{"id":868,"date":"2025-01-01T20:10:27","date_gmt":"2025-01-01T20:10:27","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=868"},"modified":"2025-01-08T17:41:45","modified_gmt":"2025-01-08T17:41:45","slug":"keriv-pinge-hostelis-ja-piinavad-kohumured","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=868","title":{"rendered":"Keriv pinge hostelis ja piinavad k\u00f5humured"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast Anna lahkumist olin mina hosteli ainuke n\u00f6 tavaline vabatahtlik. Hiina t\u00fcdruk Li oli k\u00fcll kohal, kuid tema t\u00f6\u00f6tas mingis teises r\u00fctmis t\u00e4iesti teiste reeglite alusel. Ta oli hostelis abis juba mitmendat korda ning sel korral oli tema abi rohkem vaja Mohamedi ema juures, seega enamasti ei einestanud ta meiega koos ega aidanud \u00f5htuse n\u00f5udepesuga, sest ta v\u00e4idetavalt juba koristas ja pesi Mohamedi ema korteris. Samas tube aitas ta alati koristada, seega ei saanud ma aru, mida temalt v\u00f5iks v\u00f5i peaks ootama. \u00dcldiselt oli lihtsam temaga mitte arvestada. Fatima aitas v\u00e4lja n\u00e4dalavahetuseti, et meiega Li’g kordam\u00f6\u00f6da vaba p\u00e4eva saaks. Umbes sama arusaamatuks j\u00e4i mulle kohaliku poisi Hassani roll, kes justkui oli terve p\u00e4eva majas, aga samas pidevalt kuskile kadunud. K\u00fcll k\u00e4is ta turul, tegi hommikus\u00f6\u00f6ki, ostis majapidamistarbeid, v\u00f5ttis k\u00fclalisi vastu jne, aga samas tegi ta neid k\u00f5iki asju poole vinnaga ja Mohamed pidevalt kas s\u00f5imas teda otse v\u00f5i siunas seljataga. Minul olid Hassaniga iseenesest head suhted, sest tema r\u00f5\u00f5mus k\u00f5rvuni valge naeratus tegi alati meele r\u00f5\u00f5msaks. Samuti oli ta minuga viisakas, lahke ning viskas pidevalt nalju. Kui tal minult midagi vaja oli, siis kutsus ta mind k\u00e4ega viibates teistest eemale, haaras oma \u00f5blukeste k\u00e4tega \u00fcmber mu \u00f5lavarre ja sosistas nagu v\u00e4ike laps, kes ema seljataga vanaemalt kommi \u00fcritab k\u00fcsida. T\u00f5esti, enamik Maroko mehi m\u00f5jusid nagu lapsed oma kihistamise, lapsikuste ja lollide naljadega. Hassaniga olid meil ka omad naljad: tavaliselt kutsus ta mind oma tulevaseks abikaasaks ja mina k\u00fcsisin selle peale, et kas t\u00f5esti Marokos on geidel v\u00f5imalik abielluda. Harva l\u00e4ksid naljad \u00fcle minu taluvuse piiri ja nendel juhtudel ma talle ka tavaliselt k\u00e4ratasin, mille peale noormees t\u00f5mbus tagasi. Sama ei saa aga Mohamedi kohta \u00f6elda.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Minu geiabikaasa alati pilku peal hoidmas<\/figcaption><\/figure>\n

Kui minu esimesel n\u00e4dalal oli just Anna see, kes sai hommikust \u00f5htuni n\u00f6\u00f6kida ja aasida, siis tema lahkudes v\u00f5ttis see seier suuna minu poole. Mina olen aga hoopis teistsugune inimene kui tuim ja flegmaatiline nooruke Anna, st ma v\u00f5tan asju s\u00fcdamesse, mul on teatud piirid, ma ei kannata labasust ja isiklikke solvanguid ning ma v\u00f5in ka \u00fcsna teravalt vastu susata. Algselt v\u00f5tsin Mohamedi nalju kui terakest t\u00f5de, proovisin neisse suhtuda kergelt ja m\u00f5istvalt. Enamik tema nalju ja aasimisi keerlesid eurooplaste ja nende kommete \u00fcmber. A la “teil seal Euroopas”, “t\u00fc\u00fcpiline euroopa naine”, “te eurooplased olete ikka imelikud\/isekad\/naljakad” jne. Valdavalt siis jah kummaliselt individualistlikud Maroko perekondliku religioosse kultuuri k\u00f5rval. Teine t\u00fc\u00fcp nalju olid esitatud sarkastiliselt stiilis “vau kui tark sa oled” v\u00f5i “vau kui tubli ja t\u00f6\u00f6kas oled”, vahel olid need naljad p\u00f6\u00f6ratud teistpidi ning nali oli hoopis selles kui laisk v\u00f5i mitte-v\u00e4ga-nutikas sa oled. \u00dckski samm ega liigutus ei j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata ning oli saadetud Mohamedi kommentaaride poolt. \u00dchel hetkel hakkas mul m\u00f5\u00f5t t\u00e4is saama sellest, et \u00fcks minuvanune t\u00e4iskasvanud, abielus ja s\u00fcvausklik mees peab normaalseks endavanuse t\u00e4iskasvanud naisterahva kallal pidevalt v\u00f5tta. Vabandust, aga kas me ei saanud sellest patsisikutamisest juba \u00fcle 7. klassis? Seet\u00f5ttu ei osanud ma ka kuidagi k\u00e4ituda, sest ma arvasin, et need ajad on m\u00f6\u00f6das. Just t\u00e4pselt, nii ma arvasin. \u00dchel p\u00e4eval sattusin majast parasjagu v\u00e4lja minnes trepil Mohamediga kokku. Kandsin nabapluusi ja pikki k\u00f5rge v\u00e4rvliga lohvakaid p\u00fckse, mis \u00fcmber keha istudes veidi mu k\u00f5htu r\u00f5hutasid. Mind n\u00e4hes h\u00f5ikas mees nii, et k\u00f5ik ikka kuuleks: \u201cOo, rase oled jah, mitmes kuu l\u00e4heb?\u201d ja asetas k\u00e4e minu alak\u00f5hule: \u201cLas ma kuulan beebit!\u201d Vaatasin talle \u0161okeeritult otsa – mis ajast on normaalne katsuda ja kommenteerida v\u00f5\u00f5ra naise keha? Haarasin kohaliku kombe kohaselt jalast sandaali ja virutasin talle sellega, ise sajatades, milline idioot ta on. Mohamedi ja teiste hostelis t\u00f6\u00f6tavate maroko meeste arust oli olukord aga hirmus naljakas ja sain terve p\u00e4eva k\u00fcsimusi, et kas ma vajan \u00e4kki abi. Teatasin, et raseda naisena on mul t\u00f6\u00f6tamine keelatud, p\u00f6\u00f6rasin vihaselt selja ja lajatasin ukse enda j\u00e4rel pauguga kinni.<\/span><\/p>\n

Proovisin mitmeid erinevaid viise, kuidas olukorraga toime tulla. Nagu mainisin, siis algselt proovisin kergelt, kuid limiit tuli ette; seej\u00e4rel proovisin oma tavap\u00e4rast l\u00e4henemist ehk anda sama laadungiga vastu – selle peale Mohamed \u00fcldiselt haavus, solvus v\u00f5i teatas, et ma olen rassist. Tuleb v\u00e4lja, et enda m\u00fcrk h\u00e4sti ei maitse. L\u00f5puks \u00fchel p\u00e4eval j\u00e4lle v\u00e4ljavihastununa l\u00e4ksin puhisedes Fatima k\u00e4est k\u00fcsima, et miks Mohamed minuga nii halvasti k\u00e4itub. Kui ma nii kohutav inimene olen, v\u00f5ib-olla ma peaks siis lahkuma, oleks k\u00f5igile parem! Fatima lohutas, et see on tema viis n\u00e4idata, et sa oled omaks v\u00f5etud. Umbes nii, et peaksid \u00f5nnelik olema, kui ta sind solvab, sest see t\u00e4hendab, et olete s\u00f5brad. Kui ta aga vait j\u00e4\u00e4b ja sind ignoreerima hakkab, siis on suhted hapud! Ma m\u00f5istan, et ka minul on kombeks oma s\u00f5pradega pidevalt aasida, aga kui keegi oleks sellest solvatud v\u00f5i h\u00e4iritud, siis ma t\u00f5mbuks tagasi. Noh, ait\u00e4h, mulle selliseid \u201comasid\u201d pole vaja. Proovisin siis veel \u00fchte l\u00e4henemist – ausalt v\u00e4ljendada, et minu jaoks selline k\u00e4itumine ei ole v\u00e4ga v\u00e4ga sobilik. Riputasin parasjagu pesu n\u00f6\u00f6rile, kui Mohamed midagi m\u00f6\u00f6da minnes ilkus, mis mind pahandas, ning \u00fcritas seej\u00e4rel naerdes olukorda leevendada: “Heeei, ma tegin nalja, okei?” See tundus hea hetk \u00f6elda, et et tegelikult ei ole okei, sest seda on lihtsalt liiga palju ja ma pean justkui koguaeg valmis olema, et kuskilt tuleb mingi “r\u00fcnnak”. ” Aa, no selge siis, arusaadav! Meie Marokos suhtleme nii, tere tulemast Aafrikasse! Sa pole sellega veel harjunud, seega ma v\u00f5tan siis rahulikumalt, r\u00e4\u00e4gin sinuga nagu eurooplasega.” Korraks tundus, nagu oleks ta isegi minust aru saanud, kuid siis lisas ta k\u00f5rge heleda h\u00e4\u00e4lega: “Heeey how are youuu, how was your moooorniiiiing, is everything okaaaaay?”\u00a0<\/em>Nojah, nii palju siis sellest.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
K\u00e4rdi salat Maroko moodi<\/figcaption><\/figure>\n

L\u00f5puks l\u00e4ksin \u00fcle v\u00e4ltimise ja ignoreerimise peale, sest see tundus ainuke viis kuidagi hostelieluga hakkama saada. Teisel n\u00e4dalal tabas mind aga ootamatus, mille kohta ma \u00fctleks, et keha tuli appi. Mu keha on tuntud selle poolest, et kui ma vaimselt end kehvasti tunnen, ilmnevad f\u00fc\u00fcsilised s\u00fcmptomid, millest pole v\u00f5imalik enam m\u00f6\u00f6da vaadata. Nagu ma olen kirjutanud, siis \u00fcritasin algselt igatpidi kohaliku ja hosteli eluga kohaneda, sh magamis- ja s\u00f6\u00f6giaegadega. Umbes 9. v\u00f5i 10. p\u00e4eval tabas mind j\u00e4rsku \u00f6\u00f6sel terav valu \u00fclak\u00f5hus. Proovisin juua vett, p\u00f6\u00f6rata k\u00fcll \u00fchele ja teisele k\u00fcljele, t\u00f5sta peaalust, v\u00f5tta s\u00f6etabletti, kuid tulutult. Sellist pussitavat valu polnud ma varem tundnud, mis k\u00e4is lainetena ning pigistas mao krampi. L\u00f5puks v\u00f5tsin sisse \u00fche Smecta, mis ravimikotis Oulust alates oma v\u00f5imalust oli oodanud ning k\u00f5huvalu t\u00f5mbus nii palju tagasi, et sain \u00f6\u00f6sel magada. Hommikul v\u00e4ike valu siiski j\u00e4tkus ning ma ei julgenud midagi s\u00fc\u00fca. Fatima pakkus esimese asjana, et \u00e4kki on asi joogivees, aga ma olin joonud meie filtreeritud vett, mis mingeid muresid ei tohiks tekitada. Teise s\u00fc\u00fcdlasena pakkus ta odavat taimset \u00f5li, millega siin s\u00f6\u00f6gikordi valmistatakse ja mis ka temal endal seedimise tuksi keerab. Kallist oliivi\u00f5li keegi praadimisele ei kuluta. Mina ise kahtlustasin hoopis eksessiivset saias\u00f6\u00f6mist, mis iga toidukorra k\u00f5rvale k\u00e4ib. Otsustasin, et l\u00f5ikan paariks p\u00e4evaks k\u00f5ik kohalikud toidud enda men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja, s\u00f6\u00f6n ainult neutraalseid ja tuttavaid, v\u00f5imalikult v\u00e4rskeid toiduaineid ning kui selle peale k\u00f5huvalu taandub, hakkan lisama vaikselt n\u00f6 \u00e4rritajaid. Minu uueks dieediks sai jogurt, mango, draakonvili ja kartulisalat. Just nimelt – kartulisalat, see minu enda lihavaba versioon \u00f5una ja v\u00e4rske kurgiga. V\u00f5i noh, algselt Merka emalt p\u00e4rit, kuid aastatega minu firmaroaks kohandatud salat. See dieet tundus mu kehale kenasti sobivat, aga tekitas Mohamedis muidugi tuska – kui esimesel korral mainides tegi ta veel kaastundlikku n\u00e4gu, siis edaspidi j\u00e4tkas ta igal toidukorral k\u00fcsimist, et miks ma nendega koos ei s\u00f6\u00f6. Muidugi v\u00f5ib andeks anda, et v\u00f5ib-olla inimesel on halb m\u00e4lu, aga miks ta iga kord veidi \u00e4rritunud minu toiduvalikutest oli, j\u00e4\u00e4b sel juhul arusaamatuks. L\u00f5puks, kui kolme p\u00e4evaga k\u00f5ht j\u00e4lle rahulikuks j\u00e4i, otsustasin naaseda tavap\u00e4rase maroko toidu juurde selle erisusega, et saia enam toidu k\u00f5rvale ei s\u00f6\u00f6nud ehk siis l\u00e4ksin v\u00f5tsin enne igat toidukorda endale lusika. Tegin seda v\u00f5imalikult viisakalt ja diskreetselt, oodates kuni teised olid saiaga s\u00f6\u00f6mist alustanud ning tulin siis vaikselt enda lusikaga jaole. Keegi sellest mingit probleemi ei teinud ega uurinud, et miks ma lusikaga s\u00f6\u00f6n. Samuti ei tekitanud minu erisus teistes hostelik\u00fclastajates massilist soovi ka lusika j\u00e4rele haarata – j\u00e4tkasid k\u00f5ik rahulikult saia h\u00e4vitamist. Olin paar p\u00e4eva rahus nii toiminud k\u00f5igi pilkude all, kui Mohamed \u00fchel p\u00e4eval enne \u00f5htus\u00f6\u00f6ki kamandas mind laua \u00e4\u00e4rde nagu tavaliselt; mina selle peale, et jah, kohe, v\u00f5tan oma lusika ja tulen, mille peale Mohamed vihastas: “Misasja, mis lusika? Siis tahavad k\u00f5ik teised ka ju!” Ee, kuidas palun? Kuidas saab olla nii, et mitu p\u00e4eva ei ole probleemi, aga vaat n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku on? Mul hakkas tekkima tunne, et tema \u00e4rritumised on rohkem minu kui minu “pattudega” seotud. J\u00e4tkasin oma lusikarevolutsiooni tema protesteerimisele vaatamata ja k\u00f5humured sai lahendatud. Aeg-ajalt veel hommikuse omleti tomatikastme happelisuse peale sain kerget k\u00f5rvetust tunda, kuid p\u00f5his\u00fc\u00fcdlaseks j\u00e4id siiski tohutud saiakogused.<\/p>\n

K\u00f5igi nende draamade ja keriva \u00e4revuse saatel l\u00e4ksin p\u00e4rast teist t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat l\u00f5puks v\u00e4riseva h\u00e4\u00e4lega Mohamedi jutule ja teatasin, et soovin oma k\u00fclastuse nelja n\u00e4dala pealt kolme peale l\u00fchendada. Olin oma peas juba p\u00e4evi valmistunud vastuseks, kui ta peaks k\u00fcsima, et miks ma sellisele otsusele olen j\u00f5udnud, kuid seda k\u00fcsimust ei tulnud: “Jaa, muidugi on see okei, k\u00f5ik on okei, tee mis tahad, v\u00f5id ka kohe praegu \u00e4ra minna.” Ja sellega meie vestlus l\u00f5ppeski… Ei mingit arutelu. Mine, kui tahad. Minu heitlused Mohamediga saavutasid nii oma k\u00f5rgpunkti kui ka lahenduse uue saksa vabatahtliku Minni saabumisega. Sellest aga juba eraldi peat\u00fckis!

Pirtsakas eurooplane K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

P\u00e4rast Anna lahkumist olin mina hosteli ainuke n\u00f6 tavaline vabatahtlik. Hiina t\u00fcdruk Li oli k\u00fcll kohal, kuid tema t\u00f6\u00f6tas mingis teises r\u00fctmis t\u00e4iesti teiste reeglite alusel. Ta oli hostelis abis juba mitmendat korda ning sel korral oli tema abi rohkem vaja Mohamedi ema juures, seega enamasti ei einestanud ta meiega koos ega aidanud \u00f5htuse n\u00f5udepesuga, sest ta v\u00e4idetavalt juba koristas ja pesi Mohamedi ema korteris. Samas tube aitas ta alati koristada, seega ei saanud ma aru, mida temalt v\u00f5iks v\u00f5i peaks ootama. \u00dcldiselt oli lihtsam temaga mitte arvestada. Fatima aitas v\u00e4lja n\u00e4dalavahetuseti, et meiega Li’g kordam\u00f6\u00f6da vaba p\u00e4eva saaks. Umbes sama arusaamatuks j\u00e4i mulle kohaliku poisi Hassani roll, kes justkui oli terve p\u00e4eva majas, aga samas pidevalt kuskile kadunud. K\u00fcll k\u00e4is ta turul, tegi hommikus\u00f6\u00f6ki, ostis majapidamistarbeid, v\u00f5ttis k\u00fclalisi vastu jne, aga samas tegi ta neid k\u00f5iki asju poole vinnaga ja Mohamed pidevalt kas s\u00f5imas teda otse v\u00f5i siunas seljataga. Minul olid Hassaniga iseenesest head suhted, sest tema r\u00f5\u00f5mus k\u00f5rvuni valge naeratus tegi alati meele r\u00f5\u00f5msaks. Samuti oli ta minuga viisakas, lahke ning viskas pidevalt nalju. Kui tal minult midagi vaja oli, siis kutsus ta mind k\u00e4ega viibates teistest eemale, haaras oma \u00f5blukeste k\u00e4tega \u00fcmber mu \u00f5lavarre ja sosistas nagu v\u00e4ike laps, kes ema seljataga vanaemalt kommi \u00fcritab k\u00fcsida. T\u00f5esti, enamik Maroko mehi m\u00f5jusid nagu lapsed oma kihistamise, lapsikuste ja lollide naljadega. Hassaniga olid meil ka omad naljad: tavaliselt kutsus ta mind oma tulevaseks abikaasaks ja mina k\u00fcsisin selle peale, et kas t\u00f5esti Marokos on geidel v\u00f5imalik abielluda. Harva l\u00e4ksid naljad \u00fcle minu taluvuse piiri ja nendel juhtudel ma talle ka tavaliselt k\u00e4ratasin, mille peale noormees t\u00f5mbus tagasi. Sama ei saa aga Mohamedi kohta \u00f6elda. Kui minu esimesel n\u00e4dalal oli just Anna see, kes sai hommikust \u00f5htuni n\u00f6\u00f6kida ja aasida, siis tema lahkudes v\u00f5ttis see seier suuna minu poole. Mina olen aga hoopis teistsugune inimene kui tuim ja flegmaatiline nooruke Anna, st ma v\u00f5tan asju s\u00fcdamesse, mul on teatud piirid, ma ei kannata labasust ja isiklikke solvanguid ning ma v\u00f5in ka \u00fcsna teravalt vastu susata. Algselt v\u00f5tsin Mohamedi nalju kui terakest t\u00f5de, proovisin neisse suhtuda kergelt ja m\u00f5istvalt. Enamik tema nalju ja aasimisi keerlesid eurooplaste ja nende kommete \u00fcmber. A la “teil seal Euroopas”, “t\u00fc\u00fcpiline euroopa naine”, “te eurooplased olete ikka imelikud\/isekad\/naljakad” jne. Valdavalt siis jah kummaliselt individualistlikud Maroko perekondliku religioosse kultuuri k\u00f5rval. Teine t\u00fc\u00fcp nalju olid esitatud sarkastiliselt stiilis “vau kui tark sa oled” v\u00f5i “vau kui tubli ja t\u00f6\u00f6kas oled”, vahel olid need naljad p\u00f6\u00f6ratud teistpidi ning nali oli hoopis selles kui laisk v\u00f5i mitte-v\u00e4ga-nutikas sa oled. \u00dckski samm ega liigutus ei j\u00e4\u00e4nud m\u00e4rkamata ning oli saadetud Mohamedi kommentaaride poolt. \u00dchel hetkel hakkas mul m\u00f5\u00f5t t\u00e4is saama sellest, et \u00fcks minuvanune t\u00e4iskasvanud, abielus ja s\u00fcvausklik mees peab normaalseks endavanuse t\u00e4iskasvanud naisterahva kallal pidevalt v\u00f5tta. Vabandust, aga kas me ei saanud sellest patsisikutamisest juba \u00fcle 7. klassis? Seet\u00f5ttu ei osanud ma ka kuidagi k\u00e4ituda, sest ma arvasin, et need ajad on m\u00f6\u00f6das. Just t\u00e4pselt, nii ma arvasin. \u00dchel p\u00e4eval sattusin majast parasjagu v\u00e4lja minnes trepil Mohamediga kokku. Kandsin nabapluusi ja pikki k\u00f5rge v\u00e4rvliga lohvakaid p\u00fckse, mis \u00fcmber keha istudes veidi mu k\u00f5htu r\u00f5hutasid. Mind n\u00e4hes h\u00f5ikas mees nii, et k\u00f5ik ikka kuuleks: \u201cOo, rase oled jah, mitmes kuu l\u00e4heb?\u201d ja asetas k\u00e4e minu alak\u00f5hule: \u201cLas ma kuulan beebit!\u201d Vaatasin talle \u0161okeeritult otsa – mis ajast on normaalne katsuda ja kommenteerida v\u00f5\u00f5ra naise keha? Haarasin kohaliku kombe kohaselt jalast sandaali ja virutasin talle sellega, ise sajatades, milline idioot ta on. Mohamedi ja teiste hostelis t\u00f6\u00f6tavate maroko meeste arust oli olukord aga hirmus naljakas ja sain terve p\u00e4eva k\u00fcsimusi, et kas ma vajan \u00e4kki abi. Teatasin, et raseda naisena on mul t\u00f6\u00f6tamine keelatud, p\u00f6\u00f6rasin vihaselt selja ja lajatasin ukse enda j\u00e4rel pauguga kinni. Proovisin mitmeid erinevaid viise, kuidas olukorraga toime tulla. Nagu mainisin, siis algselt proovisin kergelt, kuid limiit tuli ette; seej\u00e4rel proovisin oma tavap\u00e4rast l\u00e4henemist ehk anda sama laadungiga vastu – selle peale Mohamed \u00fcldiselt haavus, solvus v\u00f5i teatas, et ma olen rassist. Tuleb v\u00e4lja, et enda m\u00fcrk h\u00e4sti ei maitse. L\u00f5puks \u00fchel p\u00e4eval j\u00e4lle v\u00e4ljavihastununa l\u00e4ksin puhisedes Fatima k\u00e4est k\u00fcsima, et miks Mohamed minuga nii halvasti k\u00e4itub. Kui ma nii kohutav inimene olen, v\u00f5ib-olla ma peaks siis lahkuma, oleks k\u00f5igile parem! Fatima lohutas, et see on tema viis n\u00e4idata, et sa oled omaks v\u00f5etud. Umbes nii, et peaksid \u00f5nnelik olema, kui ta sind solvab, sest see t\u00e4hendab, et olete s\u00f5brad. Kui ta aga vait j\u00e4\u00e4b ja sind ignoreerima hakkab, siis on suhted hapud! Ma m\u00f5istan, et ka minul on kombeks oma s\u00f5pradega pidevalt aasida, aga kui keegi oleks sellest solvatud v\u00f5i h\u00e4iritud, siis ma t\u00f5mbuks tagasi. Noh, ait\u00e4h, mulle selliseid \u201comasid\u201d pole vaja. Proovisin siis veel \u00fchte l\u00e4henemist – ausalt v\u00e4ljendada, et minu jaoks selline k\u00e4itumine ei ole v\u00e4ga v\u00e4ga sobilik. Riputasin parasjagu pesu n\u00f6\u00f6rile, kui Mohamed midagi m\u00f6\u00f6da minnes ilkus, mis mind pahandas, ning \u00fcritas seej\u00e4rel naerdes olukorda leevendada: “Heeei, ma tegin nalja, okei?” See tundus hea hetk \u00f6elda, et et tegelikult ei ole okei, sest seda on lihtsalt liiga palju ja ma pean justkui koguaeg valmis olema, et kuskilt tuleb mingi “r\u00fcnnak”. ” Aa, no selge siis, arusaadav! Meie Marokos suhtleme nii, tere tulemast Aafrikasse! Sa pole sellega veel harjunud, seega ma v\u00f5tan siis rahulikumalt, r\u00e4\u00e4gin sinuga nagu eurooplasega.” Korraks tundus, nagu oleks ta isegi minust aru saanud, kuid siis lisas ta k\u00f5rge heleda h\u00e4\u00e4lega: “Heeey how are youuu, how was your moooorniiiiing, is everything okaaaaay?”\u00a0Nojah, nii palju siis sellest.\u00a0 L\u00f5puks l\u00e4ksin \u00fcle v\u00e4ltimise ja ignoreerimise peale, sest see tundus ainuke viis kuidagi hostelieluga hakkama saada. Teisel n\u00e4dalal tabas mind aga ootamatus, mille kohta ma \u00fctleks, et keha tuli appi. Mu keha on tuntud selle poolest, et kui ma vaimselt end kehvasti tunnen, ilmnevad f\u00fc\u00fcsilised s\u00fcmptomid, millest pole v\u00f5imalik enam m\u00f6\u00f6da vaadata. Nagu ma olen kirjutanud, siis \u00fcritasin algselt igatpidi kohaliku ja hosteli eluga kohaneda, sh magamis- ja s\u00f6\u00f6giaegadega. Umbes 9. v\u00f5i 10. p\u00e4eval tabas mind j\u00e4rsku \u00f6\u00f6sel terav valu \u00fclak\u00f5hus. Proovisin juua vett, p\u00f6\u00f6rata k\u00fcll \u00fchele ja teisele k\u00fcljele, t\u00f5sta peaalust, v\u00f5tta s\u00f6etabletti, kuid tulutult. Sellist pussitavat valu polnud ma varem tundnud, mis k\u00e4is lainetena ning pigistas mao krampi. L\u00f5puks v\u00f5tsin sisse \u00fche Smecta, mis ravimikotis Oulust alates oma v\u00f5imalust oli oodanud ning k\u00f5huvalu t\u00f5mbus nii palju tagasi, et sain \u00f6\u00f6sel magada. Hommikul v\u00e4ike valu siiski j\u00e4tkus ning ma ei julgenud midagi s\u00fc\u00fca. Fatima pakkus esimese asjana, et \u00e4kki on asi joogivees, aga ma olin joonud meie filtreeritud vett, mis mingeid muresid ei tohiks tekitada. Teise s\u00fc\u00fcdlasena pakkus ta odavat taimset \u00f5li, millega siin s\u00f6\u00f6gikordi valmistatakse ja mis ka temal endal seedimise tuksi keerab. Kallist oliivi\u00f5li keegi praadimisele ei kuluta. Mina ise kahtlustasin hoopis eksessiivset saias\u00f6\u00f6mist, mis iga toidukorra k\u00f5rvale k\u00e4ib. Otsustasin, et l\u00f5ikan paariks p\u00e4evaks k\u00f5ik kohalikud toidud enda men\u00fc\u00fcst v\u00e4lja, s\u00f6\u00f6n ainult neutraalseid ja tuttavaid, v\u00f5imalikult v\u00e4rskeid toiduaineid ning kui selle peale k\u00f5huvalu taandub, hakkan lisama vaikselt n\u00f6 \u00e4rritajaid. Minu uueks dieediks sai jogurt, mango, draakonvili ja kartulisalat. Just nimelt – kartulisalat, see minu enda lihavaba versioon \u00f5una ja v\u00e4rske kurgiga. V\u00f5i noh, algselt Merka emalt p\u00e4rit, kuid aastatega minu firmaroaks kohandatud salat. See dieet tundus mu kehale kenasti sobivat, aga tekitas Mohamedis muidugi tuska – kui esimesel korral mainides tegi ta veel kaastundlikku n\u00e4gu, siis edaspidi j\u00e4tkas ta igal toidukorral k\u00fcsimist, et miks ma nendega koos ei s\u00f6\u00f6. Muidugi v\u00f5ib andeks anda, et v\u00f5ib-olla inimesel on halb m\u00e4lu, aga miks ta iga kord veidi \u00e4rritunud minu toiduvalikutest oli, j\u00e4\u00e4b sel juhul arusaamatuks. L\u00f5puks, kui kolme p\u00e4evaga k\u00f5ht j\u00e4lle rahulikuks j\u00e4i, otsustasin naaseda tavap\u00e4rase maroko toidu juurde selle erisusega, et saia enam toidu k\u00f5rvale ei s\u00f6\u00f6nud ehk siis l\u00e4ksin v\u00f5tsin enne igat toidukorda endale lusika. Tegin seda v\u00f5imalikult viisakalt ja diskreetselt, oodates kuni teised olid saiaga s\u00f6\u00f6mist alustanud ning tulin siis vaikselt enda lusikaga jaole. Keegi sellest mingit probleemi ei teinud ega uurinud, et miks ma lusikaga s\u00f6\u00f6n. Samuti ei tekitanud minu erisus teistes hostelik\u00fclastajates massilist soovi ka lusika j\u00e4rele haarata – j\u00e4tkasid k\u00f5ik rahulikult saia h\u00e4vitamist. Olin paar p\u00e4eva rahus nii toiminud k\u00f5igi pilkude all, kui Mohamed \u00fchel p\u00e4eval enne \u00f5htus\u00f6\u00f6ki kamandas mind laua \u00e4\u00e4rde nagu tavaliselt; mina selle peale, et jah, kohe, v\u00f5tan oma lusika ja tulen, mille peale Mohamed vihastas: “Misasja, mis lusika? Siis tahavad k\u00f5ik teised ka ju!” Ee, kuidas palun? Kuidas saab olla nii, et mitu p\u00e4eva ei ole probleemi, aga vaat n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku on? Mul hakkas tekkima tunne, et tema \u00e4rritumised on rohkem minu kui minu “pattudega” seotud. J\u00e4tkasin oma lusikarevolutsiooni tema protesteerimisele vaatamata ja k\u00f5humured sai lahendatud. Aeg-ajalt veel hommikuse omleti tomatikastme happelisuse peale sain kerget k\u00f5rvetust tunda, kuid p\u00f5his\u00fc\u00fcdlaseks j\u00e4id siiski tohutud saiakogused. K\u00f5igi nende draamade ja keriva \u00e4revuse saatel l\u00e4ksin p\u00e4rast teist t\u00f6\u00f6n\u00e4dalat l\u00f5puks v\u00e4riseva h\u00e4\u00e4lega Mohamedi jutule ja teatasin, et soovin oma k\u00fclastuse nelja n\u00e4dala pealt kolme peale l\u00fchendada. Olin oma peas juba p\u00e4evi valmistunud vastuseks, kui ta peaks k\u00fcsima, et miks ma sellisele otsusele olen j\u00f5udnud, kuid seda k\u00fcsimust ei tulnud: “Jaa, muidugi on see okei, k\u00f5ik on okei, tee mis tahad, v\u00f5id ka kohe praegu \u00e4ra minna.” Ja sellega meie vestlus l\u00f5ppeski… Ei mingit arutelu. Mine, kui tahad. Minu heitlused Mohamediga saavutasid nii oma k\u00f5rgpunkti kui ka lahenduse uue saksa vabatahtliku Minni saabumisega. Sellest aga juba eraldi peat\u00fckis!Pirtsakas eurooplane K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":872,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[33],"tags":[],"class_list":["post-868","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-maroko"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_8749-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/01\/IMG_8749-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"33":{"name":"Maroko","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=33"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/868","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=868"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/868\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":886,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/868\/revisions\/886"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/872"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=868"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=868"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=868"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}