{"id":907,"date":"2025-01-20T20:08:08","date_gmt":"2025-01-20T20:08:08","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=907"},"modified":"2025-01-20T20:08:08","modified_gmt":"2025-01-20T20:08:08","slug":"kohanemisraskused-struktuuri-puudumise-ja-uue-kaosega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=907","title":{"rendered":"Kohanemisraskused struktuuri puudumise ja uue kaosega"},"content":{"rendered":"

L\u00e4ksin oma esimesel \u00f5htul uues hostelis voodisse ja tundsin hinges raskust. Peas k\u00e4is: “Here we go again…”<\/em> J\u00e4lle uus algus, uus koht, uued kombed. Tekkis tahtmine lihtsalt normaalse inimese kombel kellast kellani t\u00f6\u00f6le minna, elada oma korteris, kus mu asjadel on kindel koht ja hambaharja v\u00f5ib j\u00e4tta vannituppa topsi. Olen v\u00e4ga hakanud hindama, kui olulised on minu jaoks rutiinid ja nende v\u00f5imalikult kiiresti \u00fcles ehitamine uues keskkonnas. Et ma tean, kust poest mida saab, kus hommikusiritusi teha, kuhu ma oma r\u00e4tiku kuivama saan panna jne. V\u00e4iksed asjad, aga nii suure t\u00e4htsusega. Tundsin k\u00f5hus pigistavat \u00e4revust, mis \u00fctles mulle, et olin teinud v\u00e4ikse valekalkulatsiooni \u2013 oleksin pidanud v\u00f5tma kahe hosteli vahel m\u00f5ned p\u00e4evad hinget\u00f5mbe aega. N\u00fc\u00fcd olin ma aga visanud oma n\u00e4rvis\u00fcsteemile j\u00e4lle uue kohanemisv\u00e4ljakutse.\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"
Minu uus nurgake<\/figcaption><\/figure>\n

Hommikul \u00e4rgates ei olnud olukord parem. Kuna hostelis polnud k\u00fclalisi, ei teanud ma t\u00e4pselt, mida ma tegema peaksin ja mis kell \u00e4rkama. L\u00e4ksin allakorrusele, kust kostus mehe h\u00e4\u00e4lt, kes r\u00e4\u00e4kis ameerika aktsendiga inglise keelt. Mees tervitas hajameelselt, kuid ei p\u00f6\u00f6ranud mulle suuremat t\u00e4helepanu, sest ta oli rohkem h\u00f5ivatud Emiri riietamisega hambaarsti visiidiks. Zahrat ei paistnud kuskilt, ainult tema s\u00f5branna toimetas k\u00f6\u00f6gis ringi. Uurisin, et kus siis perenaine ka on. Sain vastuseks, et kihutas juba varahommikul Taghazouti. L\u00f5puks mees ja poiss lahkusid ning mina asusin Zahra s\u00f5branna poolt valmistatud hommikus\u00f6\u00f6ki h\u00e4vitama. Ikka tee, sai, omlett ja erinevad kausikesed saia kastmiseks. Siinne omlett oli aga omap\u00e4rane \u2013 munad olid pannil kuidagi kergelt segatud, nii et valge ja kollane moodustasid \u00fchtlase siiruviirulise massi. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki k\u00e4isin moe p\u00e4rast trepid harjaga \u00fcle ja t\u00fchjendasin pr\u00fcgikastid, et kuidagi kasulik olla, ja otsustasin arvutiga kohvikusse blogima minna. Hey Yallah kohvik, mis mul m\u00f5ttes oli, asus umbes 15minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel \u00fclesm\u00e4kke. Ilm oli palav ja tee tolmune ning kohale j\u00f5udes kahtlesin, kas sellest ikka saab minu igap\u00e4evane harjumus. Tellisin Maroko kohta kalli kohvi, mis oli k\u00fcll h\u00e4sti vahustatud piimaga, kuid siiski Marokole omase tumeda r\u00f6stiga, istusin maha ja asusin toksima. Olin umbes 20 minutit j\u00f5udnud kirjutada, kui helistas Zahra ja uuris, kus ma olen. Vastasin, et kohvikus. “Kas sa saaksid tagasi minna hostelisse? Sa panid ukse lukku, aga Danielil ja Emiril pole v\u00f5tit, nad ootavad ukse taga,” vuristas Zahra. Pagan! Pakkisin oma asjad kiirelt kokku ja vudisin higistades tagasi. Selgus, et kuigi mul oli v\u00e4lisukse v\u00f5ti, pidin ma ukse t\u00f5mbama kinni ilma sneprit lukku laskmata. Noh, selge.<\/p>\n

Veidi hiljem saabus ka Zahra ning istusime maha, et arutada, mis minu \u00fclesanded siis olla v\u00f5iksid. Zahra selgitas mulle, et tal on vaja veebilehte ja Instagrami, sest kui Taghazouti k\u00fclalistemaja on pidevalt v\u00e4ljam\u00fc\u00fcdud, siis Tamraghti hostelisse tehti broneeringuid harva. Vaatasin esimene asjana \u00fcle hosteli Bookingu lehe, mis oli t\u00e4ielik kaos: aadress ja asukoht olid valed ega tulnud otsingus v\u00e4lja, pildid olid halvad ja tubade kirjeldused ekslikud; samuti polnud v\u00f5imalik \u00f6\u00f6maja broneerida v\u00e4hemaks kui kolmeks \u00f6\u00f6ks ega \u00fchte voodit jagatud toas. Katkusin m\u00f5ttes juukseid, sest mis kasu on heast veebilehest ja Instagramist, kui broneerimine on praktiliselt v\u00f5imatu? Ka Google Mapsis ei tulnud hostel v\u00e4lja. Lisaks oli Zahra loonud mingisuguseid ajutisi lahendusi, mis ajasid kogu s\u00fcsteemi veel segasemaks. Proovisime k\u00f5igepealt lahendada Google Mapsi asukohta, kuid Google Business tahtis pidevalt automaatselt prantususe keele peale \u00fcle minna, mida me kumbki \u00fclem\u00e4\u00e4ra h\u00e4sti ei oska. Mina tahtsin asju ajada inglise keeles, Zahral oli arusaamiseks aga vaja araabiakeelset t\u00f5lget. V\u00f5ite arvata, kui l\u00f5bus kogu see ettev\u00f5tmine oli! \u00c4ri asukohta muutmiseks oli vaja teha video t\u00e4navast, kus hostel asub, koos aadressi sildi ja naabruses asuvate hoonetega; lisaks pidi videole j\u00e4\u00e4ma ka hosteli logo (mida meil polnud), admini ruum (mida meil ka polnud) ja mingid telefoniarved v\u00f5i paberid, mis t\u00f5endaksid, et me oleme ikka seotud selle hosteli pidamisega. K\u00f5ik arved olid aga majaomaniku, mitte Zahra nimel. Seega tundus tegemist olevat t\u00e4iesti v\u00f5imatu missiooniga. Tegin siiski mingi video valmis, saatsin Google’ile \u00e4ra ja asusin mulle tuttavama \u00fclesande ehk Instagrami konto loomise kallale. Taaskordselt oli Zahra pidanud vajalikuks luua mingisugune ajutine Instagrami konto varjunimega, sest tema ei tahtnud, et tema nimi kuskil internetis \u00fcleval oleks. Noh, \u00fcllatus-\u00fcllatus, aga kui sa tahad hostelit pidada, siis kusagil peavad ikka sinu pildid v\u00f5i nimi ka l\u00e4bi jooksma… P\u00e4ris anon\u00fc\u00fcmselt asju ajada ei saa. Pikalt ma temaga selle \u00fcle arutada ei saanud, sest ta tegi j\u00e4lle kuskile minekut. Mina jalutasin igavledes maja ees, kuni silm j\u00e4i bodyboard<\/em>’ide (kehalaud?) peale peatuma. Saatsin prouale s\u00f5numi, et kas nii kaua, kui ma veel surfata ei oska, v\u00f5in \u00e4kki proovida hoopis pisemate laudadega k\u00e4tt? Kuna proua vastus venis, kehitasin \u00f5lgu ja haarasin \u00fche tervema endaga randa kaasa. Hiljem selgus, et ma olin k\u00fcll laste oma v\u00f5tnud, aga r\u00f5\u00f5mu oli mul sellest k\u00fcll ja veel! Erinevalt surfamisest polnud siin vaja muid erilisi oskusi, kui ennast \u00f5igel hetkel lainega kaasa ajastada ning siis kaldani liuelda.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel hommikul \u00e4rkasin Zahra s\u00f5numi peale, et kui ma hommikus\u00f6\u00f6ki soovin, siis v\u00f5in alla tulla. Tatsasin k\u00f6\u00f6ki, kus naine parasjagu omletti pannil keerutas ja n\u00e4itas ka mulle, kuidas mune tuleb praadida, juhul kui on vaja m\u00f5nel hommikul k\u00fclalistele vaaritada. Selleks kasutati omap\u00e4rast pisikest \u00f5hukest kumera p\u00f5hjaga plekkpanni, kuhu tuli lisada lusikat\u00e4is v\u00f5id ning kiirelt otsa l\u00fc\u00fca kolm muna. Seej\u00e4rel tuli kahvliga kiirelt mune laiali ajama hakata, kuni need katavad \u00fchtlaselt panni ja siis siluda mittek\u00fcpsenud osa \u00fcle terve munamassi, kuni moodustub \u00fchtlaselt k\u00fcpsenud pind. Kusjuures seda k\u00f5ike tuli teha sellisel temperatuuril, et omlett alt kr\u00f5bedaks ei muutuks. P\u00e4rast einestamist uuris Zahra, et mis mul siis t\u00e4na plaanis on. See k\u00fcsimus tekitas minus natuke segadust, sest ma tegelikult eeldaks, et tema \u00fctleb mulle, mida ta minult soovib, ja mina saan siis selle kallal t\u00f6\u00f6d teha. V\u00e4ljendasin oma arvamust, et esimese asjana peaks tema siiski Bookingu korda ajama, \u00fclej\u00e4\u00e4nud asjad on toetavad. Pusisime veits koos aadressi muutmise kallal, kuid selgus, et selleks oli vaja saata Bookingule pilt m\u00f5nest kommunaalide arvest, kus oleks peal tema nimi ja hosteli aadress. Mis on \u00e4\u00e4rmiselt ajuvaba n\u00f5udmine, sest nagu mainitud on arvete peal majaomaniku nimi ja aadressid on siin riigis \u00fcldse nii, kuidas kellelgi parasjagu tuju on seda kirjutada. Zahral hakkas taas kiire ja ta lasi taaskord Taghazouti suunas jalga. Tema tulemised ja minemised olid pidevalt nii suvalised, et ma kunagi ei teadnud, millal temaga koos saab asju arutada. L\u00e4ksin siis uuesti kohvikusse, et hakata Instagrami kontot looma ja br\u00e4ndi kujundama, kui taaskord saabus proualt k\u00f5ne: “Kas sa oled kodus v\u00f5i? \u00dched inimesed tahavad hostelitube n\u00e4ha.” Olin ootamatust k\u00f5nest natuke h\u00e4iritud ja uurisin, et kas 20 minuti p\u00e4rast sobib. Proua lubas tagasi helistada. Saabus aga hoopis s\u00f5num, et nad tahtsid kohe n\u00e4ha ja olid sealsamas, nii et enam pole vaja. P\u00f6\u00f6ritasin silmi. Kas ma olen mingi kiirreageerija v\u00f5i? Veidi aja p\u00e4rast saabus uus h\u00e4\u00e4ls\u00f5num: “Meil on t\u00e4na \u00f5htul kolm k\u00fclalist tulemas, kas sa saaksid majas olla, kui nad tulevad, ja nende k\u00e4est raha v\u00f5tta?” Nojah, saan ikka. Pakkisin siis taaskord oma asjad kokku ja j\u00e4tkasin t\u00f6\u00f6d oma toas.<\/p>\n