{"id":898,"date":"2025-01-17T16:36:12","date_gmt":"2025-01-17T16:36:12","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=898"},"modified":"2025-01-17T16:37:37","modified_gmt":"2025-01-17T16:37:37","slug":"uhe-hosteli-lopp-ja-teise-algus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=898","title":{"rendered":"\u00dche hosteli l\u00f5pp ja teise algus"},"content":{"rendered":"

P\u00fchap\u00e4ev, 20. oktoober – minu viimane p\u00e4ev Maroko perehostelis Agadiris. Eelmisel p\u00e4eval kuulutasin tiimile, et l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks tuleb Eesti pidu. Hakkisin terve hommiku kartulisalatit ja ehitasin \u0161okolaadi-kohvi k\u00fcpsisetorti. Mohamed sellest pidustusest aga osa ei saanud, sest selgus, et ta s\u00f5idab hommikul hoopis oma emale kusagile kaugele k\u00fclla j\u00e4rele ega j\u00f5ua t\u00f5en\u00e4oliselt minu lahkumise p\u00e4evaks tagasi. Minu \u00fcllatukseks astus ta \u00fchel hetkel keset minu maniakaalseid hakkimistoiminguid k\u00f6\u00f6ki, rahulikult ja ilma oma tavap\u00e4rase lolli irveta, ning lausus: “K\u00e4rt, ma t\u00f5en\u00e4oliselt ei j\u00f5ua homseks tagasi, aga ma tahtsin sulle \u00f6elda ait\u00e4h k\u00f5ige eest, mis sa teinud oled ja vabandada, kui ma olen sind kuidagi solvanud. Kui sa kunagi tagasi tuled Agadiri, siis oled alati oodatud meie juurde.” Minu j\u00e4ine Ida-Euroopa s\u00fcda sulas, kallistasin teda ja \u00fctlesin: “Mohamed, sul on tegelikult hea s\u00fcda…kusagil seal sees.” Mohamed muigas ja vastas: “Noh, ma selles n\u00fc\u00fcd poleks nii kindel.” Naersime ja tundsin, et ma sain temalt, mida ma vajasin, et ilma vimmata lahkuda.\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"
Maroko-Eesti kartulisalat<\/figcaption><\/figure>\n

Katsime omalaadse Maroko-p\u00e4rase l\u00f5unalaua, kus suurel taldrikul ilutses keskel minu salat, \u00fcmber\u00a0halal\u00a0<\/em>kanavorstid. Poisid muidugi tegid veel mingit banaanismuutit ja vedasid saiad lauale, nii et tordi jaoks polnud kellegi \u00e4gisevas k\u00f5hus l\u00f5puks ruumi. Minu r\u00f5\u00f5muks k\u00f5ik kiitsid, et ma olen ikka hea kokk ja lasid ida-euroopa toidul hea maitsta. \u00d5htuks olid meil Fatimaga omad plaanid – lunisin ta endaga kaasa linna \u00e4\u00e4res asuva m\u00e4e otsa vaateplatvormile minuga p\u00e4ikseloojangut vaatama tulema. Neiu oli k\u00fcll natuke \u00e4revil, et ta ei j\u00f5ua \u00f5htus\u00f6\u00f6giga valmis, aga lubasin, et tuleme piisava ajavaruga tagasi ja aitan tal hakkida. Lihapallid ise ju k\u00fcpsevad kiirelt. S\u00e4ttisime siis end valmis nagu t\u00f5sised spordipiffid muiste – m\u00f5lemal mustad retuusid, pikad valged sokid ja tossud. Laenasin Fatimale veel oma lohvakat s\u00e4rki, sest ta oli mures, et \u00fckski tema s\u00e4rk ei kata tagumikku. Veepudelid kotti ja v\u00f5isimegi tee \u00e4\u00e4rde taksot p\u00fc\u00fcdma minna. Avastasin \u00fcllatusega, et marokolastel puudub igasugune kannatlikkus. Ma ise olen ka pigem kannatamatu, aga Fatima k\u00f5rval olin ma vana rahu ise. S\u00e4ttisime tee \u00e4\u00e4rde taksot ootama, kuid kuna me elame linnas\u00fcdamest kaugemal, ei liigu siin \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju autosid. Proovisime kahega \u00f5nne, kuid neil olid parasjagu kliendid peal. Fatima pistis rahmeldama, et me peame ikka k\u00f5ndima suure tee peale. Mulle tundus aga m\u00f5ttetu 15 minutit k\u00f5ndida, kui v\u00f5iksime viis minutit lihtsalt oodata. Suutsin ta kuidagi paigale j\u00e4\u00e4ma veenda ning kae nalja – umbes viie minuti p\u00e4rast tuligi takso!<\/p>\n

Lasime ennast rannapromendaadi \u00e4\u00e4rde visata, et sealt siis ca 20 minutit m\u00e4ejalamile jalutada. Lobisesime maast ja ilmast ning saime ilmselgelt oma valjude naerupahvakute ja elavate \u017eestidega palju t\u00e4helepanu. \u00dchel hetkel torkab Fatima mulle: “N\u00e4e, autot\u00e4is ninjasid!” Olin korraks segaduses, aga siis m\u00e4rkasin \u00fchte d\u017eiipi, kus istusid burkades naised – need, kellel ainult silmad v\u00e4ljas on. See kommentaar oli nii ootamatu, et pistsin laginal naerma. Fatima oli \u00fcllatavalt hukkam\u00f5istev nende suhtes ning pistis seletama, kuidas tema meelest on burkad ikka nii tobedad, ja naised, kes neid kannavad, peavad ennast teistest paremaks. J\u00f5udsime l\u00f5puks m\u00e4eni, kuid ei saanud aru, kuidas sellest t\u00e4psemalt \u00fcles ronima peaks. M\u00e4e \u00fcmbrus oli t\u00e4is kahtlast rahvast, pealet\u00fckkivaid mehi ja “sa\u0161l\u00f5ki” telke. Fatima hakkas j\u00e4lle rahutuks muutuma, et \u00e4kki peaksime bussiga \u00fcles s\u00f5itma. Mina aga tahtsin matkata, kui ainult selle teeotsa \u00fcles leiaks. L\u00f5puks saime \u00fchelt kohalikult suuna k\u00e4tte ja hakkasime m\u00f6\u00f6da munakiviteed vantsima. Iga paarik\u00fcmne meetri p\u00e4rast \u00fcritas Fatima mind veenda p\u00fcstloodis m\u00f6\u00f6da liivakivist v\u00f5psikut \u00fcles ronima, aga mina raiusin vastu, et k\u00fcll sinna viib ikka normaalne tee ka. “Aga see v\u00f5tab niiii palju kauem aega!” nuias neiu. Tegime korraks pausi pildistamiseks, vaidlesime j\u00e4lle sarved ristis m\u00f5ned minutid, kuni l\u00f5puks kasutasin oma vanema \u00f5igust ja k\u00e4ratasin: “AITAB N\u00dc\u00dcD K\u00dcLL! Me l\u00e4heme m\u00f6\u00f6da seda rada ja K\u00d5IK! Mitte \u00fchtegi korda ma ei taha enam kuulda, et \u00e4kki peaks teist teed m\u00f6\u00f6da minema. P\u00fchendume sellele rajale ja vsjo.” Fatima pole papist t\u00fcdruk ja mina olen \u00fcldiselt oma j\u00e4\u00e4rap\u00e4isusest aastatega veidi lahti lasknud, kuid sel korral otsustasin j\u00e4\u00e4da vankumatuks. Ja t\u00e4iesti \u00f5igustatult, sest see imeilus tee viis sinka-vonka rahulikult loogeldes meid vaateplatvormini. Selgus, et Fatima polnud kunagi niiviisi “matkanud” ja oli t\u00e4iesti vaimustuses meie v\u00e4iksest m\u00e4gironimisest.<\/p>\n