{"id":959,"date":"2025-02-14T06:44:27","date_gmt":"2025-02-14T06:44:27","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=959"},"modified":"2025-02-14T06:44:27","modified_gmt":"2025-02-14T06:44:27","slug":"kas-kahe-nadalaga-saab-surfamise-selgeks-ehk-parim-meditatsioon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=959","title":{"rendered":"Kas kahe n\u00e4dalaga saab surfamise selgeks ehk parim meditatsioon"},"content":{"rendered":"

Eelmises postituses sai kirjeldatud minu esimest surfitundi, mida jagasin Niklasega, ning kus instruktor pani mind fakti ette, et kui kaks n\u00e4dalat j\u00e4rjest iga p\u00e4ev randa l\u00e4hen, siis peaks surfamise selgeks saama. Aga ainult siis, kui t\u00f5esti p\u00fchendunult iga p\u00e4ev l\u00e4hen! Noh, v\u00f5tsin siis v\u00e4ljakutse vastu ja teavitasin Zahrat, et ma kavatsen hommikuti enne kukke ja koitu hakata rannas k\u00e4ima, et hommikus\u00f6\u00f6giks tagasi j\u00f5uda. Selline \u00fcliambitsioonikas m\u00f5te tuli sellest, et minu teada surfarid ikka l\u00e4hevad p\u00e4ikset\u00f5usu ajaks randa, kui pole veel nii palav. Ma olin k\u00fcll siiani harjunud pool \u00fcheksa t\u00f5usma, aga n\u00fc\u00fcd tuli end kokku v\u00f5tta ja enne poolt kaheksat kalipsos ranna poole teel olla.<\/strong><\/p>\n

\"\"\u00c4rkasin esimesel hommikul (ehk teisel surfip\u00e4eval) kahetsustundega, et kas seda oli n\u00fc\u00fcd vaja v\u00f5i. Ronisin siiski kohusetundlikult voodist v\u00e4lja, toppisin kalipso selga ja asusin uniselt k\u00f5mpima. Telefoni ja k\u00f5ik muu v\u00e4\u00e4rtusliku j\u00e4tsin koju, ainult r\u00e4tiku viskasin \u00fcmber kaela. Mereni oli hostelist napid 10 minutit jalutamist, heal p\u00e4eval isegi kaheksa, ainult et algajate surfilaud oli nii suur ja kohmakas, et mul l\u00e4ks \u00f5lg enne mitu korda krampi, kui rannani j\u00f5udsin. Lainete kohinat oli juba kaugelt kuulda, kuid kohale j\u00f5udes t\u00f5mbas vaatepilt seest veidi \u00f5\u00f5nsaks. Rannas polnud mitte ainsamatki hingelist. V\u00e4lja arvatud \u00fcks mees, kes trepil k\u00fckitas. Hiljem selgus, et tegemist oli hommikuse s*ttumisega. T\u00fchi rand oleks muidugi v\u00f5inud mulle anda vihje, et \u00e4kki oleks m\u00f5istlik \u00fcmber p\u00f6\u00f6rata ja koju tagasi minna, kuid olin andnud endale lubaduse ega kavatsenud seda murda. Hingasin s\u00fcgavalt sisse ja l\u00e4ksin rannaliivale. Tegin m\u00f5ned kerged soojendusharjutused ja hindasin olukorda. Tundus olevat m\u00f5\u00f5n ning lained murdusid v\u00e4ga ranna l\u00e4hedalt suurte raksakatega. Ei mingit pikka liuglevat kerimist. Otsutasin, et mis seal ikka, vaatasin hirmule otse silma ja l\u00e4ksin vette. See, mis j\u00e4rgmise 20 minuti jooksul toimus, oli paras \u00f5udusunen\u00e4gu. Kuna lained murdusid ranna l\u00e4hedalt, oli mul t\u00f5siseid raskusi mere peale v\u00e4lja s\u00f5udmisega. Ikka ja j\u00e4lle sain lainega l\u00e4raki n\u00e4kku ning laud lendas, kus seda ja teist. V\u00f5tsin seda kui v\u00e4ljakutset \u00f5ppida laineid \u00fcletama, mis on minu jaoks \u00fcks raskemaid asju surfamise juures, kuid enne igat lainet pidin issameiet paluma, sest hirm oli suur. L\u00f5puks, kui end koos lauaga pesumasina trumlist leidsin, otsustasin, et olukord ei ole turvaline ja m\u00f5istlik oleks lahkuda. K\u00f5ndisin koju l\u00f6\u00f6dult ja pettunult, et ei minust ikka surfarit saa! Lapsep\u00f5lvest saadik tuttav jonn l\u00f5i v\u00e4lja, et kui loomulikust talendist ei \u00f5nnestu, siis ma ei tahagi. J\u00e4tan selle asja katki, sest milleks end kiusata. Kuid k\u00fcpsem osa minust rahustas jonnipunni maha, et see ongi arengukoht. Kui ei tule v\u00e4lja, aga sa annad end ikkagi j\u00e4rjepidevalt n\u00e4ole. Tagasi hostelis jagasin oma mure nii Zahra kui surfiinstruktoriga, kes ka meil n\u00fc\u00fcd abiks k\u00e4is. Marokos on nimelt tavap\u00e4rane, et k\u00e4iakse \u00fcksteise juures t\u00f6\u00f6dega aitamas, kui parasjagu vaja on. Nii oli meil k\u00e4inud hostelit koristamas ja hommikus\u00f6\u00f6ki tegemas nii Zahra \u00f5de, parim s\u00f5branna kui mitmed meessoost s\u00f5brad. Instruktor noogutas pead, et hoovus oli vale ning soovitas mulle \u00e4ppi, kust enne randa minekut j\u00e4rele vaadata, millal on \u00f5ige tuul, laine ja t\u00f5us. Novot, t\u00e4ielik teadus see surfamine.<\/p>\n

Kolmandal p\u00e4eval olin juba targem ning s\u00e4ttisin end randa hoopis kell kaks p\u00e4eval. P\u00e4ike k\u00fcll paistis halastamatult lagip\u00e4he, kuid midagi polnud teha. M\u00e4\u00e4risin end paksult p\u00e4iksekreemiga sisse ja tegin minekut. Sel korral olid lained suurep\u00e4rased, kuid p\u00fcsti ei saanud ma k\u00f5huli tasakaalu p\u00e4rast ikka. Tundsin, et olen laual kuidagi valesti ja ei saa end enne laine tulekut balanssi. Proovisin k\u00fcll \u00fcle vasaku k\u00fclje lauale ronimist, siis \u00fcle parema, s\u00e4ttida end ettepoole ja tahapoole, varbad \u00fcle \u00e4\u00e4re, varbad laual. Ikka kukkusin kas nina ees lainelt alla v\u00f5i lendasin p\u00fcsti t\u00f5ustes kohe \u00fcle k\u00fclje vette. L\u00f5puks klikkis midagi \u00e4ra \u2013 kui ma olen laual piisavalt eesotsas ja surun aeglaselt k\u00e4tega lainele vastu, saavutan tasakaalumomendi, kust suudan l\u00f5puks p\u00fcsti h\u00fcpata ja jalgadele j\u00e4\u00e4da. Selle heureka-momendiga kaasnes t\u00f5eline eufooria! Vau, saingi pihta v\u00f5i?! Liuglesin l\u00f5puks oma 4-5 korda rannani v\u00e4lja ning pakkisin p\u00e4rast 45minutist trenni asjad kokku. Kui tahta homme j\u00e4lle tulla, ei saa oma \u00f5lgu ja selga \u00fcle koormata. Koduteel olin t\u00e4nulik, et ikkagi alla ei andnud ja hakkasin vaikselt protsessi v\u00f5lule pihta saama. Surfamine on t\u00f5eline meditatsioon \u2013 on ainult sina, laud ja ookean ning millegi muu peale pole aega m\u00f5elda, kui elus tahad p\u00fcsida. M\u00f5te on selge ja kohal.<\/p>\n