{"id":916,"date":"2025-01-26T17:14:21","date_gmt":"2025-01-26T17:14:21","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=916"},"modified":"2025-01-26T17:14:21","modified_gmt":"2025-01-26T17:14:21","slug":"kuidas-tolkida-arevust-turulkaik-ja-truu-kirbukott","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=916","title":{"rendered":"Kuidas t\u00f5lkida \u00e4revust, turulk\u00e4ik ja truu kirbukott"},"content":{"rendered":"

Paanikahoo j\u00e4rgsel hommikul \u00e4rkasin v\u00e4sinult. Teatud kergendus ja lootus oli saabunud, kuid tugev j\u00e4\u00e4k\u00e4revus p\u00fcsis. Telefonis olid vastused s\u00f5brannadelt, kes minult eelmisel \u00f5htul l\u00f6risevad ja kaootilised h\u00e4\u00e4ls\u00f5numid olid saanud, k\u00fcsimusega, et kas n\u00fc\u00fcd oleks aeg mulle Interpol ehk j\u00e4rele saata ja koju vedada. \u00dcllataval kombel oli aga nendele lisaks veel umbes seitse h\u00e4\u00e4ls\u00f5numit mu ps\u00fchholoogist s\u00f5brannalt Liisilt. Piret oli minu p\u00e4rast muret tundnud ja temaga minu olukorda jaganud. Kuna Liis paanikahoo tausta p\u00e4ris t\u00e4pselt ei teadnud, otsustas ta saata mitu erinevat s\u00f5numit, lootuses et ehk m\u00f5ni ikka k\u00f5netab ja lohutab! Ma ei suutnud neid kohe avada, sest teadsin, et sellises \u00f5rnas seisus on pisarad kohe taga \u2013 mul oli aga vaja ju Zahrale k\u00f6\u00f6ki appi minna k\u00fclalistele hommikus\u00f6\u00f6ki tegema, seega ei saanud kohale ilmuda paistes m\u00e4rgade silmadega. J\u00e4tsin telefoni maha ja lonkisin alla k\u00f6\u00f6ki, kus proua juba ringi lendas. Ma ei tea, miks on vaja k\u00f5ike koguaeg vehkides, sahmerdades ja n\u00e4rviliselt teha. Mulle see energia hommikuti kohe \u00fcldse ei istunud.\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"
Unised k\u00fclalised<\/figcaption><\/figure>\n

Hosteli hommikus\u00f6\u00f6gi korralduse pool oli natuke tagurlik \u2013 kuigi neljandal ehk viimasel korrusel asus k\u00fclaliste k\u00f6\u00f6k ja hommikus\u00f6\u00f6ki serveeriti katusel, k\u00e4is toidu valmistamine all koopas. See aga t\u00e4hendas, et mina ja Zahra lippasime neli korrust \u00fcles, neli alla iga kord, kui oli vaja midagi katusele viia. N\u00e4iteks kui k\u00fclalised soovisid kohvi juurde. Kuna meil k\u00e4is n\u00fc\u00fcd t\u00f5sine sotsiaalmeedia kuvandi \u00fclesehitamine, tahtis Zahra, et ma k\u00f5igest pilti teeks. Seega jooksime me omlettidega, mis kohale j\u00f5udes olid t\u00f5en\u00e4oliselt juba k\u00fclmad, \u00fcles terrassile ning palusime unistel ja n\u00e4ljastel k\u00fclalistel r\u00f5\u00f5msat n\u00e4gu teha. Kui hommikus\u00f6\u00f6gi trall l\u00f5puks l\u00e4bi sai ja n\u00f5ud pestud, l\u00e4ksin istusin oma tuppa, hingasis s\u00fcgavalt sisse ja asusin Liisi h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid kuulama. Pisarad muudkui voolasid ja voolasid ning pidin hoiduma s\u00fcdantl\u00f5hestavast nutmisest, mis nii v\u00e4ga tahtis \u00fcles tulla. K\u00fcll on ikka tore, kui ps\u00fchholoog ja s\u00f5branna on \u00fches inimeses, sest need rahulikud, lohutavad ja m\u00f5istvad s\u00f5nad olid t\u00e4pselt need, mida mul kuulda oli vaja. Minu (ega kellegi teise) paanikaga kaasa minemisest pole mingit kasu. Kartsin, et ehk tuleb sealt midagi stiilis “noh, ma ootasingi, millal see hetk k\u00e4tte j\u00f5uab sul”, aga Liis andis hoopis kinnitust, et see vajalik “t\u00f6\u00f6”, mida ma parasjagu (endaga) teen, on k\u00f5ige t\u00e4htsam ja raskem t\u00f6\u00f6. Ja et enamik ei j\u00f5uagi oma elus sellesse kohta, seega empaatiat ja kannatlikkust endaga!<\/p>\n

Kuigi Liisi s\u00f5nad olid kosutavad ja lohutavad, v\u00f5i just nimelt selle p\u00e4rast, ei tahtnud pisarad l\u00f5ppeda. Istusin voodi \u00e4\u00e4rel ja muudkui ootasin, et veevool l\u00f5ppeks, kui j\u00e4rsku astus tuppa Zahra, kes tahtis minult midagi k\u00fcsida. Mind n\u00e4hes j\u00e4i ta seisma ja k\u00fcsis: “Mis juhtus, K\u00e4rt, miks sa nutad? Kas sa oled haige? Kas su perega juhtus midagi? Kes surnud on??” P\u00fchkisin kiirelt pisarad ja seletasin, et midagi ei ole kellegagi juhtunud, k\u00f5ik on korras. “Kas ma \u00fctlesin v\u00f5i tegin midagi?” \u2013 “Ei, sa ei ole midagi valesti teinud. Asi on minus, mul on lihtsalt \u00e4revus.” \u2013 “Misasi? Mis on \u00e4revus, ma ei saa aru?” N\u00fc\u00fcd takerdusin mina s\u00f5nadesse. Kuidas seletada \u00e4revust kellelegi, kes ei tea, mis see on? Teen uue \u00fcrituse: “Mul oli eile paanikahoog ja n\u00fc\u00fcd ma tunnen ennast lihtsalt natuke halvasti.” \u2013 “Mis on paanikahoog? Kas sa oled haige?” \u00fcritas Zahra aru saada, mida ma talle \u00f6elda \u00fcritan. Ma ei saanud aru, kas asi on keelebarj\u00e4\u00e4ris, sest v\u00f5ib-olla, et need s\u00f5nad ei olnud Zahrale inglise keeles tuttavad. Tundus aga, et ta p\u00e4riselt ei saanudki aru, millest ma r\u00e4\u00e4kisin. See oli n\u00fc\u00fcd k\u00fcll huvitav \u00fclesanne, sest ma pidin selleks ise aru saama, mis on \u00e4revus ja miks ma arvan, et see tekib. Valisin lihtsustatud seletuse, sest n\u00e4rvis\u00fcsteemi \u00fclestimuleerituse t\u00f5lkimine tundus juba liigne: “Noh, vaata, probleemi ei ole p\u00e4rismaailmas, probleem asub minu ajus. Seal on asjad natuke sassis. Kui mul ei ole korda ja struktuuri, minu rutiine, siis mu aju keeb \u00fcle ja tekib \u00e4revus ning mul on raske endaga hakkama saada. Ma olen lihtsalt kurb ilma otsese p\u00f5hjuseta.” Zahra v\u00f5ttis minimaalselt aega minu \u00f6eldu t\u00f5lgendamiseks ja hakkas r\u00e4\u00e4kima, kuidas elu ongi raske ja temal on elus igasugu asju juhtunud, tuleb lihtsalt edasi liikuda. P\u00f6\u00f6ritasin silmi: “Ma just \u00fctlesin, et asi ei ole selles, mis elus juhtub v\u00f5i kui hullud asjad on!” Zahra m\u00f5tles veel \u00fche sekundi ja tegi tema jaoks ainuv\u00f5imaliku j\u00e4relduse: “Selge, siis sa ei pea tegema midagi peale sotsiaalmeedia, kui see sinu jaoks nii raske on. \u00c4ra muretse koristamise ega s\u00f6\u00f6gitegemise p\u00e4rast, tee oma hommikujoogat v\u00f5i mis sul vaja on. Muidu saad j\u00e4lle vihaseks (angry<\/em>) minu peale.” Mul hakkas n\u00fc\u00fcd juba kannatus katkema: “I’m not ANGRY, I’m ANXIOUS!”\u00a0<\/em>Kogu selle vestluse l\u00f5puks m\u00f5istsin, et Zahra ei saanud ikka \u00fcldse aru, mis ma talle \u00f6elda \u00fcritasin. Tema jaoks oli elu lihtne olelusv\u00f5itlus \u2013 teeni raha v\u00f5i kui see ei \u00f5nnestu, siis m\u00f5tle v\u00e4lja uus viis, kuidas raha teenida. K\u00f5ik. Mingid tunded v\u00f5i m\u00f5tted v\u00f5i \u00e4revused on nonsense<\/em>. V\u00e4hemalt sai ehk natuke selgemaks, et mulle ei sobi see suvaline p\u00e4evakava ja ma soovin, et mul oleks konkreetsemad \u00fclesanded. Sellest sain ma juba ammu aru, et p\u00e4ris vabu p\u00e4evi ma endale k\u00fcsida ei saa. Siin majas ei eksisteeri vabu p\u00e4evi. J\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel kohtles ta mind veidi nagu protselannukku, kes iga vale s\u00f5na peale v\u00f5ib \u00fcmber kukkuda ja tuhandeks killuks lennata. See aga tekitas juurde lisapinget, sest olukordades, kus ma oleksin saanud teda aidata, otsustas ta lihtsalt mitte minu abi k\u00fcsida.<\/p>\n

Olin eelmisel p\u00e4eval saatnud s\u00f5numi ka Minnile \u2013 saksa vabatahtlikule, kellega Agadiri hostelis koos olime ja koos \u00e4ra tulime. Tema taastus n\u00fc\u00fcd k\u00f5rvalk\u00fclas Airbnb’s oma haigusest. Uurisin, et kuidas ta end tunneb ja r\u00e4\u00e4kisin oma \u00e4revusest. Minni kirjutas vastu, et temal on olnud ka kohanemisraskusi ja \u00e4revust p\u00e4rast hostelist lahkumist, mis mind lohutas. Oli vaja lihtsalt endale aega anda, sest eks see toksiline mikrokosmos, kus me elasime, j\u00e4ttis oma j\u00e4lje. Leppisime kokku, et l\u00e4heme j\u00e4rgmisel p\u00e4eval koos k\u00f5rvalk\u00fclla Almasse kohalikule turule. P\u00e4rast Zahraga r\u00e4\u00e4kimist haarasingi ratta ja asusin v\u00e4ntama. Tee pidi olema ainult 5 km pikk, mis heades tingimustes v\u00f5iks t\u00e4hendada, 15-20 minutit rattas\u00f5itu. Need rattad Marokos aga tuleks viia kuskile v\u00e4\u00e4rkoheldud kaherattaliste varjupaika rehabiliteerimisele. Mitte \u00fckski kett pole p\u00e4rast s\u00fcndi \u00f5li n\u00e4inud. Tee Alma poole oli \u00f5nneks allam\u00e4ge, kuid mul oli raske seda nautida teadmises, et mul tuleb selle krigiseva ja kaebleva rattaga, mille k\u00e4igud vaevu sisse l\u00e4hevad, p\u00e4rast siit m\u00e4est ka \u00fcles saada. R\u00e4\u00e4kimata sellest, et sadulat polnud v\u00f5imalik reguleerida ja mu p\u00f5lved olid terve aja l\u00f5ua all. Null j\u00f5u\u00f5lga, mis aitaks ratast sujuvalt edasi veeretada. Minu r\u00f5\u00f5m allam\u00e4ge s\u00f5idust rauges ruttu, kui Awriri ringteelt k\u00fcla poole p\u00f6\u00f6rates hakkas tee sujuvalt \u00fclesm\u00e4ge minema. Olin l\u00f5puks t\u00e4iesti hingetu ning mu reied l\u00e4ksid nii krampi, et pidin maha tulema ja edasi k\u00f5ndima, ratas k\u00e4e k\u00f5rval. M\u00f6\u00f6dusin silmad h\u00e4bi t\u00e4is kohalikest lastest, kes hakkasid tee \u00e4\u00e4res mind plaksutades ergutama ja karjusid mulle kooris kaasa. Kahjuks energiat see mulle juurde siiski ei andnud. Olin higine ja tolmune, kui l\u00f5puks Minnini j\u00f5udis, kes istus tee \u00e4\u00e4res ja luges raamatut. Minnil oli aga oma mure \u2013 \u00fcks kohalik kodutu kirbukott oli otsustanud tema truuks kaaslaseks saada ning istus kurbade silmadega tema k\u00f5rval, agressiivselt oma k\u00f5rvatagust kraapides. Minni, kes oli kaks aastat Indias elanud, teadis k\u00f5ike kirpudest, t\u00e4idest ja lutikatest, mist\u00f5ttu karjus ta koerale: “Mine \u00e4ra minu juurest, paluuuun! Ma ei taha sinu kirpe! K\u00e4rt, ma n\u00e4en tema satikaid ju!” Mulle tegi olukord tol korral nalja, kuid karma sai mu paar p\u00e4eva hiljem k\u00e4tte. Sellest t\u00e4psemalt j\u00e4rgmises postituses.<\/p>\n

Minni tahtis endale peasalli ja mina retuuse, seega uitasime ringi, koer sabas, kohalikud meid j\u00f5llitamas. Nad k\u00fcll \u00fcritasid iga natukese aja tagant meiega juttu teha v\u00f5i midagi pakkuda, kuid \u00f5nneks keegi \u00fclem\u00e4\u00e4ra pinda k\u00e4ima ei tulnud. Seda peab k\u00fcll Marokolaste kiituseks \u00fctlema, et v\u00e4ljaspool turistil\u00f5kse nad \u00fcldiselt su ei-ga ikka lepivad. Minni sai oma salli ning liikusime edasi puu- ja k\u00f6\u00f6giviljade juurde. Hindu loomulikult asjadel juures ei ole, aga kuna tegemist on kohalike turuga, v\u00f5id kindel olla, et sa vastu p\u00fckse ei saa. Kohalik talumees, kes oma asju m\u00fc\u00fcb, \u00fcldiselt ei pea vajalikuks v\u00e4lismaalastega trikitada. Eelk\u00f5ige, kuna neid satub sellistele p\u00e4ris turgudele harva, seega pole neil petmise harjumust sees. Viljad oli laotatud maha riidelappide peale ning ostlejale anti plastmassist s\u00f5el, kuhu oma toidukraam sisse korjata. Seej\u00e4rel viisid kauba h\u00e4rra k\u00e4tte, kes istus kaaluga maas, tegi mingid teadmatud kalkulatsioonid ja k\u00fcsis \u00a0su k\u00e4est sellise summa, et ma polnud kindel, kuidas keegi \u00fcldse midagi teenida saab selle \u00e4riga. Mulle tunduski, et Marokos oli selline arhailisem \u00e4ripidamine, kus eesm\u00e4rgiks polnud mitte rikastumine, vaid oma panuse andmine kogukonda. Mina kasvatan datlid, sina banaani ja kamba peale saame s\u00f6\u00f6nuks. Vahek\u00e4ikudes jalutasid ka noored poisid ja vanad mehed k\u00e4rudega, kes iga natukese aja p\u00e4rast oma teenust mulle pakkusid. Alguses t\u00f5rjusin neid hajameelselt, kuid siis m\u00e4rkasin, et paljud kohalikud kasutasidki seda teenust, eelk\u00f5ige pereemad ja vanad naised. T\u00f5stsid oma turukotid aga h\u00e4rra k\u00e4russe, kes siis truult nendega kaasas k\u00e4is, ilma enda \u00f5lgu paigast tassimata. T\u00e4itsa tore teenus ju! Enne turult lahkumist m\u00e4rkasin letti, mis oli kaetud erinevat v\u00e4rvi rohelist vedelikku sisaldavate plastmasspudelitega. Oli selge, et tegemist on t\u00f5elise vedela kulla ehk v\u00e4ga v\u00e4rskelt pressitud oliivi\u00f5liga. Vaatasin k\u00fcll \u00fchte, k\u00fcll teist pudelit ja otsustasin, et mul on seda k\u00f5ige s\u00fcgavrohelisemat eliksiiri vaja. Onu vaatas mulle magusalt otsa ja teavitas: “70 dirhamit!” SEITSE EUROT pisikese pudeli \u00f5li eest?! Vaatasin Minnile k\u00fcsivalt otsa, et mis sa arvad, kas see on turistihind. Minni kehitas \u00f5lgu, sest tema on poest ostnud k\u00fcll odavamat \u00f5li, aga samas selle v\u00e4rv siin on ikka hoopis teistsugune. Ja ega oliivi\u00f5li hind oli igalpool maailmas t\u00f5usmas r\u00f6\u00f6gatustesse k\u00f5rgustesse. Ohkasin, sest seda \u00f5li oli mul ikkagi nii v\u00e4ga vaja, ja maksin k\u00fcsitud summa.<\/p>\n