{"id":887,"date":"2025-01-10T15:30:39","date_gmt":"2025-01-10T15:30:39","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=887"},"modified":"2025-01-10T15:30:39","modified_gmt":"2025-01-10T15:30:39","slug":"kaks-sonakuulmatut-eurooplannat-kehv-fusioteraapia-ja-marjad-pesud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=887","title":{"rendered":"Kaks s\u00f5nakuulmatut eurooplannat, kehv f\u00fcsioteraapia ja m\u00e4rjad pesud"},"content":{"rendered":"

Kui ma oma pisikeselt Taghazouti n\u00e4dalavahetuse puhkuselt tagasi olin j\u00f5udnud, istusin p\u00e4rast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki koos uue vabatahtliku Minni, paari hostelik\u00fclalise ja meie kohaliku t\u00f6\u00f6tajaga katusel ning ajasime juttu. \u00d5hkkond oli m\u00f5nus, r\u00e4\u00e4kisime maast ja ilmast, kuni saabus Mohamed ja hakkas ilkuma: “Noh, kuidas siis puhkus oli? Oli tore v\u00f5i? Kui palju sa maksid seal selle toa eest? Mis sa hindeks paneksid neile? Kas nende hostel oli meie omaga v\u00f5rreldes parem v\u00f5i?” Tundsin, kuidas mul veri t\u00f5useb vaikselt p\u00e4he, kuid vastasin alguses v\u00f5imalikult rahulikult ja neutraalselt, et mul oli t\u00e4itsa tore ja ei, ma ei hakka v\u00f5rdlema neid majutusasutusi (sest meie oma on oluliselt kehvem). See teda ei rahuldanud, seega pani mees tuure juurde: “Minni, kas sa tead, K\u00e4rt k\u00e4ib siin vahepeal Hassanit mudimas? Aga tal l\u00e4heb ainult hullemaks, pean tema kurtmist kuulama \u2013 k\u00f5va f\u00fcsioterapeut k\u00fcll! Ega me ei tea, pole ju mingeid pabereid n\u00e4inud!” Nende naerupahvakate saatel t\u00f5usin ma otsustavalt p\u00fcsti ja teatasin: “Ei, mulle aitab, kell on palju ma ei viitsi seda jama kuulata. Ma l\u00e4hen oma tuppa, head \u00f6\u00f6d!” Tekkis kahesekundine \u0161okeeritud vaikus, mis l\u00f5ppes naerupursete ja j\u00e4relh\u00fc\u00fcdega: “Kuule, tule tagasi, ma tegin ju nalja!” Need h\u00fc\u00fcded olid kurtidele k\u00f5rvadele, aga minu \u00fcllatuseks kostus trepist alla k\u00f5ndides veel minuni Minni h\u00e4\u00e4l: “Mohamed, see n\u00fc\u00fcd k\u00fcll kena polnud.” Tundsin s\u00fcdames v\u00e4ikest sooja tuksatust.<\/strong><\/p>\n

Mis mind selle mula puhul k\u00f5ige rohkem \u00e4rritas oli see, et Hassan oli umbes kolmandast p\u00e4evast alates, kui ta kuulis, et ma f\u00fcsioterapeut olen, mulle ajudele k\u00e4inud, et ma tema kaela masseeriks. Olin t\u00f5rksalt ja tuliselt sellele vastu v\u00f5idelnud, sest: 1) ma ei ole siin f\u00fcsioterapeudina ja ei soovi seda t\u00f6\u00f6d hetkel teha; 2) massaa\u017e on raske t\u00f6\u00f6 ja ma ei tee seda tasuta, Maroko palgad on aga nii madalad, et ma ei saa selle eest ju raha k\u00fcsida; 3) just selle p\u00e4rast, et ma ei peaks teiste ilkumist kuulama. Massaa\u017ei puhul on lihtne piire h\u00e4gustada, mist\u00f5ttu mina eelistan seda teha v\u00e4ga konkreetselt piiritletud tingimustes. Kuna Hassan aga t\u00f5esti halises ja mu hinge rahule ei j\u00e4tnud, k\u00e4sutasin ta v\u00f5imalikult avalikus kohas ehk katusel oleva diivani peal k\u00f5huli, keelasin igasuguse riideesemete eemaldamise \u00e4ra ja asetasin suure r\u00e4tiku ka vahele. Ei mingit \u00f5li, ei mingit nahkkontakti, K\u00e4rt teeb ainult spordimassaa\u017ei. \u00dctlesin Hassanile, et massaa\u017ei ma tasuta ei tee. Hassan oli aga kaval vend ning pakkus v\u00e4lja lahenduse: “Vaata, enne kui sa ostad Sportify v\u00f5i Netflixi p\u00fcsitellimuse, siis pakutakse ju tasuta proovikuud, et aru saada, kas teenus sobib sulle. \u00c4kki ma saaks ka \u00fche proovikorra k\u00f5igepealt?” Vaatasin Hassanile tuima n\u00e4oga otsa ja laususin kuivalt: “Hassan, kui sa bussi v\u00f5i rongiga s\u00f5itma l\u00e4hed, kas sa saad enne \u00fche korra tasuta s\u00f5ita, et aru saada, kas sulle meeldib? Ei saa! Maksad ja s\u00f5idad ning kui ei meeldi, siis j\u00e4rgmine kord k\u00f5nnid jala!” Novot, seda see tarkpea ei osanud k\u00fcll oodata… Igatahes tegime seda “teraapiat” siis kokku kolmel korral ning kuigi patsient sai iga kord leevendust, halises ta siiski edasi, et ikka tekivad lihaspinged. Andsin talle teada, et tema kaelavalu on eelk\u00f5ige p\u00f5hjustatud sellest, et ta k\u00e4ib ringi nagu koer, kes on valmis iga kell piki kaela saama, ning tegelikult v\u00f5iks ta lihtsalt j\u00f5usaali minna ja oma \u00f5lav\u00f6\u00f6det tugevdama hakata, sest n\u00f5rk lihas on pinges lihas. Hassan kuulas t\u00f5siselt, noogutas ja kae nalja – l\u00e4kski esimest korda elus j\u00f5usaali. Siis aga j\u00e4tkus kurtmine teemal “trennij\u00e4rgne lihasvalu”. Kuna \u00fchtegi kopikat p\u00e4rast suuri lubadusi minuni ei j\u00f5udnud, riputasin f\u00fcsioteraapia rolli uuesti nagisse. Mohamedile j\u00e4i see tsirkus aga silma ning ta leidis, et see oleks hea teema, millega mind aasima hakata. Mina aga teps mitte ei soovi kuulata nalju teemal “hahaha, vaata, kui halb f\u00fcsioterapeut sa oled!”<\/p>\n

L\u00e4ksin puhisedes oma tuppa tagasi ja teavitasin voodis pikutavale Fatimale, et minu hingerahu j\u00e4tkus umbes t\u00e4pselt neljaks tunniks ja Mohamed on \u00fcks n\u00f5me tont! Fatima ohkas kahjutundega, et kuidas see inimene ikka ei \u00f5pi sellest, kui keegi v\u00e4ljendab ebamugavust tema naljade suhtes. Varsti tuli ka Minni tuppa ja kinnitas, et see oli n\u00f5me k\u00e4itumine ja ta oli Mohamedile \u00f6elnud, et viimane peaks minu k\u00e4est vabandust paluma. Midagi tarka sealt vastu ei tulnud. Ma ei tahtnud Minnit kohe enda poole kallutama hakata, seega ei hakanud talle r\u00e4\u00e4kima, mida ma tegelikult Mohamedist arvan, kuid mainisin, et see on \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline k\u00e4itumine. J\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htul h\u00fc\u00fcdis Mohamed mulle, et ma pesud n\u00f6\u00f6rilt korjaks – pidavat sadama hakkama. Kuna oleme varem sattunud olukorda, kus niiskuse t\u00f5ttu voodilinad ei kuiva mitme p\u00e4eva jooksul \u00e4ra, l\u00e4ksin olukorda kontrollima. Linad ja r\u00e4tikud olid j\u00e4tkuvalt \u00fcsna m\u00e4rjad, seega otsustasin oodata viimase minutini. L\u00e4ksin oma tuppa raamatut lugema ja ausalt \u00f6eldes unustasin selle teema t\u00e4iesti. Minni ja Fatima tegid k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca, kui Mohamed pistis pea ukse vahelt sisse ja \u00fctles, et ma l\u00e4heks korjaks pesud \u00e4ra. Vastasin, et pesud olid m\u00e4rjad ja seega j\u00e4tsin nad praegu n\u00f6\u00f6rile. “Ei ole, kuivad on, mine korja \u00e4ra.” – “Sa tahad, et ma m\u00e4rjad pesud kappi paneks?” – “NEED EI OLE M\u00c4RJAD!” Minni h\u00fc\u00fcdis vahele, et ta v\u00f5ib appi tulla. T\u00f5usin puhisedes p\u00fcsti ja teatasin jonnakalt, et l\u00e4hme siis korjame need m\u00e4rjad pesud \u00e4ra. \u00dclalkorrusel katsusin taas linu ning kuigi m\u00f5ni \u00fcksik oli kuiv, siis enamik olid siiski j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga niisked. Kutsusin Minni tunnistajaks, et ega ma m\u00f5istust kaotamas pole, ning minna kinnitas, et on t\u00f5esti liiga niisked, et neid kappi panna. P\u00f6\u00f6ritasin silmi ja teatasin, et noh, kui boss nii tahtis, siis mina temaga vaielda ei viitsi – saagu tema soov teoks! Olin juba korduvalt kogenud, et isegi kui sul on faktid olemas, siis Mohamedile pole v\u00f5imalik selgeks teha midagi, mille osas tema on oma otsuse juba teinud. Poole tegevuse pealt tuli Mohamed samuti \u00fcleskorrusele. Mina teadsin oma suu kinni hoida, kuid Minni tegi vea ja teatas: “Mohamed, tule siia kapi juurde ja katsu neid r\u00e4tikuid – kas need on sinu arust kuivad?” – “Mis tule katsu, mis lolle laste m\u00e4nge te m\u00e4ngite? Muidugi ma ei taha, et te m\u00e4rgasid linu kokku voldite, ma \u00fctlesin, et korjake KUIVAD PESUD \u00c4RA!” – “Mohamed, sa ei \u00f6elnud, et korjake kuivad pesud \u00e4ra – me \u00fctlesime, et linad on m\u00e4rjad, aga sa k\u00e4skisid need ikka \u00e4ra korjata!” – “Miks ma peaksin seda \u00fctlema?! Te kaks jonnite lihtsalt nagu lapsed, te olete nii lapsikud oma m\u00e4ngudega, kasvage suureks!” – “Meie oleme lapsikud? SINA oled siin ainuke, kes lapsik on!” Pugesin vaikselt s\u00f5nagi lausumata minema ja j\u00e4tsin nad \u00fcksteise peale karjuma. Tundsin end \u00fchest k\u00fcljest halvasti, sest j\u00e4tsin Minni minu v\u00f5itlust pidama ega teinud suud lahti, teisest k\u00fcljest aga olin nii t\u00e4nulik, et Minni suutis julgelt Mohamedile vastu hakata.<\/p>\n

J\u00e4rgmisel p\u00e4eval kutsusin Minni endaga kohalikku hammami kaasa. Kuna saunas oli parasjagu l\u00f5unapaus, k\u00e4isime enne koos turul ja k\u00f5ndisime m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid ringi. Minni r\u00e4\u00e4kis, et ta oli kaks aastat tagasi k\u00e4inud selles samas perehostelis k\u00fclalisena ning oli Mohamedist, tema suhtlemisest vabatahtlikega ja sealsest \u00f5hustikust nii lummatud olnud, et otsustas ise ka vabatahtlikuna tagasi tulla. Sel korral olevat aga Mohamed hoopis teistsugune – t\u00f5sine, ebaviisakas ja kogu tema olemus oli kuidagi raske. Kui varasemalt k\u00e4is Mohamed vabatahtlikega koos turul, tehti \u00fchiseid v\u00e4ljas\u00f5ite ja k\u00e4idi ka linna peal, mis oli ka minu ettekujutus olnud Workaway profiili p\u00f5hjal, siis mingil p\u00f5hjusel oli see k\u00f5ik kadunud. Tol korral oli samas majas elanud ka Mohamedi vend koos oma naise ja lastega ning majas oli v\u00e4ga elav energia. Minni tunnistas, et oli tegelikult siia j\u00f5udes v\u00e4ga pettunud ja tahtis p\u00e4rast esimest p\u00e4eva juba lahkuda. Mul tulid kergendusest peaaegu pisarad silma ning kogu maailma raskus kukkus j\u00e4rsku \u00f5lgadelt. Minni r\u00e4\u00e4kis t\u00e4pselt seda, mida olin viimased kaks n\u00e4dalat tundnud, kuid arvasin, et \u00e4kki olen ma ise liiga tundlik v\u00f5i s\u00f5jakas ja konfliktne \u00f5hustik on minu enda tekitatud. Millel on ka kindlasti t\u00f5ep\u00f5hi all, kuid kuulda Minnit minu tundeid ja m\u00f5tteid v\u00e4ljendamas andis lohutust, et asi pole ainult minus ja \u00f5hustik hostelis ongi p\u00e4riselt m\u00fcrgine. Sellest hetkest said meist justkui liitlased – kaks n\u00f5medat ja oma arvamusega eurooplannat, kes ei taha \u00fcldse s\u00f5na kuulata! Minni r\u00e4\u00e4kis ka, et on olnud varasemalt h\u00e4das \u00e4revusega ning p\u00e4rast aastaid teraapiat ja ravimite v\u00f5tmist on l\u00f5puks rattast v\u00e4ljunud, kuid siinne olukord on hakanud j\u00e4lle \u00e4revust \u00fcles kerima, mist\u00f5ttu ta ei saa lihtsalt vait olla ja kannatada. Ma ei oleks saanud seda ise paremini \u00f6elda!<\/p>\n

\"\"
Ida-Euroopa meditsiiniprotseduurid<\/figcaption><\/figure>\n

Oma teisel p\u00e4eval hakkas Minni aga hirmsasti aevastama ning kurtis, et sai vist eelmises hostelis kellegi k\u00e4est covidi. See n\u00fc\u00fcd k\u00fcll r\u00f5\u00f5mus uudis ei olnud, sest me magasime ju k\u00f5ik \u00fches umbses aknata toas. Iga j\u00e4rgneva p\u00e4evaga l\u00e4ks Minni olemine \u00fcha halvemaks, kuni teda hakkasid tabama k\u00f6hahood, mis tal peaaegu hinge kinni t\u00f5mbasid. Tuleb v\u00e4lja, et neiu on olnud juba aastaid h\u00e4das pika covidiga – ta on f\u00fc\u00fcsiliselt kurnatud ja immuuns\u00fcsteem on nii n\u00f5rk, et ta j\u00e4\u00e4b pidevalt uuesti haigeks ega j\u00f5ua seet\u00f5ttu oma f\u00fc\u00fcsilise vormi eest hoolitseda. Minni kuiv k\u00f6ha hakkas \u00fcsna hirmsaks kiskuma ning kui ma leidsin ta oma poiss-s\u00f5brale telefoni otsas nutmast, et peab vist arsti juurde p\u00f6\u00f6rduma, otsustasin oma ida-euroopa mamma p\u00f5lle ette panna ja asusin pisardavale Minnile auruvett keetma. Viskasin sisse peot\u00e4ie meresoola ja tilgutasin veidi sidrunheina aroomi\u00f5li sekka, mis mul ainsana kotis kaasas oli. Tassisin potti neiule voodisse, s\u00e4ttisin kuumaaluse alla ja m\u00e4ssisin poti saunalina sisse, et ta oma jalgu \u00e4ra ei k\u00f5rvetaks, ning panin “aurusauna” p\u00fcsti. Seadsin taimeri 15 minuti peale ja kui aeg l\u00e4bi sai ilmus r\u00e4tiku alt v\u00e4lja m\u00e4rg ja t\u00e4nulik naerun\u00e4gu: “Nii hea oli!” Selle peale l\u00e4ks \u00f5htuni Minnil k\u00f6ha lahti, kuid \u00f6\u00f6sel hakkas j\u00e4lle kamm pihta. Tegime \u00fche tiiru auru j\u00e4rgmisel p\u00e4eval veel, kuid Minni \u00fcldine olemine oli nii kehv, et ta hakkas m\u00f5tlema, kas on \u00fcldse m\u00f5tet siia hostelisse j\u00e4\u00e4da haigena. Ehk oleks parem \u00fc\u00fcrida endale oma v\u00e4ike Airbnb Tamraghtis v\u00f5i Taghazoutis ja rahulikult \u00fcksi taastuda. H\u00f5iskasin r\u00f5\u00f5msalt, et jah – siis saame p\u00e4rast minu vabatahtliku aja l\u00f5ppu j\u00e4lle koos h\u00e4ngida! Minnil kaua aga m\u00f5elda polnud aega, sest elu otsustas talle “teene” teha ja otsustamise t\u00e4iskiirendusele panna. \u00dchel varahommikul h\u00fcppas Minni kiljudes voodist v\u00e4lja ja pani laetule p\u00f5lema. Kissitasin silmi ja \u00fcritasin pahuralt aru saada, et mis n\u00fc\u00fcd juhtus. “Prussakad, mu voodis on prussakad!” V\u00f5distasin \u00f5lgu, kuid samas olen nende suhtes \u00fcsna tuimaks muutunud. Paaril korral olen meie toas m\u00f5ndale n\u00e4inud ja pl\u00e4tuga laiaks l\u00f6\u00f6nud. Tavaliselt on kuskil mingi auguke, kust nad sisse tulevad, seega tuleb see lihtsalt \u00fcles leida ja kinni panna. Uurisin voodite ja laudade aluseid m\u00f6\u00f6da ringi, kuid ei paistnud midagi. Ju siis oli tule peale plehku pannud. K\u00fcll aga olin v\u00e4lja nuputanud, et prussakad tulevad t\u00f5en\u00e4oliselt nendest \u00e4ravooluaukudest, mis Maroko kodudes p\u00f5randa sees on \u2013 nad ju pesevad p\u00f5randat nii, et kallavad vee p\u00f5randale ja p\u00fchivad augu suunas kokku. K\u00f6\u00f6gis oli \u00fcks sellistest aukudest t\u00e4itsa avali ning mulle meenus, et enne pulmi oli selle peal pr\u00fcgikast asunud. Otsisin siis esimese vaba \u00e4mbri ja katsin augu kinni.<\/p>\n

Minnil oli n\u00fc\u00fcdseks limiit t\u00e4is. Haigus, Mohamed ja prussakad olid v\u00f5tnud temast k\u00f5ik, seega l\u00e4ks ta oma viiendal p\u00e4eval Mohamedi jutule ja teatas, et l\u00e4heb j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00e4ra. Mohamed kehitas \u00f5lgu ja lausus: “See pole midagi uut, vabatahtlikud muudavad koguaeg oma meelt, sest see t\u00f6\u00f6 pole selline, nagu nad lootsid. N\u00e4e, K\u00e4rt siin ka otsustas varem \u00e4ra minna. Nii lihtsalt on, mina ei v\u00f5ta seda isiklikult.” Pesin samal ajal energiliselt n\u00f5usid ja m\u00f5tlesin, et noh, v\u00f5ib-olla peaksid v\u00f5tma. Minni pakkis oma asjad kokku ja nii paljuks teda siis oligi. Seega lahkus Minni reedel, mina laup\u00e4eval ja oligi hostel vabatahtlikest t\u00fchi.<\/p>\n

Minu jaoks ei j\u00e4\u00e4nud see aga viimaseks korraks Minniga \ud83d\ude42<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kui ma oma pisikeselt Taghazouti n\u00e4dalavahetuse puhkuselt tagasi olin j\u00f5udnud, istusin p\u00e4rast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki koos uue vabatahtliku Minni, paari hostelik\u00fclalise ja meie kohaliku t\u00f6\u00f6tajaga katusel ning ajasime juttu. \u00d5hkkond oli m\u00f5nus, r\u00e4\u00e4kisime maast ja ilmast, kuni saabus Mohamed ja hakkas ilkuma: “Noh, kuidas siis puhkus oli? Oli tore v\u00f5i? Kui palju sa maksid seal selle toa eest? Mis sa hindeks paneksid neile? Kas nende hostel oli meie omaga v\u00f5rreldes parem v\u00f5i?” Tundsin, kuidas mul veri t\u00f5useb vaikselt p\u00e4he, kuid vastasin alguses v\u00f5imalikult rahulikult ja neutraalselt, et mul oli t\u00e4itsa tore ja ei, ma ei hakka v\u00f5rdlema neid majutusasutusi (sest meie oma on oluliselt kehvem). See teda ei rahuldanud, seega pani mees tuure juurde: “Minni, kas sa tead, K\u00e4rt k\u00e4ib siin vahepeal Hassanit mudimas? Aga tal l\u00e4heb ainult hullemaks, pean tema kurtmist kuulama \u2013 k\u00f5va f\u00fcsioterapeut k\u00fcll! Ega me ei tea, pole ju mingeid pabereid n\u00e4inud!” Nende naerupahvakate saatel t\u00f5usin ma otsustavalt p\u00fcsti ja teatasin: “Ei, mulle aitab, kell on palju ma ei viitsi seda jama kuulata. Ma l\u00e4hen oma tuppa, head \u00f6\u00f6d!” Tekkis kahesekundine \u0161okeeritud vaikus, mis l\u00f5ppes naerupursete ja j\u00e4relh\u00fc\u00fcdega: “Kuule, tule tagasi, ma tegin ju nalja!” Need h\u00fc\u00fcded olid kurtidele k\u00f5rvadele, aga minu \u00fcllatuseks kostus trepist alla k\u00f5ndides veel minuni Minni h\u00e4\u00e4l: “Mohamed, see n\u00fc\u00fcd k\u00fcll kena polnud.” Tundsin s\u00fcdames v\u00e4ikest sooja tuksatust. Mis mind selle mula puhul k\u00f5ige rohkem \u00e4rritas oli see, et Hassan oli umbes kolmandast p\u00e4evast alates, kui ta kuulis, et ma f\u00fcsioterapeut olen, mulle ajudele k\u00e4inud, et ma tema kaela masseeriks. Olin t\u00f5rksalt ja tuliselt sellele vastu v\u00f5idelnud, sest: 1) ma ei ole siin f\u00fcsioterapeudina ja ei soovi seda t\u00f6\u00f6d hetkel teha; 2) massaa\u017e on raske t\u00f6\u00f6 ja ma ei tee seda tasuta, Maroko palgad on aga nii madalad, et ma ei saa selle eest ju raha k\u00fcsida; 3) just selle p\u00e4rast, et ma ei peaks teiste ilkumist kuulama. Massaa\u017ei puhul on lihtne piire h\u00e4gustada, mist\u00f5ttu mina eelistan seda teha v\u00e4ga konkreetselt piiritletud tingimustes. Kuna Hassan aga t\u00f5esti halises ja mu hinge rahule ei j\u00e4tnud, k\u00e4sutasin ta v\u00f5imalikult avalikus kohas ehk katusel oleva diivani peal k\u00f5huli, keelasin igasuguse riideesemete eemaldamise \u00e4ra ja asetasin suure r\u00e4tiku ka vahele. Ei mingit \u00f5li, ei mingit nahkkontakti, K\u00e4rt teeb ainult spordimassaa\u017ei. \u00dctlesin Hassanile, et massaa\u017ei ma tasuta ei tee. Hassan oli aga kaval vend ning pakkus v\u00e4lja lahenduse: “Vaata, enne kui sa ostad Sportify v\u00f5i Netflixi p\u00fcsitellimuse, siis pakutakse ju tasuta proovikuud, et aru saada, kas teenus sobib sulle. \u00c4kki ma saaks ka \u00fche proovikorra k\u00f5igepealt?” Vaatasin Hassanile tuima n\u00e4oga otsa ja laususin kuivalt: “Hassan, kui sa bussi v\u00f5i rongiga s\u00f5itma l\u00e4hed, kas sa saad enne \u00fche korra tasuta s\u00f5ita, et aru saada, kas sulle meeldib? Ei saa! Maksad ja s\u00f5idad ning kui ei meeldi, siis j\u00e4rgmine kord k\u00f5nnid jala!” Novot, seda see tarkpea ei osanud k\u00fcll oodata… Igatahes tegime seda “teraapiat” siis kokku kolmel korral ning kuigi patsient sai iga kord leevendust, halises ta siiski edasi, et ikka tekivad lihaspinged. Andsin talle teada, et tema kaelavalu on eelk\u00f5ige p\u00f5hjustatud sellest, et ta k\u00e4ib ringi nagu koer, kes on valmis iga kell piki kaela saama, ning tegelikult v\u00f5iks ta lihtsalt j\u00f5usaali minna ja oma \u00f5lav\u00f6\u00f6det tugevdama hakata, sest n\u00f5rk lihas on pinges lihas. Hassan kuulas t\u00f5siselt, noogutas ja kae nalja – l\u00e4kski esimest korda elus j\u00f5usaali. Siis aga j\u00e4tkus kurtmine teemal “trennij\u00e4rgne lihasvalu”. Kuna \u00fchtegi kopikat p\u00e4rast suuri lubadusi minuni ei j\u00f5udnud, riputasin f\u00fcsioteraapia rolli uuesti nagisse. Mohamedile j\u00e4i see tsirkus aga silma ning ta leidis, et see oleks hea teema, millega mind aasima hakata. Mina aga teps mitte ei soovi kuulata nalju teemal “hahaha, vaata, kui halb f\u00fcsioterapeut sa oled!” L\u00e4ksin puhisedes oma tuppa tagasi ja teavitasin voodis pikutavale Fatimale, et minu hingerahu j\u00e4tkus umbes t\u00e4pselt neljaks tunniks ja Mohamed on \u00fcks n\u00f5me tont! Fatima ohkas kahjutundega, et kuidas see inimene ikka ei \u00f5pi sellest, kui keegi v\u00e4ljendab ebamugavust tema naljade suhtes. Varsti tuli ka Minni tuppa ja kinnitas, et see oli n\u00f5me k\u00e4itumine ja ta oli Mohamedile \u00f6elnud, et viimane peaks minu k\u00e4est vabandust paluma. Midagi tarka sealt vastu ei tulnud. Ma ei tahtnud Minnit kohe enda poole kallutama hakata, seega ei hakanud talle r\u00e4\u00e4kima, mida ma tegelikult Mohamedist arvan, kuid mainisin, et see on \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline k\u00e4itumine. J\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htul h\u00fc\u00fcdis Mohamed mulle, et ma pesud n\u00f6\u00f6rilt korjaks – pidavat sadama hakkama. Kuna oleme varem sattunud olukorda, kus niiskuse t\u00f5ttu voodilinad ei kuiva mitme p\u00e4eva jooksul \u00e4ra, l\u00e4ksin olukorda kontrollima. Linad ja r\u00e4tikud olid j\u00e4tkuvalt \u00fcsna m\u00e4rjad, seega otsustasin oodata viimase minutini. L\u00e4ksin oma tuppa raamatut lugema ja ausalt \u00f6eldes unustasin selle teema t\u00e4iesti. Minni ja Fatima tegid k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca, kui Mohamed pistis pea ukse vahelt sisse ja \u00fctles, et ma l\u00e4heks korjaks pesud \u00e4ra. Vastasin, et pesud olid m\u00e4rjad ja seega j\u00e4tsin nad praegu n\u00f6\u00f6rile. “Ei ole, kuivad on, mine korja \u00e4ra.” – “Sa tahad, et ma m\u00e4rjad pesud kappi paneks?” – “NEED EI OLE M\u00c4RJAD!” Minni h\u00fc\u00fcdis vahele, et ta v\u00f5ib appi tulla. T\u00f5usin puhisedes p\u00fcsti ja teatasin jonnakalt, et l\u00e4hme siis korjame need m\u00e4rjad pesud \u00e4ra. \u00dclalkorrusel katsusin taas linu ning kuigi m\u00f5ni \u00fcksik oli kuiv, siis enamik olid siiski j\u00e4tkuvalt v\u00e4ga niisked. Kutsusin Minni tunnistajaks, et ega ma m\u00f5istust kaotamas pole, ning minna kinnitas, et on t\u00f5esti liiga niisked, et neid kappi panna. P\u00f6\u00f6ritasin silmi ja teatasin, et noh, kui boss nii tahtis, siis mina temaga vaielda ei viitsi – saagu tema soov teoks! Olin juba korduvalt kogenud, et isegi kui sul on faktid olemas, siis Mohamedile pole v\u00f5imalik selgeks teha midagi, mille osas tema on oma otsuse juba teinud. Poole tegevuse pealt tuli Mohamed samuti \u00fcleskorrusele. Mina teadsin oma suu kinni hoida, kuid Minni tegi vea ja teatas: “Mohamed, tule siia kapi juurde ja katsu neid r\u00e4tikuid – kas need on sinu arust kuivad?” – “Mis tule katsu, mis lolle laste m\u00e4nge te m\u00e4ngite? Muidugi ma ei taha, et te m\u00e4rgasid linu kokku voldite, ma \u00fctlesin, et korjake KUIVAD PESUD \u00c4RA!” – “Mohamed, sa ei \u00f6elnud, et korjake kuivad pesud \u00e4ra – me \u00fctlesime, et linad on m\u00e4rjad, aga sa k\u00e4skisid need ikka \u00e4ra korjata!” – “Miks ma peaksin seda \u00fctlema?! Te kaks jonnite lihtsalt nagu lapsed, te olete nii lapsikud oma m\u00e4ngudega, kasvage suureks!” – “Meie oleme lapsikud? SINA oled siin ainuke, kes lapsik on!” Pugesin vaikselt s\u00f5nagi lausumata minema ja j\u00e4tsin nad \u00fcksteise peale karjuma. Tundsin end \u00fchest k\u00fcljest halvasti, sest j\u00e4tsin Minni minu v\u00f5itlust pidama ega teinud suud lahti, teisest k\u00fcljest aga olin nii t\u00e4nulik, et Minni suutis julgelt Mohamedile vastu hakata. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval kutsusin Minni endaga kohalikku hammami kaasa. Kuna saunas oli parasjagu l\u00f5unapaus, k\u00e4isime enne koos turul ja k\u00f5ndisime m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid ringi. Minni r\u00e4\u00e4kis, et ta oli kaks aastat tagasi k\u00e4inud selles samas perehostelis k\u00fclalisena ning oli Mohamedist, tema suhtlemisest vabatahtlikega ja sealsest \u00f5hustikust nii lummatud olnud, et otsustas ise ka vabatahtlikuna tagasi tulla. Sel korral olevat aga Mohamed hoopis teistsugune – t\u00f5sine, ebaviisakas ja kogu tema olemus oli kuidagi raske. Kui varasemalt k\u00e4is Mohamed vabatahtlikega koos turul, tehti \u00fchiseid v\u00e4ljas\u00f5ite ja k\u00e4idi ka linna peal, mis oli ka minu ettekujutus olnud Workaway profiili p\u00f5hjal, siis mingil p\u00f5hjusel oli see k\u00f5ik kadunud. Tol korral oli samas majas elanud ka Mohamedi vend koos oma naise ja lastega ning majas oli v\u00e4ga elav energia. Minni tunnistas, et oli tegelikult siia j\u00f5udes v\u00e4ga pettunud ja tahtis p\u00e4rast esimest p\u00e4eva juba lahkuda. Mul tulid kergendusest peaaegu pisarad silma ning kogu maailma raskus kukkus j\u00e4rsku \u00f5lgadelt. Minni r\u00e4\u00e4kis t\u00e4pselt seda, mida olin viimased kaks n\u00e4dalat tundnud, kuid arvasin, et \u00e4kki olen ma ise liiga tundlik v\u00f5i s\u00f5jakas ja konfliktne \u00f5hustik on minu enda tekitatud. Millel on ka kindlasti t\u00f5ep\u00f5hi all, kuid kuulda Minnit minu tundeid ja m\u00f5tteid v\u00e4ljendamas andis lohutust, et asi pole ainult minus ja \u00f5hustik hostelis ongi p\u00e4riselt m\u00fcrgine. Sellest hetkest said meist justkui liitlased – kaks n\u00f5medat ja oma arvamusega eurooplannat, kes ei taha \u00fcldse s\u00f5na kuulata! Minni r\u00e4\u00e4kis ka, et on olnud varasemalt h\u00e4das \u00e4revusega ning p\u00e4rast aastaid teraapiat ja ravimite v\u00f5tmist on l\u00f5puks rattast v\u00e4ljunud, kuid siinne olukord on hakanud j\u00e4lle \u00e4revust \u00fcles kerima, mist\u00f5ttu ta ei saa lihtsalt vait olla ja kannatada. Ma ei oleks saanud seda ise paremini \u00f6elda! Oma teisel p\u00e4eval hakkas Minni aga hirmsasti aevastama ning kurtis, et sai vist eelmises hostelis kellegi k\u00e4est covidi. See n\u00fc\u00fcd k\u00fcll r\u00f5\u00f5mus uudis ei olnud, sest me magasime ju k\u00f5ik \u00fches umbses aknata toas. Iga j\u00e4rgneva p\u00e4evaga l\u00e4ks Minni olemine \u00fcha halvemaks, kuni teda hakkasid tabama k\u00f6hahood, mis tal peaaegu hinge kinni t\u00f5mbasid. Tuleb v\u00e4lja, et neiu on olnud juba aastaid h\u00e4das pika covidiga – ta on f\u00fc\u00fcsiliselt kurnatud ja immuuns\u00fcsteem on nii n\u00f5rk, et ta j\u00e4\u00e4b pidevalt uuesti haigeks ega j\u00f5ua seet\u00f5ttu oma f\u00fc\u00fcsilise vormi eest hoolitseda. Minni kuiv k\u00f6ha hakkas \u00fcsna hirmsaks kiskuma ning kui ma leidsin ta oma poiss-s\u00f5brale telefoni otsas nutmast, et peab vist arsti juurde p\u00f6\u00f6rduma, otsustasin oma ida-euroopa mamma p\u00f5lle ette panna ja asusin pisardavale Minnile auruvett keetma. Viskasin sisse peot\u00e4ie meresoola ja tilgutasin veidi sidrunheina aroomi\u00f5li sekka, mis mul ainsana kotis kaasas oli. Tassisin potti neiule voodisse, s\u00e4ttisin kuumaaluse alla ja m\u00e4ssisin poti saunalina sisse, et ta oma jalgu \u00e4ra ei k\u00f5rvetaks, ning panin “aurusauna” p\u00fcsti. Seadsin taimeri 15 minuti peale ja kui aeg l\u00e4bi sai ilmus r\u00e4tiku alt v\u00e4lja m\u00e4rg ja t\u00e4nulik naerun\u00e4gu: “Nii hea oli!” Selle peale l\u00e4ks \u00f5htuni Minnil k\u00f6ha lahti, kuid \u00f6\u00f6sel hakkas j\u00e4lle kamm pihta. Tegime \u00fche tiiru auru j\u00e4rgmisel p\u00e4eval veel, kuid Minni \u00fcldine olemine oli nii kehv, et ta hakkas m\u00f5tlema, kas on \u00fcldse m\u00f5tet siia hostelisse j\u00e4\u00e4da haigena. Ehk oleks parem \u00fc\u00fcrida endale oma v\u00e4ike Airbnb Tamraghtis v\u00f5i Taghazoutis ja rahulikult \u00fcksi taastuda. H\u00f5iskasin r\u00f5\u00f5msalt, et jah – siis saame p\u00e4rast minu vabatahtliku aja l\u00f5ppu j\u00e4lle koos h\u00e4ngida! Minnil kaua aga m\u00f5elda polnud aega, sest elu otsustas talle “teene” teha ja otsustamise t\u00e4iskiirendusele panna. \u00dchel varahommikul h\u00fcppas Minni kiljudes voodist v\u00e4lja ja pani laetule p\u00f5lema. Kissitasin silmi ja \u00fcritasin pahuralt aru saada, et mis n\u00fc\u00fcd juhtus. “Prussakad, mu voodis on prussakad!” V\u00f5distasin \u00f5lgu, kuid samas olen nende suhtes \u00fcsna tuimaks muutunud. Paaril korral olen meie toas m\u00f5ndale n\u00e4inud ja pl\u00e4tuga laiaks l\u00f6\u00f6nud. Tavaliselt on kuskil mingi auguke, kust nad sisse tulevad, seega tuleb see lihtsalt \u00fcles leida ja kinni panna. Uurisin voodite ja laudade aluseid m\u00f6\u00f6da ringi, kuid ei paistnud midagi. Ju siis oli tule peale plehku pannud. K\u00fcll aga olin v\u00e4lja nuputanud, et prussakad tulevad t\u00f5en\u00e4oliselt nendest \u00e4ravooluaukudest, mis Maroko kodudes p\u00f5randa sees on \u2013 nad ju pesevad p\u00f5randat nii, et kallavad vee p\u00f5randale ja p\u00fchivad augu suunas kokku. K\u00f6\u00f6gis oli \u00fcks sellistest aukudest t\u00e4itsa avali ning mulle meenus, et enne pulmi oli selle peal pr\u00fcgikast asunud. Otsisin siis esimese vaba \u00e4mbri ja katsin augu kinni. Minnil oli n\u00fc\u00fcdseks limiit t\u00e4is. Haigus, Mohamed ja prussakad olid v\u00f5tnud temast k\u00f5ik, seega l\u00e4ks ta oma viiendal p\u00e4eval Mohamedi jutule ja teatas, et l\u00e4heb j\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00e4ra. Mohamed kehitas \u00f5lgu ja lausus: “See pole midagi uut, vabatahtlikud muudavad koguaeg oma meelt, sest see t\u00f6\u00f6 pole selline, nagu nad lootsid. N\u00e4e, K\u00e4rt siin ka otsustas varem \u00e4ra minna. Nii lihtsalt on, mina ei v\u00f5ta seda isiklikult.” Pesin samal ajal energiliselt n\u00f5usid ja m\u00f5tlesin, et noh, v\u00f5ib-olla peaksid v\u00f5tma. Minni pakkis oma asjad kokku ja nii paljuks teda siis oligi. Seega lahkus Minni reedel, mina laup\u00e4eval ja oligi hostel vabatahtlikest t\u00fchi. Minu jaoks ei j\u00e4\u00e4nud see aga viimaseks korraks Minniga \ud83d\ude42 K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":889,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-887","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_8683-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_8683-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/887","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=887"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/887\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":890,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/887\/revisions\/890"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/889"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=887"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=887"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=887"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}