{"id":938,"date":"2025-02-04T08:24:37","date_gmt":"2025-02-04T08:24:37","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=938"},"modified":"2025-02-04T08:24:37","modified_gmt":"2025-02-04T08:24:37","slug":"unistuste-too-manifesteerimine-ja-fatima-kulaskaik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=938","title":{"rendered":"Unistuste t\u00f6\u00f6 manifesteerimine ja Fatima k\u00fclask\u00e4ik"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>26. oktoobri hommikul \u00e4rkan v\u00e4sinult \u00f6istest s\u00fcndmustest. Hilis\u00f5htul katusel k\u00f5kutava Zahra ja vastu hommikut nutva Emiri vahele ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcle m\u00e4\u00e4ra palju kvaliteetseid unetunde. Lisaks avastan, et nagu Emiri jalad nii s\u00fcgelen ka mina \u00fcle keha. Kurat, s\u00e4\u00e4sed Marokos! Seda ma k\u00fcll ei osanud oodata \u2013 siin ju puhta kuiv! Ega nad ometi ookeanis ei saa ju sigida. Longin s\u00fcgades allakorrusele, kus on unine Zahra, kes samuti pole palju magada saanud. Selgus, et meie uus prantslasest k\u00fclaline oli ka eile surfi expol k\u00e4inud, kuid hostelisse tagasi tulles avastanud kell kaks \u00f6\u00f6sel, et tema telefon on kadunud. Nii ta siis otsustas hosteli perenaise \u00fcles ajada, kes koos temaga taaskord ratta selga h\u00fcppas ja Taghazouti s\u00f5itis. Imestan tema vastutulelikkust, sest ma ise oleks k\u00fcll selle mehe \u00f6\u00f6sel pikalt saatnud \u2013 k\u00f5lab nagu sinu mure. Aga ei, mitte Zahra. Nii nad siis kahekesi \u00f6\u00f6pimeduses liivaranda l\u00e4bi kammisid, sest kaardi j\u00e4rgi olevat t\u00e4pselt seal tema telefon lebanud. Telefon k\u00e4es, otsustasid nad j\u00e4\u00e4da \u00f6\u00f6seks Taghazouti k\u00fclalistemajja ja hommikul tagasi tulla.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Teeme prantslasele hommikus\u00f6\u00f6gi valmis ning seej\u00e4rel pakin end j\u00e4rjekordsele kohviku t\u00f6\u00f6p\u00e4evale. Naljakas, kuidas ma koguaeg unistasin, et nii \u00e4ge, kui mul oleks selline t\u00f6\u00f6, mida saaks teha lihtsalt kohvikus istudes. Endalegi m\u00e4rkamatult on see unistus ju t\u00e4iesti manifesteerunud. Siin ma istun, n\u00e4dalast n\u00e4dalasse, kirjutan blogi, ehitan veebilehte ja toodan Instagrami sisu, t\u00e4na kujundan hostelile logo. Ma ainult unustasin unistades lisada, et see kohvikus t\u00f6\u00f6tamine v\u00f5iks \u00fchtlasi ka raha sisse tuua. Ja kui te n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlete, et aga K\u00e4rt, me ju maksame su blogi lugemise eest, siis jah \u2013 te maksate nende kohvide eest (ait\u00e4h, ait\u00e4h!), mida ma kohvikus istudes manustan. Aga sissetulekute osas olen ma nullis! Nii et tuleb v\u00e4ikseid korrektuure manifestatsiooni teha, muud midagi. Unistus ise on ju tegelikult realiseerunud \ud83d\ude42 L\u00f6\u00f6n siis Canva lahti ja hakkan logo mustandeid looma. Zahra n\u00e4itas mulle hommikul, millist sorti disainid talle meeldivad, ning n\u00fc\u00fcd ma \u00fcritan hakata midagi taolist v\u00e4lja nuputama. Ainult et avastan \u00fcsna pea \u2013 mul on k\u00fcll loomingulist huvi, aga mitte oskuseid. Hea maitse vast on ka, aga see hea maitse v\u00e4ljendub selles, et ma pole rahul nende poolk\u00f5vade disainidega ja saan aru, et ei n\u00e4e hea v\u00e4lja, aga muuta ei oska&#8230; Umbes nagu, kui sul on muusikalist kuulmist m\u00f5istmaks, et sa laulad m\u00f6\u00f6da, aga mitte lauluoskust, et \u00f5igeid noote tabada. Nii ma siis pusin ja higistan, kui j\u00e4rsku saabub mulle k\u00f5ne. K\u00f5ne?? Mulle ei helista kunagi keegi peale Zahra. Aga n\u00e4e, neiu Fatima on mu numbri suutnud telefonist \u00fcles leida. V\u00f5tan k\u00f5ne \u00fcllatunult vastu ja mulle k\u00f5lab tuttav m\u00e4nguline naerune h\u00e4\u00e4l: &#8220;Tsauuuu, mis sa teed paegu? Ma istun taksos ja s\u00f5idan praegu Taghazouti poole! Kas sa oled Tamraghtis v\u00f5i Taghazoutis ja kas sul on aega minuga kokku saada? Kus ma maha tulema peaks, \u00fctle ruttu!&#8221; Kogun end kiiresti, sest enda peas oli mul ju natuke asisem p\u00e4evaplaan tehtud, aga ega Fatima siis iga p\u00e4ev k\u00fclla tule! Kamandan ta Tamraghtis maha tulema ja saadan kohviku asukoha. See peaks j\u00e4tma mulle umbes 15-20 minutit disainide viimistlemiseks. \u00d5nneks ma t\u00f6\u00f6tan ajalise surve all h\u00e4sti, seega Fatima saabumise hetkeks on kolm versiooni Zahrale presenteerimiseks valmis.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-938 gallery-columns-3 gallery-size-thumbnail'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=946'><img decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/2-1-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-946\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/2-1-150x150.png 150w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/2-1-300x300.png 300w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/2-1-75x75.png 75w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/2-1.png 500w\" sizes=\"(max-width: 150px) 100vw, 150px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-946'>\n\t\t\t\tValik nr 1 \n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=945'><img decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/1-1-150x150.png\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-945\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/1-1-150x150.png 150w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/1-1-300x300.png 300w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/1-1-75x75.png 75w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/1-1.png 500w\" sizes=\"(max-width: 150px) 100vw, 150px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-945'>\n\t\t\t\tValik nr 2\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=941'><img decoding=\"async\" width=\"150\" height=\"150\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8924-150x150.jpg\" class=\"attachment-thumbnail size-thumbnail\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-941\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8924-150x150.jpg 150w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8924-300x300.jpg 300w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8924-75x75.jpg 75w\" sizes=\"(max-width: 150px) 100vw, 150px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-941'>\n\t\t\t\tEmiri valik\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Fatima on nii elevil Agadirist v\u00e4lja saamise p\u00e4rast, et on peaaegu lendu t\u00f5usmas. Ta kannab \u00f5hulist seelikut ja on s\u00e4rgi eest s\u00f5lme sidunud, nii et naba paljas. Kohe n\u00e4ha, et neiu on Agadiri linna piiridest v\u00e4ljunud! V\u00e4ga mittemarokolik ja julge riietuse valik. Pakun, et l\u00e4hme k\u00e4ime korra hostelist l\u00e4bi, teen talle majatuuri ning siis v\u00f5ime <em>bodyboard<\/em>&#8217;iga randa minna. Fatima naeratab k\u00f5hklevalt, et ta v\u00f5ib randa kaasa k\u00fcll tulla, aga vaatab pigem pealt, kuidas ma surfan. Olin juba unustanud, et Fatima ei oska ujuda ega k\u00e4i seet\u00f5ttu peaaegu kunagi rannas. K\u00f5mbime siis muljetades hostelisse, kus ukse peal jookseme kokku majast v\u00e4ljuva Zahra, Emiri ja Danieliga. Tutvustan neid omavahel p\u00f5gusalt, selgitan, kes Fatima on ja et ma n\u00e4itan talle hostelit. Zahra suu k\u00fcll naeratab, kuid n\u00e4en ta silmades seda kahtlustavad vihku, millega ta k\u00f5iki uusi inimesi hindab. T\u00e4helepanu k\u00f5rvale viimiseks n\u00e4itan k\u00f5igile oma uusi logodisaine. Zahrale ja Danielile meeldivad k\u00f5ik, kuid l\u00f5pliku otsuse laseb ta hoopis Emiril teha. Selge, 9aaastase heakskiit olemas ja logo ametlikult kinnitatud! Seej\u00e4rel kolmik lahkub ja meie l\u00e4hme tiirutame vaikselt \u00fcles katuse suunas. Fatima ohetab ja ahetab, kui kena siin k\u00f5ik on! T\u00f5esti \u2013 kuigi see hostel pole teab mis kolmet\u00e4rni hotell, on ta siiski oluliselt kutsuvam, avaram ja valgem kui eelmine Agadiri oma. Juba see, et ma magan aknaga toas, on t\u00f5eline areng! Istume veidi katusel, kuid kuna p\u00e4ike k\u00f5rvetab, haaran kiirelt ujumisasjad ja laua ning suundume randa.<\/p>\n<figure id=\"attachment_942\" aria-describedby=\"caption-attachment-942\" style=\"width: 358px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-942\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74-768x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"358\" height=\"477\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74.jpg 1536w\" sizes=\"(max-width: 358px) 100vw, 358px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-942\" class=\"wp-caption-text\">Mu vallatu kr\u00e4supea<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">Promenaadile j\u00f5udes tuleb Fatima suust klassikaline k\u00e4sklus &#8220;Tee minust siin pilti!&#8221; ning s\u00e4tib end juukseid kohendades kelmikasse poosi. Vaatan teda korra pika pilguga, kuid ei taha neiu enesekindlust k\u00f5igutada ja kl\u00f5psutan paar pilti valmis. Fatima vaatab kohkunult pilte ja naeratus kaob: &#8220;Issand, milline mu k\u00f5ht v\u00e4lja n\u00e4eb! Kas see on v\u00e4ga jube v\u00f5i?&#8221; Vangutan pead, et noh, kui ta tahab oma k\u00f5htu n\u00e4idata, siis on tal selleks inimlik \u00f5igus, aga jah, mina isiklikult tunneksin ebakindlust ja t\u00f5staksin seeliku v\u00e4rvli nabast k\u00f5rgemale. K\u00f5ht peidus, teen uued pildid, millega neiu on juba oluliselt rohkem rahul ja v\u00f5imegi rannaliivale suunduda. Minul on triks juba seljas, seega j\u00e4\u00e4b \u00fcle ainult riided seljast kiskuda, kuid Fatima on veidi k\u00f5hklev. Muigan, sest taban \u00e4ra, et kui inimene ei k\u00e4i tihti rannas, siis ta pole ka harjunud ju teiste inimeste ees riideid vahetama, eriti veel Marokos avalikus kohas! Seletan talle, et seelik on suurep\u00e4rane kate, mille all privaatselt toimingud korda saata, ning t\u00f5mban lisakaitseks veel oma r\u00e4tiku ka talle &#8220;kabiinina&#8221; \u00fcmber. Fatima asub siis \u00f5hinal ja kihistades riietuma \u2013 tema jaoks ikkagi t\u00e4iesti uus p\u00f5nev kogemus! N\u00e4en ta eufoorilisest n\u00e4ost \u00e4ra, et selline riiete vahetamine on tema jaoks nagu keelatud vilja maitsmine, natuke tabu ja tema senise reaalsuse piire kompav. \u00d5nneks Tamraghtis on nii palju turiste, et siin on see t\u00e4iesti normaalne n\u00e4htus, mille peale keegi silma ei pilguta. Riided vahetatud, haaran laua ja pistame vee poole jooksu. Pakun, et n\u00e4itan Fatimale k\u00f5igepealt, kuidas ma surfan, tema saab samal ajal harjuda lainete ja vees olemisega, ning siis v\u00f5ib ta ise ka soovi korral lauda proovida. Vette j\u00f5udes pistab Fatima kiljuma, sest vesi on tema jaoks harjumatult k\u00fclm. Maroko rannad on selles m\u00f5ttes suurep\u00e4rased, et vesi l\u00e4heb v\u00e4ga laugelt s\u00fcgavaks. Ei pea k\u00f5ndima kilomeetreid nagu P\u00e4rnu rannas, aga samas ei ole nii nagu Vahemeres, et kohe veepiiril on j\u00e4rsk s\u00fcgavnemine. Valdavalt on vesi k\u00f5huni ja mina veel \u00fclepeavette pole siin sattunud. \u00a0Alustan siis surfamist, Fatima samal ajal huilgab m\u00f6llates veidi madalamas vees lainetes. Vahepeal l\u00fckkab laine ta istuli ning lainevahust paistab ainult k\u00e4har juuksetutt ja avali naeratus. Muigan ja pakun talle l\u00f5puks ka lauda. Minu \u00fcllatuseks v\u00f5tabki Fatima ja proovib. Kuna ta pole aga ookeanis harjunud m\u00f6llama, ei oska ta ka laineid v\u00e4ga h\u00e4sti &#8220;lugeda&#8221;, seega pakun, et seisan tema k\u00f5rval ja \u00fctlen talle, millal tuleb h\u00fcpata ja k\u00e4ed k\u00e4ima panna. M\u00f5ned korrad proovimist ja Fatimal tuleb surfamine juba t\u00e4itsa h\u00e4sti v\u00e4lja! Nii m\u00f5nelgi korral liugleb ta rannani v\u00e4lja. L\u00f5puks ronime m\u00f5lemad tagasi rannaliivale ja neiu \u00f5hkab, et sellest v\u00f5iks t\u00e4itsa tema uus hobi saada! Fatima arvab koguni, et ta v\u00f5iks isegi regulaarselt rannas k\u00e4ima hakata. No n\u00e4ed, mida \u00fcks surfamine inimesega teha v\u00f5ib. <a href=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8918.mov\">Surfi-K\u00e4rt<\/a><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00e4heme m\u00e4rgade ja soolastena hilist l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikohta otsima \u2013 Marokos puuduvad rannas du\u0161id, v.a tasulistes vetsudes \u2013 ning Fatima toksib mind peatee \u00e4\u00e4res asuvasse pitsakohta. Olen mitme marokolase k\u00e4est kuulnud, et tuunikala pitsa on nende lemmik, kuid pitsa tundub k\u00fcll viimane toit, mida ma siin riigis tellida tahaks. Seega j\u00e4\u00e4n ise kebabi (v\u00f5i tako, nagu nad ise seda nimetavad) ja friikartulite juurde. Kuna Fatima pitsa on aga ilmatu suur, pakub ta ka mulle paar viilu. Minu \u00fcllatuseks on pitsa \u00fclihea! S\u00f6\u00f6me end kurguauguni t\u00e4is, lobisedes elust ja olust. Fatima on endale Bumble&#8217;i t\u00f5mmanud, kuigi varasemalt on ta Agadiris kohtingu\u00e4ppide osas \u00fcsna p\u00f5lastav olnud. Kuna tal on aga suured lootused siinkandis leiduvate v\u00e4lismaa meeste osas, sirvib ta n\u00fc\u00fcd meelalt seal ringi. Mina olen j\u00e4tkuvalt j\u00e4\u00e4nud truuks Hinge&#8217;ile ning nii me siis v\u00f5rdleme oma senist &#8220;saaki&#8221;. Minu \u00fcllatuseks on aga muidu nii bravuurikas Fatima meestega s\u00f5numeid vahetades v\u00e4ga \u00e4revil ja muudkui pommitab mind k\u00fcsimustega: &#8220;Vaata, mida ta sellega m\u00f5tleb? Mis ma vastama peaks? Kas ma peaks ootama v\u00f5i uuesti kirjutama? \u00c4kki ma ei peaks ikka temaga kokku saama?!&#8221; Muigan, sest olen seda k\u00f5ike ise korduvalt l\u00e4bi teinud. &#8220;\u00dctle seda, mida sa \u00f6elda tahad,&#8221; targutan eneseteadlikult. &#8220;Aga mis siis, kui ma midagi valesti \u00fctlen?&#8221; muretseb minust 10 aastat noorem neiu. &#8220;\u00d5igele mehele ei saa asju valesti \u00f6elda,&#8221; pilgutan talle silma, kuid siis pean oma s\u00f5nu n\u00e4rima: &#8220;Oota \u00e4ra p\u00e4ris nii \u00fctle, see j\u00e4tab natuke \u00fcleagara mulje, ole v\u00e4heke \u00e4raolevam. N\u00e4ed, umbes nii,&#8221; annan talle telefoni rahulolevalt tagasi. Aga samas, mida mina ka tean.<\/p>\n<p>\u00d5htul hostelis pikutades saabub ootamatu s\u00f5num Niklaselt, G\u00f6teborgist. Kes algusest peale lugenud, see ehk h\u00e4guselt m\u00e4letab, kuidas ma reisi p\u00e4ris alguses P\u00f5hja-Rootsis Kiruna linnas kohtusin <a href=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=136\">Niklasega G\u00f6teborgist.<\/a> Ja n\u00fc\u00fcd on tema ka Marokos! Olema p\u00f5gusalt kontakti hoidnud, sest kui juba \u00fches riigis olla, v\u00f5iks ju uuesti kokku saada. Saadan talle oma asukoha ja anna Zahrale teada, et meile v\u00f5ib varsti \u00fcks k\u00fclaline saabuda. L\u00e4hen magama heas tujus, sest praktiliselt oma inimene on saabumas ju!<\/p>\n<p>K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>26. oktoobri hommikul \u00e4rkan v\u00e4sinult \u00f6istest s\u00fcndmustest. Hilis\u00f5htul katusel k\u00f5kutava Zahra ja vastu hommikut nutva Emiri vahele ei j\u00e4\u00e4nud \u00fcle m\u00e4\u00e4ra palju kvaliteetseid unetunde. Lisaks avastan, et nagu Emiri jalad nii s\u00fcgelen ka mina \u00fcle keha. Kurat, s\u00e4\u00e4sed Marokos! Seda ma k\u00fcll ei osanud oodata \u2013 siin ju puhta kuiv! Ega nad ometi ookeanis ei saa ju sigida. Longin s\u00fcgades allakorrusele, kus on unine Zahra, kes samuti pole palju magada saanud. Selgus, et meie uus prantslasest k\u00fclaline oli ka eile surfi expol k\u00e4inud, kuid hostelisse tagasi tulles avastanud kell kaks \u00f6\u00f6sel, et tema telefon on kadunud. Nii ta siis otsustas hosteli perenaise \u00fcles ajada, kes koos temaga taaskord ratta selga h\u00fcppas ja Taghazouti s\u00f5itis. Imestan tema vastutulelikkust, sest ma ise oleks k\u00fcll selle mehe \u00f6\u00f6sel pikalt saatnud \u2013 k\u00f5lab nagu sinu mure. Aga ei, mitte Zahra. Nii nad siis kahekesi \u00f6\u00f6pimeduses liivaranda l\u00e4bi kammisid, sest kaardi j\u00e4rgi olevat t\u00e4pselt seal tema telefon lebanud. Telefon k\u00e4es, otsustasid nad j\u00e4\u00e4da \u00f6\u00f6seks Taghazouti k\u00fclalistemajja ja hommikul tagasi tulla.\u00a0 Teeme prantslasele hommikus\u00f6\u00f6gi valmis ning seej\u00e4rel pakin end j\u00e4rjekordsele kohviku t\u00f6\u00f6p\u00e4evale. Naljakas, kuidas ma koguaeg unistasin, et nii \u00e4ge, kui mul oleks selline t\u00f6\u00f6, mida saaks teha lihtsalt kohvikus istudes. Endalegi m\u00e4rkamatult on see unistus ju t\u00e4iesti manifesteerunud. Siin ma istun, n\u00e4dalast n\u00e4dalasse, kirjutan blogi, ehitan veebilehte ja toodan Instagrami sisu, t\u00e4na kujundan hostelile logo. Ma ainult unustasin unistades lisada, et see kohvikus t\u00f6\u00f6tamine v\u00f5iks \u00fchtlasi ka raha sisse tuua. Ja kui te n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlete, et aga K\u00e4rt, me ju maksame su blogi lugemise eest, siis jah \u2013 te maksate nende kohvide eest (ait\u00e4h, ait\u00e4h!), mida ma kohvikus istudes manustan. Aga sissetulekute osas olen ma nullis! Nii et tuleb v\u00e4ikseid korrektuure manifestatsiooni teha, muud midagi. Unistus ise on ju tegelikult realiseerunud \ud83d\ude42 L\u00f6\u00f6n siis Canva lahti ja hakkan logo mustandeid looma. Zahra n\u00e4itas mulle hommikul, millist sorti disainid talle meeldivad, ning n\u00fc\u00fcd ma \u00fcritan hakata midagi taolist v\u00e4lja nuputama. Ainult et avastan \u00fcsna pea \u2013 mul on k\u00fcll loomingulist huvi, aga mitte oskuseid. Hea maitse vast on ka, aga see hea maitse v\u00e4ljendub selles, et ma pole rahul nende poolk\u00f5vade disainidega ja saan aru, et ei n\u00e4e hea v\u00e4lja, aga muuta ei oska&#8230; Umbes nagu, kui sul on muusikalist kuulmist m\u00f5istmaks, et sa laulad m\u00f6\u00f6da, aga mitte lauluoskust, et \u00f5igeid noote tabada. Nii ma siis pusin ja higistan, kui j\u00e4rsku saabub mulle k\u00f5ne. K\u00f5ne?? Mulle ei helista kunagi keegi peale Zahra. Aga n\u00e4e, neiu Fatima on mu numbri suutnud telefonist \u00fcles leida. V\u00f5tan k\u00f5ne \u00fcllatunult vastu ja mulle k\u00f5lab tuttav m\u00e4nguline naerune h\u00e4\u00e4l: &#8220;Tsauuuu, mis sa teed paegu? Ma istun taksos ja s\u00f5idan praegu Taghazouti poole! Kas sa oled Tamraghtis v\u00f5i Taghazoutis ja kas sul on aega minuga kokku saada? Kus ma maha tulema peaks, \u00fctle ruttu!&#8221; Kogun end kiiresti, sest enda peas oli mul ju natuke asisem p\u00e4evaplaan tehtud, aga ega Fatima siis iga p\u00e4ev k\u00fclla tule! Kamandan ta Tamraghtis maha tulema ja saadan kohviku asukoha. See peaks j\u00e4tma mulle umbes 15-20 minutit disainide viimistlemiseks. \u00d5nneks ma t\u00f6\u00f6tan ajalise surve all h\u00e4sti, seega Fatima saabumise hetkeks on kolm versiooni Zahrale presenteerimiseks valmis. Fatima on nii elevil Agadirist v\u00e4lja saamise p\u00e4rast, et on peaaegu lendu t\u00f5usmas. Ta kannab \u00f5hulist seelikut ja on s\u00e4rgi eest s\u00f5lme sidunud, nii et naba paljas. Kohe n\u00e4ha, et neiu on Agadiri linna piiridest v\u00e4ljunud! V\u00e4ga mittemarokolik ja julge riietuse valik. Pakun, et l\u00e4hme k\u00e4ime korra hostelist l\u00e4bi, teen talle majatuuri ning siis v\u00f5ime bodyboard&#8217;iga randa minna. Fatima naeratab k\u00f5hklevalt, et ta v\u00f5ib randa kaasa k\u00fcll tulla, aga vaatab pigem pealt, kuidas ma surfan. Olin juba unustanud, et Fatima ei oska ujuda ega k\u00e4i seet\u00f5ttu peaaegu kunagi rannas. K\u00f5mbime siis muljetades hostelisse, kus ukse peal jookseme kokku majast v\u00e4ljuva Zahra, Emiri ja Danieliga. Tutvustan neid omavahel p\u00f5gusalt, selgitan, kes Fatima on ja et ma n\u00e4itan talle hostelit. Zahra suu k\u00fcll naeratab, kuid n\u00e4en ta silmades seda kahtlustavad vihku, millega ta k\u00f5iki uusi inimesi hindab. T\u00e4helepanu k\u00f5rvale viimiseks n\u00e4itan k\u00f5igile oma uusi logodisaine. Zahrale ja Danielile meeldivad k\u00f5ik, kuid l\u00f5pliku otsuse laseb ta hoopis Emiril teha. Selge, 9aaastase heakskiit olemas ja logo ametlikult kinnitatud! Seej\u00e4rel kolmik lahkub ja meie l\u00e4hme tiirutame vaikselt \u00fcles katuse suunas. Fatima ohetab ja ahetab, kui kena siin k\u00f5ik on! T\u00f5esti \u2013 kuigi see hostel pole teab mis kolmet\u00e4rni hotell, on ta siiski oluliselt kutsuvam, avaram ja valgem kui eelmine Agadiri oma. Juba see, et ma magan aknaga toas, on t\u00f5eline areng! Istume veidi katusel, kuid kuna p\u00e4ike k\u00f5rvetab, haaran kiirelt ujumisasjad ja laua ning suundume randa. Promenaadile j\u00f5udes tuleb Fatima suust klassikaline k\u00e4sklus &#8220;Tee minust siin pilti!&#8221; ning s\u00e4tib end juukseid kohendades kelmikasse poosi. Vaatan teda korra pika pilguga, kuid ei taha neiu enesekindlust k\u00f5igutada ja kl\u00f5psutan paar pilti valmis. Fatima vaatab kohkunult pilte ja naeratus kaob: &#8220;Issand, milline mu k\u00f5ht v\u00e4lja n\u00e4eb! Kas see on v\u00e4ga jube v\u00f5i?&#8221; Vangutan pead, et noh, kui ta tahab oma k\u00f5htu n\u00e4idata, siis on tal selleks inimlik \u00f5igus, aga jah, mina isiklikult tunneksin ebakindlust ja t\u00f5staksin seeliku v\u00e4rvli nabast k\u00f5rgemale. K\u00f5ht peidus, teen uued pildid, millega neiu on juba oluliselt rohkem rahul ja v\u00f5imegi rannaliivale suunduda. Minul on triks juba seljas, seega j\u00e4\u00e4b \u00fcle ainult riided seljast kiskuda, kuid Fatima on veidi k\u00f5hklev. Muigan, sest taban \u00e4ra, et kui inimene ei k\u00e4i tihti rannas, siis ta pole ka harjunud ju teiste inimeste ees riideid vahetama, eriti veel Marokos avalikus kohas! Seletan talle, et seelik on suurep\u00e4rane kate, mille all privaatselt toimingud korda saata, ning t\u00f5mban lisakaitseks veel oma r\u00e4tiku ka talle &#8220;kabiinina&#8221; \u00fcmber. Fatima asub siis \u00f5hinal ja kihistades riietuma \u2013 tema jaoks ikkagi t\u00e4iesti uus p\u00f5nev kogemus! N\u00e4en ta eufoorilisest n\u00e4ost \u00e4ra, et selline riiete vahetamine on tema jaoks nagu keelatud vilja maitsmine, natuke tabu ja tema senise reaalsuse piire kompav. \u00d5nneks Tamraghtis on nii palju turiste, et siin on see t\u00e4iesti normaalne n\u00e4htus, mille peale keegi silma ei pilguta. Riided vahetatud, haaran laua ja pistame vee poole jooksu. Pakun, et n\u00e4itan Fatimale k\u00f5igepealt, kuidas ma surfan, tema saab samal ajal harjuda lainete ja vees olemisega, ning siis v\u00f5ib ta ise ka soovi korral lauda proovida. Vette j\u00f5udes pistab Fatima kiljuma, sest vesi on tema jaoks harjumatult k\u00fclm. Maroko rannad on selles m\u00f5ttes suurep\u00e4rased, et vesi l\u00e4heb v\u00e4ga laugelt s\u00fcgavaks. Ei pea k\u00f5ndima kilomeetreid nagu P\u00e4rnu rannas, aga samas ei ole nii nagu Vahemeres, et kohe veepiiril on j\u00e4rsk s\u00fcgavnemine. Valdavalt on vesi k\u00f5huni ja mina veel \u00fclepeavette pole siin sattunud. \u00a0Alustan siis surfamist, Fatima samal ajal huilgab m\u00f6llates veidi madalamas vees lainetes. Vahepeal l\u00fckkab laine ta istuli ning lainevahust paistab ainult k\u00e4har juuksetutt ja avali naeratus. Muigan ja pakun talle l\u00f5puks ka lauda. Minu \u00fcllatuseks v\u00f5tabki Fatima ja proovib. Kuna ta pole aga ookeanis harjunud m\u00f6llama, ei oska ta ka laineid v\u00e4ga h\u00e4sti &#8220;lugeda&#8221;, seega pakun, et seisan tema k\u00f5rval ja \u00fctlen talle, millal tuleb h\u00fcpata ja k\u00e4ed k\u00e4ima panna. M\u00f5ned korrad proovimist ja Fatimal tuleb surfamine juba t\u00e4itsa h\u00e4sti v\u00e4lja! Nii m\u00f5nelgi korral liugleb ta rannani v\u00e4lja. L\u00f5puks ronime m\u00f5lemad tagasi rannaliivale ja neiu \u00f5hkab, et sellest v\u00f5iks t\u00e4itsa tema uus hobi saada! Fatima arvab koguni, et ta v\u00f5iks isegi regulaarselt rannas k\u00e4ima hakata. No n\u00e4ed, mida \u00fcks surfamine inimesega teha v\u00f5ib. Surfi-K\u00e4rt L\u00e4heme m\u00e4rgade ja soolastena hilist l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikohta otsima \u2013 Marokos puuduvad rannas du\u0161id, v.a tasulistes vetsudes \u2013 ning Fatima toksib mind peatee \u00e4\u00e4res asuvasse pitsakohta. Olen mitme marokolase k\u00e4est kuulnud, et tuunikala pitsa on nende lemmik, kuid pitsa tundub k\u00fcll viimane toit, mida ma siin riigis tellida tahaks. Seega j\u00e4\u00e4n ise kebabi (v\u00f5i tako, nagu nad ise seda nimetavad) ja friikartulite juurde. Kuna Fatima pitsa on aga ilmatu suur, pakub ta ka mulle paar viilu. Minu \u00fcllatuseks on pitsa \u00fclihea! S\u00f6\u00f6me end kurguauguni t\u00e4is, lobisedes elust ja olust. Fatima on endale Bumble&#8217;i t\u00f5mmanud, kuigi varasemalt on ta Agadiris kohtingu\u00e4ppide osas \u00fcsna p\u00f5lastav olnud. Kuna tal on aga suured lootused siinkandis leiduvate v\u00e4lismaa meeste osas, sirvib ta n\u00fc\u00fcd meelalt seal ringi. Mina olen j\u00e4tkuvalt j\u00e4\u00e4nud truuks Hinge&#8217;ile ning nii me siis v\u00f5rdleme oma senist &#8220;saaki&#8221;. Minu \u00fcllatuseks on aga muidu nii bravuurikas Fatima meestega s\u00f5numeid vahetades v\u00e4ga \u00e4revil ja muudkui pommitab mind k\u00fcsimustega: &#8220;Vaata, mida ta sellega m\u00f5tleb? Mis ma vastama peaks? Kas ma peaks ootama v\u00f5i uuesti kirjutama? \u00c4kki ma ei peaks ikka temaga kokku saama?!&#8221; Muigan, sest olen seda k\u00f5ike ise korduvalt l\u00e4bi teinud. &#8220;\u00dctle seda, mida sa \u00f6elda tahad,&#8221; targutan eneseteadlikult. &#8220;Aga mis siis, kui ma midagi valesti \u00fctlen?&#8221; muretseb minust 10 aastat noorem neiu. &#8220;\u00d5igele mehele ei saa asju valesti \u00f6elda,&#8221; pilgutan talle silma, kuid siis pean oma s\u00f5nu n\u00e4rima: &#8220;Oota \u00e4ra p\u00e4ris nii \u00fctle, see j\u00e4tab natuke \u00fcleagara mulje, ole v\u00e4heke \u00e4raolevam. N\u00e4ed, umbes nii,&#8221; annan talle telefoni rahulolevalt tagasi. Aga samas, mida mina ka tean. \u00d5htul hostelis pikutades saabub ootamatu s\u00f5num Niklaselt, G\u00f6teborgist. Kes algusest peale lugenud, see ehk h\u00e4guselt m\u00e4letab, kuidas ma reisi p\u00e4ris alguses P\u00f5hja-Rootsis Kiruna linnas kohtusin Niklasega G\u00f6teborgist. Ja n\u00fc\u00fcd on tema ka Marokos! Olema p\u00f5gusalt kontakti hoidnud, sest kui juba \u00fches riigis olla, v\u00f5iks ju uuesti kokku saada. Saadan talle oma asukoha ja anna Zahrale teada, et meile v\u00f5ib varsti \u00fcks k\u00fclaline saabuda. L\u00e4hen magama heas tujus, sest praktiliselt oma inimene on saabumas ju! K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":942,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-938","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/994dde8d-38be-47c0-80f0-d21bf7bf8e74.jpg",1536,2048,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/938","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=938"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/938\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":949,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/938\/revisions\/949"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=938"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=938"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=938"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}