{"id":950,"date":"2025-02-12T10:16:37","date_gmt":"2025-02-12T10:16:37","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=950"},"modified":"2025-02-12T10:16:37","modified_gmt":"2025-02-12T10:16:37","slug":"niklas-goteborgist-teeb-ajutise-comebacki","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=950","title":{"rendered":"Niklas G\u00f6teborgist teeb ajutise comebacki"},"content":{"rendered":"

P\u00fchap\u00e4eval, 27. oktoobri hommikul saan s\u00f5numi G\u00f6teborgi Niklaselt: “Tsau! Ma proovin oma toakaaslasega t\u00e4na h\u00e4\u00e4letada Essauoirast Tamraghti! Loodetavasti j\u00f5uame \u00f5htuks kohale.” Vau, see k\u00e4is k\u00e4hku. Inimesed ikka lubavad k\u00fclla tulla, aga need, kes p\u00e4riselt plaani ette v\u00f5tavad, on ikka kuldav\u00e4\u00e4rt. M\u00f6\u00f6da ilma laiali lenneldes on nn oma inimesed \u00fcks t\u00f5eline leid ja parim ravim vaimsele tervisele. Paar tundi hiljem saabub uus s\u00f5num: “Teisel t\u00fc\u00fcbil on liiga suur pohmakas, et \u00fchineda, seega ma tulen hoopis bussiga ja saabun umbes pool seitse \u00f5htul!” Marokos muutuvad ikka plaanid iga tunniga. Annan Zahrale teada, et meil on paariks \u00f6\u00f6ks k\u00fclalist oodata ning s\u00e4tin valmis \u00fche oma toas oleva neljast voodist, keeran ilusti puhta r\u00e4tiku rulli ja j\u00e4\u00e4n huviga ootama. \u00d5htul saabubki hosteli uksele see sama r\u00f5\u00f5mus v\u00e4rvilise s\u00e4rgiga h\u00e4bemik, keda ma P\u00f5hja-Rootsis kohtasin. Natuke on k\u00fcll alguses kohmetu olla, sest me pole ju pea viis kuud n\u00e4inud, kuid \u00fcsna pea juba jagame reisimuljeid, Niklas n\u00e4itab mulle pilte Essauoirast ja mina r\u00e4\u00e4gin talle, kuidas mul seni Marokos l\u00e4inud on.<\/strong><\/p>\n

\"\"
N\u00e4ljane oma \u00f5htus\u00f6\u00f6ki j\u00e4ramas<\/figcaption><\/figure>\n

Kuna kell tiksub \u00f5htus\u00f6\u00f6gi aega, viin Niklase s\u00f6\u00f6ma sinna samasse restorani, kus me Fatimaga pitsat s\u00f6\u00f6mas k\u00e4isime. Niklas tuletab mulle meelde seda aega, mil me viimati n\u00e4gime ja millises roosamannases reisimullis ma siis olin. M\u00f5tlen juunikuu alguse peale ja v\u00e4ike kurbus tuleb sisse \u2013 tundsin end nii vaba ja \u00f5nnelikuna. N\u00fc\u00fcd olen aga kurb, \u00e4revuses, rahutu, sihitu. Taban ennast Niklasega r\u00e4\u00e4kides h\u00e4daldava ja pessimistlikuna ning v\u00e4ljendan ka talle seda, kuid Niklase seltskonnas on kuidagi lihtne oma mured ja raskused v\u00e4lja paisata, sest tema lihtsalt rahulikult noogutab ja vangutab pead ning \u00fctleb midagi h\u00e4sti lihtsat nagu “Jah, vahest on elus nii. Aga siis l\u00e4heb j\u00e4lle paremaks,” ja t\u00f5esti, hakkabki natuke parem. Niklas on huvitav inimene, tema baasolek on optimistlik ning n\u00e4ol alati kerge muie. Oma rahuliku laulva rootsi aktsendiga r\u00e4\u00e4gib Niklas, et ka temal on elus v\u00e4ga palju \u00e4revust ja depressiooni olnud, kuid ta tuleb sellest \u00fcha kergemini v\u00e4lja. Mul on raske seda uskuda, kuid lohutav ja kosutav kuulda. Niklasega v\u00f5ime me \u00fcksk\u00f5ik kui rasketel ja depressiivsetel teemadel r\u00e4\u00e4kida, kuid siis j\u00e4rsku \u00fctleb kumbki meist midagi, mis paneb meid k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega pisarateni naerma. N\u00e4iteks \u00fctlen talle \u00fche oma filosoofilise monoloogi keskel: “…noh, ja l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes on k\u00f5ik kogemused igalpool samad. Same, but different<\/em>.” Niklas noogutab teadjalt kaasa ning t\u00f5mbab siis k\u00e4ega \u00f5hku loosungi: “See saab olema sinu tulevase raamatu nimi \u2013 “It’s all the same. But different,”<\/em> by <\/em>K\u00e4rt Krautman.” Purskan selle teatraalse ning s\u00f5bralikult aasiva m\u00e4rkuse peale s\u00fcdamest naerma, millega noormees \u00fchineb. \u00a0Niklasel on v\u00e4ga nakkav vali vatsa v\u00f5bisema panev naer, mis teeb hetkega tuju heaks. P\u00fchime veel t\u00fckk aega pisaraid ega suuda k\u00f5kutamist l\u00f5petada. Seda nalja teeme veel korduvalt j\u00e4rgnevate p\u00e4evade jooksul. Kuna meil on Niklasega koos tore, vaatan teda pika puuriva pilguga, et kas mingigi osa minust on temast romantiliselt moel huvitatud. Ei, mitte \u00fcks n\u00e4rv ka ei liigu. Nagu vaataks toataime, millesse ajapikku kiindunud oled. Tore, et ta on, ja loodan, et tal l\u00e4heb h\u00e4sti.<\/p>\n

P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki viin ta v\u00e4iksele jalutustiirule m\u00fchiseva pimeda ookeani \u00e4\u00e4rde, et suur s\u00f6\u00f6gikord saaks natuke allapoole vajuda. Niklas pakub, et v\u00f5iksime mingit filmi \u00f5htul koos vaadata. Mulle see m\u00f5te meeldib, sest olen avastanud, et ma ei suuda v\u00e4ga \u00fcksi filme vaadata. M\u00f5te l\u00e4heb uitama ja l\u00f5puks leian end telefonist. Haarame poest m\u00f5ned sn\u00e4kid ja l\u00e4heme tagasi hostelisse, kus lamame iga\u00fcks oma voodis, m\u00f5lemad oma sn\u00e4kkidega siruli. Filmiks osutub ‘Lonely Planet’, mis on filmitud Marokos, seega tundub paslik vaatamine. Peategelasteks on lahutatud keskealine kirjanik, kes tahab lihtsalt rahus oma raamatut kirjutada, ja temast umbes poole noorem liiga ideaalsete k\u00f5hulihaste ja blondi juuksepahmakaga Liam Hemsworth, kellega tal kirjanike retriidis af\u00e4\u00e4r tekib. Naerame, et see naine on vaade minu tulevikku, mille peale m\u00f5tlen, et mul oleks ka kirjutamiseks oma retriiti vaja. Mu t\u00e4helepanu aga segab Niklas, kes hoolega pistaatsiap\u00e4hkleid kr\u00f5mpsutab, nii et koored lendavad ja voodi on pudi t\u00e4is. Teen talle m\u00e4rkuse, et Zahra teeb hostelis regulaarselt p\u00f5hjalikku t\u00f5rjet, sest prussakad on majutusasutuse surmaotsus \u2013 toidupuru toas on aga putukatele kutse tantsule. Niklas vaatab mulle \u00fcllatunult otsa ning lausub justkui \u00e4rgates: “Ahaa, ma polnudki selle peale m\u00f5elnud!” ja korjab oma koorekesed kokku. Filmi l\u00f5pus teeme j\u00e4relduse, et tegemist oli \u00fche igati lolli (mina), aga l\u00f5busa (Niklas) linateosega.<\/p>\n

Esmasp\u00e4eval ootab meid ees t\u00f5eline rannap\u00e4ev. Olen meile teisip\u00e4evaks lasknud Zahral surfitunni broneerida, sest seltsis ikka segasem. Surfamise eeltrenniks aga pakun, et l\u00e4hme bodyboard<\/em>’ima, millega Niklas on agaralt n\u00f5us. Ausalt, pole vist palju asju, millega Niklas poleks n\u00f5us kaasa tulema. Minu \u00fcllatuseks \u00f5nnestub mul manipuleerida ka perepoeg Emiri meiega \u00fchinema, kes muidu veedab oma p\u00e4evad virtuaalreaalsuses m\u00e4ngides ning kelle s\u00f5ltuvus on j\u00f5udnud nii kaugele, et ta ei ole motiveeritud p\u00e4rismaailmas, mitte midagi kaasa tegema. Ei taha ta randa ega rulaga s\u00f5itma minna, k\u00f5ik plaanid v\u00f5etakse vastu suure vinguga. Enne seda suudab Emir mind muidugi hulluks ajada, sest k\u00fcll ei ole tal jalatseid, siis on kalipso v\u00e4ike ja ma olen juba peaaegu k\u00e4ega viskamas, kui Emir siiski meiega \u00fchineda otsustab. Sosistan Niklasele, et mul pole ikka \u00fcldse kannatust laste jaoks. Niklas vaatab mulle \u00fcllatunult otsa, et tema arust sain ma suurep\u00e4raselt ju olukorraga hakkama. Haaran laua, Emir teise ning minu \u00fcllatuseks tuleb ka meie muidu uksematile truu hostelikoer saba liputades kaasa. Nii me siis k\u00f5nnime nagu Bullerby laste kamp neljakesi mere \u00e4\u00e4rde. Muigan, et see on justkui mingi tagurpidi manifesteerunud unistus \u2013 mina k\u00f5ndimas sooja p\u00e4iksega randa surfama mehe, lapse ja koeraga, ainult et \u00fckski neist pole oma! Kummaline perekond, kes on eraldiseisvatest indiviididest kokku pandud.<\/p>\n

Rannas s\u00e4time omale tuulevaikse nurga valmis, koer jookseb haukudes meie \u00fcmber r\u00f5\u00f5msalt saba liputades ringe, ning ronime kolmekesi vette. Kuna lained on \u00fcsna tugevad, pakun, et \u00fcks meist surfab, ning teine on nii kaua Emiriga, et see kuskile lainetega minema ei triiviks ja \u00e4ra ei upuks. L\u00e4hen k\u00f5igepealt l\u00f5butsen ise, samal ajal silmanurgast j\u00e4lgides, kuidas Emir madalas vees silmad ja suu vett t\u00e4is puristab ning karjub, et vesi on nii k\u00fclm. L\u00f5puks teeme vahetust ning saadan Niklase surfama, ise Emiri haldamisele p\u00fchendudes. Kuna laine on t\u00f5esti tugev, otsustan, et hoian teda paigal, kuni sobiv laine tuleb, ja l\u00fckkan ta siis ranna suunas. M\u00f5ned korrad \u00f5nnestub tal isegi t\u00e4itsa ilusti liuelda, kuid selle k\u00f5ige taustal k\u00e4ib j\u00e4tkuvalt ving ja hala. L\u00f5puks p\u00e4\u00e4stan vaese lapse piinamisest, aitan tal kalipso seljast v\u00f5tta ning istume k\u00f5ik rannaliivale p\u00e4hkleid s\u00f6\u00f6ma ja jutustama. Emir unustab vahepeal \u00e4ra, et talle \u00fcldse rannas olla ei meeldi ning meil on kolmekesi t\u00e4itsa l\u00f5bus. Tagasiteel tutvustab Emir mulle erinevaid v\u00f5imalusi zombie<\/em> apokal\u00fcpsise \u00fcleelamiseks ning l\u00e4heb v\u00e4ga \u00f5hinasse, kuni j\u00f5uame tagasi hostelisse, kus tal tuleb meelde, et rannas oli igav ja n\u00f5me. Zahra on r\u00f5\u00f5mus, et poisi v\u00e4lja saime kodust ja et tal sajala ikka tegelikult tore oli.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel hommikul kaob Niklas p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki kusagile m\u00e4gedesse \u00fcksi jalutama. Kella 12ks on meile tellitud Zahra s\u00f5ber surfiinstruktoriks, kuid kuna Niklasel kaob ajataju vahepeal \u00e4ra, j\u00f5uab ta alles pool tundi hiljem tagasi hostelisse. Kisume siis aga kalipsod selga, valime surfilauad v\u00e4lja ja asume k\u00f5rvetava p\u00e4ikse k\u00e4es ranna poole teele. Oma eelmisest poolikust ja eba\u00f5nnestunud surfikogemusest on mul natuke \u00e4rev tunne veel sees, seega loodan, et ehk t\u00e4na l\u00e4heb ikka paremini. Rannas alustame k\u00f5igepealt soojendusharjutustega, mis kestavad oma 10 minutit, ning millest nii mul kui Niklasel \u00f5ige pea v\u00f5hm v\u00e4ljas on. V\u00f5i noh, mina veel haldan olukorda, aga Niklas, kes on \u00fchtlasi ka suitsetaja, tunnistab, et see on esimene kord tal \u00fcle aasta aja mingisugustki trenni teha. Seej\u00e4rel l\u00e4heb kuivamaa trenniks, mida ma olen varsti juba rohkem teinud siin elus kui p\u00e4riselt surfamist. Ikka k\u00f5huli laual, \u00fclakeha \u00fclest\u00f5ste ja kiire h\u00fcpe jalgadele. Noh, mis see siis stabiilse liiva peal \u00e4ra ei ole, l\u00e4hme n\u00fc\u00fcd vette! Instruktor k\u00e4ib kordam\u00f6\u00f6da meid lainele s\u00e4ttimas, kuid kuna hoovus kisub tugevalt paremale, leiame end pool aega \u00fcksteise suunas l\u00e4bi lainete marssimas. Esimest korda surfav Niklas on ikka t\u00e4itsa h\u00e4das ning kukub igal korral pea ees vette. Ka minul ei l\u00e4he oluliselt paremini. Kahel korral \u00f5nnestub mul saada korralikult p\u00fcsti, kuid mingil p\u00f5hjusel takerdun ma konstantselt oma jalarihma taha ning teiseks tunnen ma juba k\u00f5huli olles, et mu tasakaal on paigast. Kurdan instruktorile oma muresid, kes kamandab mu korraks uuesti kaldale kuiva trenni tegema. “Sul on ju tehnika ideaalne, milles siis vees asi?” vangutab p\u00e4evitunud lokkidega noormees pead. L\u00e4heme tagasi vette ning kuna Niklas on juba v\u00e4sinud, keskendub instruktor n\u00fc\u00fcd ainult mulle. L\u00f5puks saan aru, et ma ronin lauale liiga tahaotsa, mis rikub tasakaalu \u00e4ra. Asendi korrigeerimisel \u00f5nnestub mul k\u00fcll saada p\u00fcsti, kuid kukun siiski laua pealt maha. L\u00f5puks annab instruktor viimase olulise juhise: “\u00c4ra vaata oma lauda ega jalgu \u2013 p\u00fcsti olles vaata ainult otse ette kaldale!” See v\u00e4ike \u00f5petus aitab mul l\u00f5puks juubeldades sujuvalt kaldale liuelda. Otsutan eduelamusega l\u00f5petada ning ronin v\u00e4sinult veest v\u00e4lja. Koduteel lausub instruktor mulle t\u00f5siselt: “Kui sa kaks n\u00e4dalat j\u00e4rjest iga p\u00e4ev merre l\u00e4hed, siis saad surfamise selgeks. Aga t\u00f5esti siis, kui iga p\u00e4ev l\u00e4hed!” Selge, rohkem pole mulle vaja \u00f6elda. V\u00f5tan vastu kahen\u00e4dalase v\u00e4ljakutse iga p\u00e4ev randa minna, \u00fcksk\u00f5ik mis ilm, tuju v\u00f5i laine parasjagu on. Kodus selgub, et surfitund oli mulle tasuta ja \u00f5nneks on ka edaspidi surfivarustus vabalt minu kasutada. Nii et k\u00f5ik tingimused surfiprofiks saada on loodud!<\/p>\n