{"id":927,"date":"2025-02-02T10:37:06","date_gmt":"2025-02-02T10:37:06","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=927"},"modified":"2025-02-02T10:37:55","modified_gmt":"2025-02-02T10:37:55","slug":"uus-pereliige-cinamon-surfi-expo-ja-valutavad-jalad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=927","title":{"rendered":"Uus pereliige Cinnamon, surfi expo ja valutavad jalad"},"content":{"rendered":"

\u00dchel \u00f5htul k\u00f5ndisin pimedas hostelisse tagasi ja p\u00f5rkasin ehmatades kodut\u00e4naval kokku ootamatu vaatepildiga. Kaks meest seisid rolleri k\u00f5rval, vaatasid maha ja r\u00e4\u00e4kisid emotsionaalselt omavahel midagi araabia keeles. L\u00e4hemale j\u00f5udes m\u00e4rkasin maas raskelt hingavat imepisikest kassipoega, kelle suu ja nina olid verised ja kes turtsus haledalt. Igip\u00f5lise loomaarmastajana jooksin k\u00f5ht s\u00f5lmes hostelisse ja edastasin Zahrale info mulle avanenud vaatepildist. Naine jooksis koheselt \u00f5ue, t\u00f5stis oimetu viimasel hingusel oleva kiisu maja ees oleva tekihunniku otsa, kus tavaliselt meie kass Kim puhkas, ja asus teda l\u00e4bi vaatama. Esik\u00e4pad tundusid olevat traumeerida saanud, pea samuti, kuid l\u00fclisammas oli siiski terve. Zahra p\u00fchkis beebi silmn\u00e4o puhtaks ja pani talle teki peale. Noh, rohkem polnud nagu midagi teha. Emir jooksis samuti \u00f5ue uudistama ning nii me seal siis seisime kurvalt tema \u00fcmber. Meie Kim oli ekstreemselt h\u00e4iritud sellest uuest r\u00e4pakollist, kes tema aset h\u00f5ivas, ning k\u00e4is ja k\u00f5hises kassipoja peale. P\u00f6idlad pihku, et kass \u00f6\u00f6 \u00fcle elaks!<\/strong><\/p>\n

\"\"
\u00d5nnetushunnikuke<\/figcaption><\/figure>\n

Meie k\u00f5igi \u00fcllatuseks oli kassipojake hommikul ikka veel elus. K\u00fcll vaevu teadvusel, \u00fcks silm r\u00e4\u00e4mas ja kinni, pea tuikumas pisikese keha otsas, kuid siiski elus. \u00dcllataval kombel ei teinud kassipoeg mitte \u00fchtegi h\u00e4\u00e4lt, vaid oli lihtsalt vait ja uimane. Soojendasime talle veidi piima ning Emiri isa Daniel, kes oli ka n\u00fc\u00fcd seiklusesse kaasatud, t\u00f5i Emiri keemiakomplektist v\u00e4lja pipeti. Kallasin piima purgikaane sisse ja asusin tegudele. Kiisuke tundus k\u00fcll piimal\u00f5hna peale huvi tundvat, kuid ei avanud suud, ega teinud otseseid \u00fcritusi piimaallika tuvastamiseks. Tilgutasin talle veidi piima nina peale, mis voolas \u00fcle ta silm n\u00e4o alla ja hakkas hiljem hapult haisema. Kiisuke tegi keelega limps! ja neelas vaevaliselt piima alla. L\u00f5puks \u00f5nnestus mul kuidagi \u00fcks pipetit\u00e4is talle sisse s\u00f6\u00f6ta, kuid iga neelatus toimus raskelt ja kass tegi kaelaga veidraid liigutusi. Katsusin vaikselt ta k\u00e4pakesi, mis olid \u00fcsna t\u00f6ntsid, kuid samas ei teinud kass \u00fchtegi h\u00e4\u00e4litsust ega \u00fcritanud k\u00e4ppa \u00e4ra t\u00f5mmata. Kogu tema karv oli kaetud mingi puruga \u2013 raske \u00f6elda, kas tegemist oli liiva v\u00f5i satikatega, aga osa sellest purust igatahes liigutas. J\u00e4tsin \u00f5nnetushunniku omapead. Mina, Emir ja Zahra k\u00e4isime kordam\u00f6\u00f6da teda kontrollimas, toitmas, paitamas. Lubasin, et kui ta \u00fche \u00f6\u00f6 veel \u00fcle elab, panen talle nime.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel hommikul oligi toidetud ja paitatud kassipoeg minu \u00fcllatuseks j\u00e4tkuvalt elus. Tundus, et k\u00f5ige hullem oli m\u00f6\u00f6das ja ehk j\u00e4\u00e4b lapsuke ikka ellu? Kiisu oli natuke elavam ja ajas end tuikudes istuli. Oma kuivanud piimaga kaetud karvade ja r\u00e4\u00e4mas kinnise silmaga n\u00e4gi ta ikka eriti hale v\u00e4lja. Kuulutasin Danielile ja Emirile kassi n\u00e4gu pestes, et maimukese nimeks saab Cinnamon. Emir teatas selle peale: “Ta nagunii sureb \u00e4ra,” ja l\u00e4ks tagasi tuppa arvutim\u00e4nge m\u00e4ngima. Daniel selgitas, et oma 8 eluaasta jooksul Marokos oli Emir pidanud juba nii mitme kassipojaga h\u00fcvasti j\u00e4tma, et ta \u00fcritas j\u00e4rjekordsesse h\u00e4disesse elukasse mitte kiinduda. Mina olin siiski lootusrikas, sest kass muutus iga p\u00e4evaga aina erksamaks ja \u00fcritas juba meile ka s\u00fclle ronida. Kaisutasime teda Emiriga kordam\u00f6\u00f6da, sest teada ju on, et lapsed vajavad elluj\u00e4\u00e4miseks l\u00e4hedust. Mitmed kohalikud kassid k\u00e4isid \u00fcmber tekihunniku luusimas, kuid keegi last omaks ei tunnistanud ning nad tundusid rohkem piimal\u00f5hnast huvitatud olevat. Ma olin \u00fcsna kindel, et tean, kes \u00f5ige kassiema on. Oma teisel Tamraghti kolimise p\u00e4eval m\u00f6\u00f6dusin paar maja eemal asuvast paadist, mis oli kaetud riidega. P\u00e4\u00e4stsin napilt \u00fche pimeda kassipoja sealt alla tuigerdamast ning asetasin ta riide all lamava kassiema juurde, kes mu peale vihaselt k\u00f5hises. Oma kadunud poega ta otsima ei olnud tulnud.<\/p>\n

\"\"
Surf expo<\/figcaption><\/figure>\n

Sel p\u00e4rastl\u00f5unal kutsus Zahra mind kaasa Taghazouti surfi expo’le. See pidi olema n\u00e4dal aega kestev surfiv\u00f5istlus koos v\u00e4ljan\u00e4ituste, kontsertide ja erinevate t\u00f6\u00f6tubadega ning ma olin v\u00e4ga elevil, et seda k\u00f5ike n\u00e4ha, kuid paraku ilma t\u00f5ttu v\u00f5istlusi ei toimunud \u2013 laineid lihtsalt polnud! See ei t\u00e4henda aga, et surfareid poleks olnud. H\u00fcppasime siis rataste peale ja asusime v\u00e4ntama. Alguses m\u00f6\u00f6da s\u00f5iduteed, kus sattusime korraks kokku ka Zahra s\u00f5pradega ning tiirutasime k\u00f5ik koos autode vahel. Tamraghti ja Taghazouti vahel on v\u00e4ga m\u00f5nus uus asfalttee, mida \u00e4\u00e4ristavad kaunid taimed, palmid, pingid ja peened hotellid. Varsti tegi Zahra j\u00e4rsu vasakp\u00f6\u00f6rde hotellide vahelist kitsast teed m\u00f6\u00f6da mere\u00e4\u00e4rsele promenaadile. Tamraghti ranna\u00e4\u00e4r on \u00fcliilusaks tehtud ning sealsetel laudteedel on v\u00f5imalik kilomeetrite kaupa kulgeda. L\u00f5pp l\u00e4ks minu jaoks k\u00fcll raskeks, sest Zahra kihutas hirmsasti \u2013 tema oli ju harjunud seda teed iga p\u00e4ev s\u00f5itma, mina aga roostes rattaga, mis oli mulle liiga v\u00e4ike, ning \u00fcle\u00fcldse polnud mu reied harjunud enam rattas\u00f5iduga. Venisin aeglaselt ja sajatasin peas vaikselt Zahrat. Lisaks t\u00f5usudele ootasid meid ees trepid ning Zahrat tundus n\u00e4rvi ajavat, et ma lihtsalt rattaga treppidest alla ei s\u00f5itnud. Noh, ei huvita, mina surmas\u00f5itudega ei tegele. L\u00f5puks j\u00f5udsime Taghazouti peat\u00e4navale, kuid sealt oli vaja veel tolmuseid teid m\u00f6\u00f6da Anchor Pointi j\u00f5uda. Ja vau, kus seal k\u00e4is alles elu! Telgid p\u00fcsti, muusika p\u00f5ntsus, laval DJ, seal samas liivarand ja ookean ning sillerdav p\u00e4ike. Parkisime rattad kahe palmi najale ning l\u00e4ksime uudistama. V\u00e4ga \u00e4gedaid riideid, ehteid ja meeneid m\u00fc\u00fcdi, kuid ohohoo, mis hinna eest. Marokos kleidi eest 50\u20ac oskab ainult valge inimene k\u00fcsida. K\u00fcnka otsa mere \u00e4\u00e4rde olid laotatud vaibad ja tekitatud istumisalad, kuhu me end mugavalt sisse s\u00e4ttisime. Onu saabus nagu tellitult m\u00fcnditeega ning j\u00e4ime \u00a0muusika r\u00fctmis \u00f5\u00f5tsuma. Vaatasin randa, v\u00f5rkpalli k\u00f5ksivaid turiste, keegi tegi liival joogat, sealsamas puhkasid kaks kaamlit. V\u00e4ga id\u00fclliline vaatepilt. Zahra \u00fcritas mind tantsima meelitada, kuid niiviisi p\u00e4ise p\u00e4eva ajal valges tundus natuke naljakas karglema hakata. Lubasin, et l\u00e4hme, kui p\u00e4ike loojub. \u00dchel hetkel oli aga muusika juba nii b\u00e4nger, et ma ei suutnud vastu panna, ja jooksimegi platsile. Lava \u00fcmbrus oli piiratud madalate metallv\u00e4ravatega, mille sees oli jube kitsas tantsida, seega l\u00f5ime oma tantsuplatsi hoopis v\u00e4ravate k\u00f5rvale mere poole. Ja oh sa, kus me siis karglesime ringi! N\u00e4gin, et inimesed vaatasid meid ja \u00fchel hetkel oli ka mingi kaamera mul n\u00e4os, aga me ei lasknud end sellest heidutada. Milleks inimestele \u00fcldse alkohol ja narkootikumid? Mulle piisab p\u00e4iksest, piparm\u00fcnditeest ja heast mussist! Pidu, pidu, pidu!<\/a><\/p>\n

\"\"
Maroko imeline loojang<\/figcaption><\/figure>\n

Kui p\u00e4ike oli loojunud, l\u00f5petas ka DJ oma seti. Edasi j\u00e4tkus pidu suurel laval, kuhu saabus kohalik b\u00e4nd, kes m\u00e4ngis reggae<\/em>-t\u00fc\u00fcpi muusikat. K\u00f5ndisime \u00fcle expo-ala ja Zahra j\u00e4i j\u00f5llitama \u00fchte j\u00f5usaali boksi. Seal oli naine, kes vaevu m\u00f5jus enam naisena. Tal olid k\u00fcll pikad juuksed, k\u00fc\u00fcned, ripsmed ja suured tissid, kuid tema \u00fclej\u00e4\u00e4nud keha ja h\u00e4\u00e4l karjusid S-T-E-R-O-I-D-I-D. Zahrat t\u00f5mbas ligi aga hoopis k\u00fckipuur ja mingisugune edetabel nimedega. Uurisime, kas naised saavad milleski osaleda ja kas auhindu ka pakutakse, aga selgus, et v\u00f5istlus on rohkem nagu ego paituse peale. Naistele polnud midagi. K\u00fcll aga pakkus naisamatsoon, et Zahra v\u00f5ib niisama tulla kangiga k\u00fckkima. Zahra, kes kunagi oma jalga j\u00f5usaali polnud elus t\u00f5stnud (sest ta on nii pisike ja tal piisab hingamisest, et v\u00e4iksed musklid v\u00e4lja h\u00fcppaksid), l\u00e4ks hirmsasti sapsi t\u00e4is, aga otsustas v\u00e4ljakutse siiski vastu v\u00f5tta. K\u00f5igepealt harjutasid nad t\u00fchja kangiga ning Zahra tehnika oli algajale omaselt liiga n\u00f5gusa selja ja kreenis kaelaga. Mida rohkem naine teda korrigeerida \u00fcritas, seda rohkem \u00f5iele Zahra oma tagumikku ajas. Kui treener tema keharaskust ettepoole hakkas suunama, oleks pisike j\u00f5ut\u00f5stja peaaegu ninali k\u00e4inud. Hoidsin oma f\u00fcsiosuu kinni, sest tegemist oli siiski treeneriga, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on inimestele \u00f5ige harjutuste tehnika \u00f5petamine. L\u00f5puks topiti kangile m\u00f5lemale poole 10 kg ketas otsa ja asuti \u00fchiselt k\u00fckkima. Hoidsin hinge kinni, sest selle raskusega treenin mina regulaarselt trennis. Zahra pisikesed jalad n\u00e4gid kurja vaeva, et teda \u00fcles l\u00fckata ning j\u00e4lgisin pingsalt, kuidas ta 10 kordust kuidagi v\u00e4lja punnis. Mul polnud muidugi kahtlustki, et Zahra on suuteline \u00fcksk\u00f5ik mis tema \u00f5lgadele t\u00f5stetud veoauto merre viskama, aga ega see just tervislik pole. L\u00f5puks sai ekspromt “trenn” l\u00e4bi ja k\u00f5ndisime edasi lava poole. Zahra ohhetas, et issand, sa ei kujuta ette, kui keeruline see oli. Vangutasin pead, et usu mind, mu t\u00f6\u00f6 oli aastaid \u00f5petada inimesi k\u00f5igesti k\u00fckkima.<\/p>\n

Zahra pidi n\u00fc\u00fcd \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu krampis reitega n\u00e4ppu viskama. Kuigi kontsert oli meeleolukas, hakkasin \u00e4ra v\u00e4sima. K\u00f5ht oli t\u00fchjaks l\u00e4inud, \u00f5ues hakkas pimedaks minema ja \u00fcmberringi suitsetati hoolsalt, mis ajas mind kohutavalt k\u00f6hima. Teatasin \u00fchel hetkel, et mina olen valmis lahkuma. Zahra mind \u00fcksi koduteele ei lubanud, seega l\u00e4ksime koos rattaid otsima. See ala aga, kuhu rattad olime j\u00e4tnud, oli aiapiirdega kinni pandud ja turvamehed keeldusid meid sisse laskmast. Me \u00fcritasime n\u00e4idata, et kuulge, rattad on seal samas, aga v\u00e4ravat nad meile ei avanud, vaid k\u00e4skisid mingi hirmus suure ringiga minna. Zahra muidugi mingil \u00fclbel turvamehel endast \u00fcle s\u00f5ita ei lase ja murdis end kuidagi siiski aiast sisse, mina poke-kausiga matsutades kannul. Mees oli meie peale v\u00e4ga pahane, kuigi ta ise selle olukorra oli ju tekitanud. H\u00fcppasime aga uuesti rataste selga ja pikk v\u00e4ntamine kodu poole v\u00f5is alata. Tagasi hostelis, kukkusin v\u00e4sinult voodisse. Olin p\u00e4ev varem oma asjad kaks korrust k\u00f5rgemale nelja voodiga tuppa vedanud. Kuna olin sellel korrusel ainuke elanik, sain veidi rohkem privaatsus nautida ning voodi oli ka mugavamam. \u00dcks t\u00f5sine miinus selle hosteli juures on aga l\u00e4bi terve maja jooksev… ma ei teagi mis. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see saht, kuhu avanevad k\u00f5ikide tubade aknad, et majas oleks \u00f5hku ja valgust. See aga t\u00e4hendab, et kui sa tahad avatud aknaga magada, kuuled sa absoluutselt k\u00f5ike, mis toimub nii \u00fcleval kui all l\u00e4bi terve maja. Nii ma siis hakkasingi magama s\u00e4ttima, kui kuulsin Zahrat mingi mehega inglise keeles r\u00e4\u00e4kides katusele k\u00f5ndimas. Tundub, et mingi k\u00fclaline oli \u00f5htul hilja veel tulnud. Mehel tundus olevat tugev prantsuse aktsent ja Zahra k\u00f5kutas igale tema \u00f6eldud asjale kaasa. See loba kestis \u00fcsna pikalt ning ei akna sulgemine ega k\u00f5rvatropid ei aidanud \u2013 ikka oli selline tunne, nagu nad istuksid mul siin samas toas. L\u00f5puks panin podcasti k\u00f5rva r\u00e4\u00e4kima ja suutsin magama j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n

\u00c4rkan millalgi keset \u00f6\u00f6d, nii 4-5 paiku vastu hommikut kuulen m\u00f6\u00f6da seda sama sahti altkorruselt Emiri nuttu. Tean, et nende virtuaalreaalsuse v\u00e4givaldsete m\u00e4ngude t\u00f5ttu, mida ta p\u00e4evast p\u00e4eva m\u00e4ngib, n\u00e4eb ta vahel \u00f5udusunen\u00e4gusid ja karjub l\u00e4bi une. P\u00f6\u00f6rasin teise k\u00fclje ja j\u00e4in ootama, et Zahra ta maha rahustaks. Nutt l\u00e4ks aga aina valjemaks ning \u00fchel hetkel kuulsin poissi juba l\u00e4bi nutu karjumas: “Mamaaa, mamaaa!” Huvitav, kus see ema siis on? Saatsin Zahrale s\u00f5numi, et laps nutab, arvates, et \u00e4kki ta magab m\u00f5nes hostelitoas \u00f5ndsaund. Vaikus. L\u00f5puks ei suutnud ma vaese lapse nuttu enam kuulata ja jooksin allakorrusele, kus unesegane poiss \u00fcksi pimedas m\u00e4rja n\u00e4oga seisis. K\u00fcsisin, et kas ta n\u00e4gi halba unen\u00e4gu. Laps k\u00fcsis ikka ema j\u00e4rgi ja kurtis, et jalad hirmsasti valutavad. J\u00e4rsku ilmus k\u00f6\u00f6ki ka unise n\u00e4oga Zahra parim s\u00f5ber. Nojah, Marokole omaselt ei tea sa kunagi, kes parasjagu kuskil vabas toas \u00f6\u00f6bib. Oli teine siis ka parasjagu k\u00fclas ja \u00fcritasime kahe peale siis last rahustada. Vahepeal oli ilmunud vastus Zahralt, et ta on Taghazoutis ja kihutab juba tagasi. Kallistasin ja lohutasin poissi ning uurisime neid valutavaid jalgu. Tundusid s\u00e4\u00e4sepunnid olevat. Zahra helistas ja pakkus, et vahel Emiril hakkavad jalad s\u00fcgelema, kui ta mingit kr\u00e4ppi p\u00e4eva jooksul s\u00f6\u00f6b. Nojah, j\u00e4tsin siis Emiri Zahra s\u00f5bra hoolde ja l\u00e4ksin ise taas magama. Milline kasutu \u00f6\u00f6.<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dchel \u00f5htul k\u00f5ndisin pimedas hostelisse tagasi ja p\u00f5rkasin ehmatades kodut\u00e4naval kokku ootamatu vaatepildiga. Kaks meest seisid rolleri k\u00f5rval, vaatasid maha ja r\u00e4\u00e4kisid emotsionaalselt omavahel midagi araabia keeles. L\u00e4hemale j\u00f5udes m\u00e4rkasin maas raskelt hingavat imepisikest kassipoega, kelle suu ja nina olid verised ja kes turtsus haledalt. Igip\u00f5lise loomaarmastajana jooksin k\u00f5ht s\u00f5lmes hostelisse ja edastasin Zahrale info mulle avanenud vaatepildist. Naine jooksis koheselt \u00f5ue, t\u00f5stis oimetu viimasel hingusel oleva kiisu maja ees oleva tekihunniku otsa, kus tavaliselt meie kass Kim puhkas, ja asus teda l\u00e4bi vaatama. Esik\u00e4pad tundusid olevat traumeerida saanud, pea samuti, kuid l\u00fclisammas oli siiski terve. Zahra p\u00fchkis beebi silmn\u00e4o puhtaks ja pani talle teki peale. Noh, rohkem polnud nagu midagi teha. Emir jooksis samuti \u00f5ue uudistama ning nii me seal siis seisime kurvalt tema \u00fcmber. Meie Kim oli ekstreemselt h\u00e4iritud sellest uuest r\u00e4pakollist, kes tema aset h\u00f5ivas, ning k\u00e4is ja k\u00f5hises kassipoja peale. P\u00f6idlad pihku, et kass \u00f6\u00f6 \u00fcle elaks! Meie k\u00f5igi \u00fcllatuseks oli kassipojake hommikul ikka veel elus. K\u00fcll vaevu teadvusel, \u00fcks silm r\u00e4\u00e4mas ja kinni, pea tuikumas pisikese keha otsas, kuid siiski elus. \u00dcllataval kombel ei teinud kassipoeg mitte \u00fchtegi h\u00e4\u00e4lt, vaid oli lihtsalt vait ja uimane. Soojendasime talle veidi piima ning Emiri isa Daniel, kes oli ka n\u00fc\u00fcd seiklusesse kaasatud, t\u00f5i Emiri keemiakomplektist v\u00e4lja pipeti. Kallasin piima purgikaane sisse ja asusin tegudele. Kiisuke tundus k\u00fcll piimal\u00f5hna peale huvi tundvat, kuid ei avanud suud, ega teinud otseseid \u00fcritusi piimaallika tuvastamiseks. Tilgutasin talle veidi piima nina peale, mis voolas \u00fcle ta silm n\u00e4o alla ja hakkas hiljem hapult haisema. Kiisuke tegi keelega limps! ja neelas vaevaliselt piima alla. L\u00f5puks \u00f5nnestus mul kuidagi \u00fcks pipetit\u00e4is talle sisse s\u00f6\u00f6ta, kuid iga neelatus toimus raskelt ja kass tegi kaelaga veidraid liigutusi. Katsusin vaikselt ta k\u00e4pakesi, mis olid \u00fcsna t\u00f6ntsid, kuid samas ei teinud kass \u00fchtegi h\u00e4\u00e4litsust ega \u00fcritanud k\u00e4ppa \u00e4ra t\u00f5mmata. Kogu tema karv oli kaetud mingi puruga \u2013 raske \u00f6elda, kas tegemist oli liiva v\u00f5i satikatega, aga osa sellest purust igatahes liigutas. J\u00e4tsin \u00f5nnetushunniku omapead. Mina, Emir ja Zahra k\u00e4isime kordam\u00f6\u00f6da teda kontrollimas, toitmas, paitamas. Lubasin, et kui ta \u00fche \u00f6\u00f6 veel \u00fcle elab, panen talle nime. J\u00e4rgmisel hommikul oligi toidetud ja paitatud kassipoeg minu \u00fcllatuseks j\u00e4tkuvalt elus. Tundus, et k\u00f5ige hullem oli m\u00f6\u00f6das ja ehk j\u00e4\u00e4b lapsuke ikka ellu? Kiisu oli natuke elavam ja ajas end tuikudes istuli. Oma kuivanud piimaga kaetud karvade ja r\u00e4\u00e4mas kinnise silmaga n\u00e4gi ta ikka eriti hale v\u00e4lja. Kuulutasin Danielile ja Emirile kassi n\u00e4gu pestes, et maimukese nimeks saab Cinnamon. Emir teatas selle peale: “Ta nagunii sureb \u00e4ra,” ja l\u00e4ks tagasi tuppa arvutim\u00e4nge m\u00e4ngima. Daniel selgitas, et oma 8 eluaasta jooksul Marokos oli Emir pidanud juba nii mitme kassipojaga h\u00fcvasti j\u00e4tma, et ta \u00fcritas j\u00e4rjekordsesse h\u00e4disesse elukasse mitte kiinduda. Mina olin siiski lootusrikas, sest kass muutus iga p\u00e4evaga aina erksamaks ja \u00fcritas juba meile ka s\u00fclle ronida. Kaisutasime teda Emiriga kordam\u00f6\u00f6da, sest teada ju on, et lapsed vajavad elluj\u00e4\u00e4miseks l\u00e4hedust. Mitmed kohalikud kassid k\u00e4isid \u00fcmber tekihunniku luusimas, kuid keegi last omaks ei tunnistanud ning nad tundusid rohkem piimal\u00f5hnast huvitatud olevat. Ma olin \u00fcsna kindel, et tean, kes \u00f5ige kassiema on. Oma teisel Tamraghti kolimise p\u00e4eval m\u00f6\u00f6dusin paar maja eemal asuvast paadist, mis oli kaetud riidega. P\u00e4\u00e4stsin napilt \u00fche pimeda kassipoja sealt alla tuigerdamast ning asetasin ta riide all lamava kassiema juurde, kes mu peale vihaselt k\u00f5hises. Oma kadunud poega ta otsima ei olnud tulnud. Sel p\u00e4rastl\u00f5unal kutsus Zahra mind kaasa Taghazouti surfi expo’le. See pidi olema n\u00e4dal aega kestev surfiv\u00f5istlus koos v\u00e4ljan\u00e4ituste, kontsertide ja erinevate t\u00f6\u00f6tubadega ning ma olin v\u00e4ga elevil, et seda k\u00f5ike n\u00e4ha, kuid paraku ilma t\u00f5ttu v\u00f5istlusi ei toimunud \u2013 laineid lihtsalt polnud! See ei t\u00e4henda aga, et surfareid poleks olnud. H\u00fcppasime siis rataste peale ja asusime v\u00e4ntama. Alguses m\u00f6\u00f6da s\u00f5iduteed, kus sattusime korraks kokku ka Zahra s\u00f5pradega ning tiirutasime k\u00f5ik koos autode vahel. Tamraghti ja Taghazouti vahel on v\u00e4ga m\u00f5nus uus asfalttee, mida \u00e4\u00e4ristavad kaunid taimed, palmid, pingid ja peened hotellid. Varsti tegi Zahra j\u00e4rsu vasakp\u00f6\u00f6rde hotellide vahelist kitsast teed m\u00f6\u00f6da mere\u00e4\u00e4rsele promenaadile. Tamraghti ranna\u00e4\u00e4r on \u00fcliilusaks tehtud ning sealsetel laudteedel on v\u00f5imalik kilomeetrite kaupa kulgeda. L\u00f5pp l\u00e4ks minu jaoks k\u00fcll raskeks, sest Zahra kihutas hirmsasti \u2013 tema oli ju harjunud seda teed iga p\u00e4ev s\u00f5itma, mina aga roostes rattaga, mis oli mulle liiga v\u00e4ike, ning \u00fcle\u00fcldse polnud mu reied harjunud enam rattas\u00f5iduga. Venisin aeglaselt ja sajatasin peas vaikselt Zahrat. Lisaks t\u00f5usudele ootasid meid ees trepid ning Zahrat tundus n\u00e4rvi ajavat, et ma lihtsalt rattaga treppidest alla ei s\u00f5itnud. Noh, ei huvita, mina surmas\u00f5itudega ei tegele. L\u00f5puks j\u00f5udsime Taghazouti peat\u00e4navale, kuid sealt oli vaja veel tolmuseid teid m\u00f6\u00f6da Anchor Pointi j\u00f5uda. Ja vau, kus seal k\u00e4is alles elu! Telgid p\u00fcsti, muusika p\u00f5ntsus, laval DJ, seal samas liivarand ja ookean ning sillerdav p\u00e4ike. Parkisime rattad kahe palmi najale ning l\u00e4ksime uudistama. V\u00e4ga \u00e4gedaid riideid, ehteid ja meeneid m\u00fc\u00fcdi, kuid ohohoo, mis hinna eest. Marokos kleidi eest 50\u20ac oskab ainult valge inimene k\u00fcsida. K\u00fcnka otsa mere \u00e4\u00e4rde olid laotatud vaibad ja tekitatud istumisalad, kuhu me end mugavalt sisse s\u00e4ttisime. Onu saabus nagu tellitult m\u00fcnditeega ning j\u00e4ime \u00a0muusika r\u00fctmis \u00f5\u00f5tsuma. Vaatasin randa, v\u00f5rkpalli k\u00f5ksivaid turiste, keegi tegi liival joogat, sealsamas puhkasid kaks kaamlit. V\u00e4ga id\u00fclliline vaatepilt. Zahra \u00fcritas mind tantsima meelitada, kuid niiviisi p\u00e4ise p\u00e4eva ajal valges tundus natuke naljakas karglema hakata. Lubasin, et l\u00e4hme, kui p\u00e4ike loojub. \u00dchel hetkel oli aga muusika juba nii b\u00e4nger, et ma ei suutnud vastu panna, ja jooksimegi platsile. Lava \u00fcmbrus oli piiratud madalate metallv\u00e4ravatega, mille sees oli jube kitsas tantsida, seega l\u00f5ime oma tantsuplatsi hoopis v\u00e4ravate k\u00f5rvale mere poole. Ja oh sa, kus me siis karglesime ringi! N\u00e4gin, et inimesed vaatasid meid ja \u00fchel hetkel oli ka mingi kaamera mul n\u00e4os, aga me ei lasknud end sellest heidutada. Milleks inimestele \u00fcldse alkohol ja narkootikumid? Mulle piisab p\u00e4iksest, piparm\u00fcnditeest ja heast mussist! Pidu, pidu, pidu! Kui p\u00e4ike oli loojunud, l\u00f5petas ka DJ oma seti. Edasi j\u00e4tkus pidu suurel laval, kuhu saabus kohalik b\u00e4nd, kes m\u00e4ngis reggae-t\u00fc\u00fcpi muusikat. K\u00f5ndisime \u00fcle expo-ala ja Zahra j\u00e4i j\u00f5llitama \u00fchte j\u00f5usaali boksi. Seal oli naine, kes vaevu m\u00f5jus enam naisena. Tal olid k\u00fcll pikad juuksed, k\u00fc\u00fcned, ripsmed ja suured tissid, kuid tema \u00fclej\u00e4\u00e4nud keha ja h\u00e4\u00e4l karjusid S-T-E-R-O-I-D-I-D. Zahrat t\u00f5mbas ligi aga hoopis k\u00fckipuur ja mingisugune edetabel nimedega. Uurisime, kas naised saavad milleski osaleda ja kas auhindu ka pakutakse, aga selgus, et v\u00f5istlus on rohkem nagu ego paituse peale. Naistele polnud midagi. K\u00fcll aga pakkus naisamatsoon, et Zahra v\u00f5ib niisama tulla kangiga k\u00fckkima. Zahra, kes kunagi oma jalga j\u00f5usaali polnud elus t\u00f5stnud (sest ta on nii pisike ja tal piisab hingamisest, et v\u00e4iksed musklid v\u00e4lja h\u00fcppaksid), l\u00e4ks hirmsasti sapsi t\u00e4is, aga otsustas v\u00e4ljakutse siiski vastu v\u00f5tta. K\u00f5igepealt harjutasid nad t\u00fchja kangiga ning Zahra tehnika oli algajale omaselt liiga n\u00f5gusa selja ja kreenis kaelaga. Mida rohkem naine teda korrigeerida \u00fcritas, seda rohkem \u00f5iele Zahra oma tagumikku ajas. Kui treener tema keharaskust ettepoole hakkas suunama, oleks pisike j\u00f5ut\u00f5stja peaaegu ninali k\u00e4inud. Hoidsin oma f\u00fcsiosuu kinni, sest tegemist oli siiski treeneriga, kelle igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 on inimestele \u00f5ige harjutuste tehnika \u00f5petamine. L\u00f5puks topiti kangile m\u00f5lemale poole 10 kg ketas otsa ja asuti \u00fchiselt k\u00fckkima. Hoidsin hinge kinni, sest selle raskusega treenin mina regulaarselt trennis. Zahra pisikesed jalad n\u00e4gid kurja vaeva, et teda \u00fcles l\u00fckata ning j\u00e4lgisin pingsalt, kuidas ta 10 kordust kuidagi v\u00e4lja punnis. Mul polnud muidugi kahtlustki, et Zahra on suuteline \u00fcksk\u00f5ik mis tema \u00f5lgadele t\u00f5stetud veoauto merre viskama, aga ega see just tervislik pole. L\u00f5puks sai ekspromt “trenn” l\u00e4bi ja k\u00f5ndisime edasi lava poole. Zahra ohhetas, et issand, sa ei kujuta ette, kui keeruline see oli. Vangutasin pead, et usu mind, mu t\u00f6\u00f6 oli aastaid \u00f5petada inimesi k\u00f5igesti k\u00fckkima. Zahra pidi n\u00fc\u00fcd \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu krampis reitega n\u00e4ppu viskama. Kuigi kontsert oli meeleolukas, hakkasin \u00e4ra v\u00e4sima. K\u00f5ht oli t\u00fchjaks l\u00e4inud, \u00f5ues hakkas pimedaks minema ja \u00fcmberringi suitsetati hoolsalt, mis ajas mind kohutavalt k\u00f6hima. Teatasin \u00fchel hetkel, et mina olen valmis lahkuma. Zahra mind \u00fcksi koduteele ei lubanud, seega l\u00e4ksime koos rattaid otsima. See ala aga, kuhu rattad olime j\u00e4tnud, oli aiapiirdega kinni pandud ja turvamehed keeldusid meid sisse laskmast. Me \u00fcritasime n\u00e4idata, et kuulge, rattad on seal samas, aga v\u00e4ravat nad meile ei avanud, vaid k\u00e4skisid mingi hirmus suure ringiga minna. Zahra muidugi mingil \u00fclbel turvamehel endast \u00fcle s\u00f5ita ei lase ja murdis end kuidagi siiski aiast sisse, mina poke-kausiga matsutades kannul. Mees oli meie peale v\u00e4ga pahane, kuigi ta ise selle olukorra oli ju tekitanud. H\u00fcppasime aga uuesti rataste selga ja pikk v\u00e4ntamine kodu poole v\u00f5is alata. Tagasi hostelis, kukkusin v\u00e4sinult voodisse. Olin p\u00e4ev varem oma asjad kaks korrust k\u00f5rgemale nelja voodiga tuppa vedanud. Kuna olin sellel korrusel ainuke elanik, sain veidi rohkem privaatsus nautida ning voodi oli ka mugavamam. \u00dcks t\u00f5sine miinus selle hosteli juures on aga l\u00e4bi terve maja jooksev… ma ei teagi mis. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see saht, kuhu avanevad k\u00f5ikide tubade aknad, et majas oleks \u00f5hku ja valgust. See aga t\u00e4hendab, et kui sa tahad avatud aknaga magada, kuuled sa absoluutselt k\u00f5ike, mis toimub nii \u00fcleval kui all l\u00e4bi terve maja. Nii ma siis hakkasingi magama s\u00e4ttima, kui kuulsin Zahrat mingi mehega inglise keeles r\u00e4\u00e4kides katusele k\u00f5ndimas. Tundub, et mingi k\u00fclaline oli \u00f5htul hilja veel tulnud. Mehel tundus olevat tugev prantsuse aktsent ja Zahra k\u00f5kutas igale tema \u00f6eldud asjale kaasa. See loba kestis \u00fcsna pikalt ning ei akna sulgemine ega k\u00f5rvatropid ei aidanud \u2013 ikka oli selline tunne, nagu nad istuksid mul siin samas toas. L\u00f5puks panin podcasti k\u00f5rva r\u00e4\u00e4kima ja suutsin magama j\u00e4\u00e4da. \u00c4rkan millalgi keset \u00f6\u00f6d, nii 4-5 paiku vastu hommikut kuulen m\u00f6\u00f6da seda sama sahti altkorruselt Emiri nuttu. Tean, et nende virtuaalreaalsuse v\u00e4givaldsete m\u00e4ngude t\u00f5ttu, mida ta p\u00e4evast p\u00e4eva m\u00e4ngib, n\u00e4eb ta vahel \u00f5udusunen\u00e4gusid ja karjub l\u00e4bi une. P\u00f6\u00f6rasin teise k\u00fclje ja j\u00e4in ootama, et Zahra ta maha rahustaks. Nutt l\u00e4ks aga aina valjemaks ning \u00fchel hetkel kuulsin poissi juba l\u00e4bi nutu karjumas: “Mamaaa, mamaaa!” Huvitav, kus see ema siis on? Saatsin Zahrale s\u00f5numi, et laps nutab, arvates, et \u00e4kki ta magab m\u00f5nes hostelitoas \u00f5ndsaund. Vaikus. L\u00f5puks ei suutnud ma vaese lapse nuttu enam kuulata ja jooksin allakorrusele, kus unesegane poiss \u00fcksi pimedas m\u00e4rja n\u00e4oga seisis. K\u00fcsisin, et kas ta n\u00e4gi halba unen\u00e4gu. Laps k\u00fcsis ikka ema j\u00e4rgi ja kurtis, et jalad hirmsasti valutavad. J\u00e4rsku ilmus k\u00f6\u00f6ki ka unise n\u00e4oga Zahra parim s\u00f5ber. Nojah, Marokole omaselt ei tea sa kunagi, kes parasjagu kuskil vabas toas \u00f6\u00f6bib. Oli teine siis ka parasjagu k\u00fclas ja \u00fcritasime kahe peale siis last rahustada. Vahepeal oli ilmunud vastus Zahralt, et ta on Taghazoutis ja kihutab juba tagasi. Kallistasin ja lohutasin poissi ning uurisime neid valutavaid jalgu. Tundusid s\u00e4\u00e4sepunnid olevat. Zahra helistas ja pakkus, et vahel Emiril hakkavad jalad s\u00fcgelema, kui ta mingit kr\u00e4ppi p\u00e4eva jooksul s\u00f6\u00f6b. Nojah, j\u00e4tsin siis Emiri Zahra s\u00f5bra hoolde ja l\u00e4ksin ise taas magama. Milline kasutu \u00f6\u00f6. K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":934,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-927","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8876-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/02\/IMG_8876-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/927","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=927"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/927\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":937,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/927\/revisions\/937"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/934"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=927"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=927"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=927"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}