja j\u00e4tad vahele tavamaailma kohtingu verstapostid. Ajutise abikaasaga v\u00f5ib kohe minna t\u00e4hti vaatama ja kaisus filme vaadata, k\u00e4est kinni k\u00f5ndida, koos pesu pesta ja hommikus\u00f6\u00f6ki teha v\u00f5i rannas vedeleda, autot rentida ja \u0161oppama minna. M\u00f5lemad abikaasad on aga teadlikud, et see on ajutine reisiromanss \u00fcksilduse ja kaaslase vajaduse leevendamiseks. Lihtne! Seega paar lolli k\u00fcsimust hiljem langesin naljatledes \u00fchele p\u00f5lvele ja k\u00fcsisin: “Kas sa oled oodanud, et ma sind ametlikult oma abikaasaks palun v\u00f5i?” \u2013 “Jah, l\u00f5puks ometi!” vastas noormees. Ilmselgelt olid sellel kohtingul k\u00f5ik rollid t\u00e4iesti sassis, sest viisakas abikaasa peaks ise k\u00e4tt paluma, aga hea k\u00fcll. Tal olid nagunii v\u00f5\u00f5rad p\u00fcksid jalas, minul olid v\u00e4hemalt isiklikud suure t\u00fcdruku p\u00fcksid. Istusime siis veidi pingil ning panin oma jalad talle s\u00fclle, sest noormees l\u00f5dises silmn\u00e4htavalt. Joe patsutas kohmakalt mu jalgu ja lausus: “Su jalad on nii siledad.” \u2013 “Surfit\u00fcdruku v\u00e4rk.” \u2013 “\u00c4ra r\u00e4\u00e4gi midagi, ma olen n\u00e4inud siin neid t\u00fcdrukuid, kes on end k\u00e4est lasknud,” judistas noormees hirmunult \u00f5lgu. P\u00f6\u00f6ritasin taaskord silmi ega hakanud tema mulli l\u00f5hkuma, et ma \u00fcle pika aja raseerisin alles t\u00e4na jalgu. Kellel on aega kogu selle surfamise k\u00f5rval veel oma kuiva nahka lisaks traumeerida? \u00dcritasin, mis ma \u00fcritasin, aga meest sealt k\u00fcll kuskilt ei paistnud… Tegin viimase \u00fcrituse, kui oli aeg laiali minna, ning tegin oma tavap\u00e4rase “juuksed n\u00e4o eest ja samm l\u00e4hedale” l\u00fckke, mille peale Joe astus otsustavalt sammu minu suunas, t\u00f5mbas mind hoogsalt mingisse imelikku patsutavasse embusesse ja l\u00fckkas siis endast eemale. Vaatasin talle k\u00fcsivalt otsa ning kuna ma nagunii k\u00f5ik sammud viimase tunni jooksul olin ise teinud, k\u00fcsisin otse, et kas head-\u00f6\u00f6d-musi ei antagi v\u00f5i. Noormees kogeles vastu, et mitte t\u00e4na. Soovisin talle siis segaduses head \u00f6\u00f6d ja asusin koduteele. Mis kuradi kohting see veel on?! \u00d5htu oli soe, minu kohal laius Aafrika t\u00e4histaevas ja ringi jalutasid kohalikud paarikesed. Aja sisustamiseks saatsin Piretiga edasi-tagasi h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid elust ja suhetest, kuni umbes 20 minutit hiljem avasin Instagrami, kuhu Joe oli mulle s\u00f5numi j\u00e4tnud: \u201cAnna teada, kui koju j\u00f5uad. Ma t\u00f5esti oleks tahtnud sind suudelda, kuid ma s\u00f5in enne sibulat ja mul ei olnud n\u00e4tsu, seega ei tahtnud end h\u00e4bistada!\u201d Muigasin ning otsustasin talle vastata, kui olen truvaliselt koju j\u00f5udnud. J\u00e4tkasin s\u00f5brannaga jutustamist. Veidi hiljem m\u00e4rkasin uut s\u00f5numit ja vastamata k\u00f5net. Uus s\u00f5num oli juba oluliselt \u00e4revam:\u00a0 \u201cIssand, see vaikus on tappev! Ma tunnen ennast n\u00fc\u00fcd halvasti, ma ei m\u00f5elnud seda \u00fcldse nii! J\u00f5udsin tuppa, v\u00f5id mulle helistada, v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida.\u201d P\u00f6\u00f6ritasin silmi ja helistasin \u00e4revushunnikule tagasi, et ta maha rahustada. Kinnitasin, et k\u00f5ik on h\u00e4sti ja mul oli plaanis talle hostelisse j\u00f5udes niikuinii vastata.\u00a0 Tagasi koduk\u00fclas kallistasin k\u00f5igepealt uksematil tuduvat koera, seej\u00e4rel andsin endast noormehele elum\u00e4rki ja keerasin magama. Hommikul ootas mind juba telefonis s\u00f5num, et kuidas ma end tunnen ning millal me siis j\u00e4lle kohtume ja kes kuhu kelle juurde tuleb. Lebasin voodis ja polnud valmis veel kell kaheksa hommikul nii paljudele k\u00fcsimustele vastama. \u00a0Minu jaoks vajasid lahendamist palju elulisemad probleemid, nagu mis kell oleks parim aeg surfama minna ja mitu tuba on t\u00e4na vaja \u00e4ra koristada. Noormees saatis veel uue s\u00f5numi, et tal on vaja enne kella 11 otsustada, mis ta edasi teeb – kas pikendab hostelis \u00f6\u00f6bimist, otsib uue koha v\u00f5i tuleb minu juurde. Noormees oli \u00fche \u00f5htuga otsustanud, et kindlasti oleks hea m\u00f5te meile Airbnb \u00fc\u00fcrida. Ma saan aru, et ma ise sogasin vett selle abikaasa-jutuga, aga v\u00f5tame n\u00fc\u00fcd \u00f5ite rahulikult! Vahepeal selgus, et Zahra oli haigeks j\u00e4\u00e4nud, mis p\u00f6\u00f6ras minu elu t\u00e4iesti pea peale – pidin ootamatult kogu hommikus\u00f6\u00f6gi ise k\u00fclalistele valmis tegema, poes k\u00e4ima, toad koristama jne. Seega kirjutasin Joele, et mul pole hetkel ressurssi kellegi teise otsuseid langetada, tehku nii, nagu talle endale parem on, ja vaatame \u00f5htupoole, mis seis on. Paar tundi hiljem, kui olin ennast hostelis arutuks jooksnud, selgus, et kuna noormees ei kuulnud minust vahepeal midagi, ei v\u00f5tnud ta \u00fchtegi otsust vastu, vaid t\u00f5stis oma kotid hosteli panipaika ja l\u00e4ks hoopis randa. Kordasin taas, et \u00e4rgu arvestagu minuga oma plaanide tegemisel, sest ma ei tea, kuidas mu p\u00e4ev kulgeb. Selle peale vastas noormees, et talle k\u00f5lab, nagu ma ei tahakski temaga kohtuda. Ausalt \u00f6eldes varsti enam ei taha jah! Vahepeal oli Zahral parem hakanud ja ta uuris, kas ma tahaks temaga \u00f5htul pulma tulla. Misasja, kust see kutse n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku tuli?! Muidugi tahtsin! Tegemist olevat tema s\u00f5bra, kes on ka siinkandis \u00fche hosteli omanik, t\u00fctre pulmaga. Zahra oli kutsutud ning tal oli plaanis kaasa v\u00f5tta oma \u00f5emees, kes meid s\u00f5idutab, ja meie prantslasest hostelik\u00fclaline. Noh, aga mida siis selga panna? Tuulasin oma pisikeses reisikotis ja Zahra suures garderoobis, kelle enamik riideid olid mitte-marokolikult napid ja avarad. Zahra pani j\u00e4rjest selga \u00fcha paljastavamaid litritega topikesi ja k\u00fcsis, et kas nii…<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":979,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-974","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Skatepark-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/Skatepark.jpg",610,1078,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/974","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=974"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/974\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":982,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/974\/revisions\/982"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/979"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=974"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=974"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=974"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}