{"id":841,"date":"2024-12-29T02:48:56","date_gmt":"2024-12-29T02:48:56","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=841"},"modified":"2024-12-29T03:47:53","modified_gmt":"2024-12-29T03:47:53","slug":"esimene-nadal-agadiris-seikluseid-jousaalist-medinani","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=841","title":{"rendered":"Esimene n\u00e4dal Agadiris – seiklusi j\u00f5usaalist medinani"},"content":{"rendered":"

Esimene n\u00e4dal hostelis kulges \u00fcsna t\u00f6iselt, kuid sinna juurde leidsin aega avastada ka kohalikku elu. Saabusin Agadiri laup\u00e4eval, seega p\u00fchap\u00e4ev oli minu esimene sissejuhatav t\u00f6\u00f6p\u00e4ev, mil j\u00e4lgisin valdavalt teiste eeskuju, ning esmasp\u00e4evast algas uue rutiini ehitamine. Mohamedi \u00f5et\u00fctar l\u00e4ks ka esmasp\u00e4evast tagasi kooli, mist\u00f5ttu olid meid \u00fcks inimene v\u00e4hem. Ootasin uue n\u00e4dala algust v\u00e4ga eelk\u00f5ige selleks, et saaks juba j\u00f5usaali minna! Mul polnud \u00f5rna aimugi, kui arhailine v\u00f5i moodne \u00fcks j\u00f5usaal Marokos olla v\u00f5iks. Mohamed pakkus, et v\u00f5ime esimesel korral koos minna ning ta saab mu rolleriga \u00e4ra visata. Olin \u00f5hinal n\u00f5us. Ainult et rollerile istudes sain aru, et mulle ei pakutudki kiivrit. Mohamed \u00f5nneks oli v\u00e4ga hoolikas juht, ei kiirendanud ega pidurdanud j\u00e4rsult ning autodega pidime teed jagame vaid v\u00e4ga v\u00e4iksel l\u00f5igul. Suurem osa teekonnast m\u00f6\u00f6dus \u00fcle suure tolmuse platsi s\u00f5ites. K\u00fcll aga selles haavatavas olekus torkas mulle j\u00e4rsku p\u00e4he \u00e4revust tekitav k\u00fcsimus – millal mu reisikindlustus l\u00e4bi saab?! M\u00e4letan, et ostsin Eestis laiendatud Euroopa kindlustuse, kuhu kuuluvad muuseas ka Maroko ja Egiptus, umbes neljaks kuuks, sest ei teadnud, millises riigis selleks ajaks olen. Kuna v\u00e4ljaspool Euroopat on kindlustus kallim, ei tahtnud ennetavalt liiga suure katvusega kindlustesele raha kulutada.<\/strong><\/p>\n

\"\"
T\u00f5eline power woman j\u00f5usaali koridoris tervitamas<\/figcaption><\/figure>\n

J\u00f5usaali pileti sain \u00fcsna kiirelt k\u00e4tte p\u00e4rast ankeedi t\u00e4itmist ja oma s\u00f5rmej\u00e4lgede loovutamist. J\u00f5usaal oli nimelt nii peen, et sisenemine k\u00e4is s\u00f5rmeanduriga. 250 dirhamit sularaha \u00fcle antud ja ole lahke! Administraator k\u00fcsis k\u00fcll \u00fcllatunult, et kas ma ei soovi enne tasumist saali \u00fcle vaadata, aga ma ei tea, kui hull see peaks olema, et ma maksmisest keelduks. Meeste ja naiste saalid olid eraldi, seega tuli mul majast v\u00e4lja minna ning k\u00f5rvalolevast uksest naljakat kitsast koridorist m\u00f6\u00f6da treppi \u00fcles minna. Tundus, et vahepeal oli seal kellegi korter veel, kuid j\u00f5usaal ise n\u00e4gi t\u00e4itsa asjalik v\u00e4lja. Masinad olid k\u00fcll v\u00e4he ajast ja arust, saal pisike ning valik v\u00e4ike, kuid k\u00f5ik p\u00f5hiasjad said tehtud. Minu \u00fcllatuseks leidus saalis ka umbes viis-kuus naist pluss naistreener, kes parasjagu valjult \u00e4hkiva ja oigava naisega harjutusi tegi. Korralik riietusruum kappide ja du\u0161\u0161idega oli samuti olemas. Enne kui trenniga sain pihta hakata, heidsin kiire pilgu oma kindlustuspoliisile ja kae n\u00e4lja – t\u00e4nase kuup\u00e4evaga oligi l\u00e4bi saanud! Nagu mingi jumala s\u00f5rm<\/em>, oleks mind rollerile t\u00f5stnud, et ma kindlustuse korda ajaks. Ja teate, ma pean kummarduse tegema oma kindlustusmaaklerile Salvas, sest sel hetkel, kui mina palve kindlustuse pikendamiseks olin \u00e4ra saatnud, oli Eestis juba t\u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi. Hommikul oli mul aga uus poliis juba postkastis. T\u00e4htsad asjad aetud, v\u00f5isin end trennilainele suunata. P\u00e4ris huvitav oli olla seal saunapalavas temperatuuris, mina sporditopi ja l\u00fchikeste p\u00fckste v\u00e4el n\u00e4ost punane ja higist tilkumas, teised naised pikkades riietes ja peasalliga rahulikult veloergomeetril v\u00e4ntamas. Tundsin end nagu mingi maav\u00e4line amatsoon.<\/p>\n

Esimesel p\u00e4eval saabus ka esimene konflikt. Just nimelt esimene, kindlasti mitte viimane. Nimelt m\u00e4rkasin, et pesumasin oli valmis saanud, seega haarasin omal algatusel korvit\u00e4ie linasid ja matkasin neli korrust \u00fclespoole katusele neid kuivama panema. Fatima ja Anna kiitsid mind kohe eest ja tagant selle enesealgatusliku tegevuse eest. M\u00f5ni hetk hiljem tahtsin oma j\u00f5usaaliriided pessu panna, kuid j\u00e4rjekordselt seisis masinas kellegi m\u00e4rg pesu. Kuna seal olid inimeste isiklikud asjad ja aluspesu, t\u00f5mbasin selle lihtsalt pesukorvi ja t\u00f5stsin masina peale. Pikalt selle \u00fcle ei juurelnud, kuid tunnike hiljem, kui Fatima oli hakanud \u00f5htus\u00f6\u00f6ki tegema ja meie Annaga teda abistamas, tuli Mohamed k\u00f6\u00f6gist l\u00e4bi ja pistis \u00f5iendama: “Miks need m\u00e4rjad pesud siin on, miks keegi neid kuivama pole viinud?!” V\u00f5tsin vastutuse enda peale ja selgitasin, et see on kellegi isiklik pesu, mida ma ei hakanud puutuma. “Jah, need on minu ema riided, mis siis on? Siin majas me ei tee vahet, et kelle pesu on – kui sinu bikiinid siin masinas on, siis ma viin ka need r\u00f5dule kuivama!” L\u00e4ksin mossi. Esiteks ei tahaks ma k\u00fcll, et kellegi abielus mees minu stringikesi n\u00f6\u00f6rile s\u00e4tib, eriti, kui tegemist on minu \u00fclemusega. Teiseks olin ma juba \u00fche korvit\u00e4ie pesu ju kuivama juba viinud, n\u00fc\u00fcd v\u00f5iks keegi teine initsiatiivi v\u00f5tta. Ja kolmandaks vihkan ma, kui inimesed r\u00f5hutavad seda “me oleme siin k\u00f5ik pere” vabandust, sest sellega saab ju \u00f5igustada igasugu toksilist ja piirideta k\u00e4itumist. Kelle peres on terved ja toimivad inimsuhted, t\u00f5stab n\u00fc\u00fcd k\u00e4e! Seda ma arvasin.<\/p>\n

Teisip\u00e4eval tuli Belgia vabatahlikul Annal m\u00f5te, et l\u00e4geks \u00f5ige Fatimaga \u00fclikooli kaasa. Miks mitte, huvitav oleks n\u00e4ha, milline on \u00fclikool Marokos! Fatima oli sellest \u00f5ige \u00f5hinas ning arvas, et me v\u00f5iksime temaga koos ka loengusse tulla, millest mina eriti huvitatud polnud. Ma tahtsin ilusa ilma pigem rannas kui koolipingis veeta. Asusime siis nagu kolm moosekanti r\u00e4nnakule \u00fclikooli suunas, mis asus 40minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel hostelist. P\u00e4ike siras lagip\u00e4he ja ilm oli k\u00fcllaltki palav. Fatima oli v\u00e4ga elevil kahe Eurooplase seltskonnas kooli ilmumisest, sest ilmselgelt saime me palju pilke. Kohale j\u00f5udes aga kadus ka Anna entusiasm tundi kiirustavaid noori vaadates. \u00dclikooli territoorium oli tegelikult \u00fcllatavalt kena ja puhas – t\u00e4ielik rahuoaas keset l\u00e4rmakat ja pr\u00fcgist Agadiri. Lunis see Fatima mis ta lunis, aga olime n\u00f5us vaid kohvikusse kaasa tulema. Fatima leppis siis sellegagi, et sai meile oma salajast silmar\u00f5\u00f5mu n\u00e4idata. Leppisime kokku, et l\u00e4heme Annaga ees randa \u00e4ra ja tema v\u00f5ib meiega p\u00e4rast loenguid meiega \u00fchineda. Mina olin k\u00e4rsitu ja elevil, sest tahtsin nii v\u00e4ga juba varbad ookeanisse pista. V\u00f5tsime plaani Annaga esimest korda kohaliku bussiga s\u00f5ita. Fatima n\u00e4itas suuna k\u00e4tte ja Google Maps n\u00e4itas ilusti, milliste bussidega saab randa s\u00f5ita. Bussipilet pidavat maksma 40 senti, seega koukisime sendid v\u00e4lja ja j\u00e4ime ootama. Olime muidugi ainsad turistihakatised mitte ainult bussipeatuses, vaid terves selles linnaosas, seega j\u00f5llitajaid jagus ja iga teine proovis ka natuke juttu teha, sest me peame ju oleme eksinud, kui siin oleme. Saabus esimene \u00f5ige numbriga buss, mis kihutas meist t\u00e4iesti hoolimatult m\u00f6\u00f6da. Vaatasime segaduses \u00fcksteisele otsa, kehitasime \u00f5lgu ja ootasime edasi. J\u00e4rgmine buss k\u00fcll peatus ja sealt tuli palju inimesi v\u00e4lja, kuid peale j\u00e4llegi ei v\u00f5etud kedagi ja t\u00fchi buss s\u00f5itis minema. J\u00e4rgmine buss k\u00fcll peatus, lasi inimesi v\u00e4lja ja v\u00f5ttis ka peale, kuid numbrit polnud peal. Bussijuht ja konduktor astusid v\u00e4lja, irvitasid midagi omavahel ja p\u00f6\u00f6rdusid siis meie poole, et uurida, kuhu meil vaja s\u00f5ita. Vastasime, et randa. Ahah, siis on vaja selle ja tolle bussi peale minna. Ma vastasin, et me teame jah, aga buss millegi p\u00e4rast ei peatu. Mees kinnitas, et kohe-kohe tuleb \u00f5ige buss. Noh, sel p\u00e4eval sain ma selgeks, et kellaaegadega pole bussliiklusel siin palju pistmist. Buss saabus ajal, mis oli 10 minutit hiljem ja 20 minutit varem, kui graafikus kirjas.<\/p>\n

L\u00f5puks ronisime bussi, maksime oma sendid ja asusime seisma, sest buss oli puup\u00fcsti t\u00e4is. Mehi, naisi, vanu ja noori. \u00dcks nolkide kamp v\u00f5ttis mingi laulujoru \u00fcles ja r\u00f6\u00f6kis seda \u00fcle terve bussi laulda. \u00d5ppisin ka \u00e4ra, et kui Marokos tahad, et buss peatuks, tuleb taguda rusikaga vastu ukse kohal asuvat plekki. Ikka nii k\u00f5vasti, et bussijuhini kuulda oleks. P\u00e4rast pikka sinkavonkatamist saime l\u00f5puks bussist v\u00e4lja ja Anna teatas, et temal on kange tahtmine Marokos McDonalds \u00e4ra proovida. Nojah, minul otseselt sellist soovi ei olnud, sest Marokos v\u00f5iks ikka kohalikku toitu s\u00fc\u00fca, aga Anna vaatas mulle pikalt otsa ja lausus: “Kuule, ma olen kaks n\u00e4dalat AINULT maroko toitu s\u00f6\u00f6nud, \u00e4kki ma n\u00fc\u00fcd v\u00f5in natuke midagi muud ka s\u00fc\u00fca?” Noh, hea k\u00fcll, l\u00e4hme siis McDonaldsisse! M\u00e4kk oli \u00fcllatavalt puhas, moodne ja kena ning ma l\u00e4ksin t\u00e4ispangale ja tellisin endale BicMaci eine. Haarasime oma s\u00f6\u00f6gikotid ja k\u00f5mpisime ranna suunas. Vahepeal oli kuumast lausp\u00e4iksest saanud pilvine taevas ja k\u00fclm tuul. J\u00e4lle see ilm siin trikitab! Randa j\u00f5udes kadus mul igasugune ujumise isu \u00e4ra, sest tuul keerutas liiva seeliku alla ja \u00f5hutemperatuur polnud ka \u00fcldse mitte suvine. Asusime oma toidu kallale ja minu \u00fcllatuseks oli k\u00f5ikidel asjadel halal <\/em>tempel peal. Tea, kas asi oligi selles, aga tegemist oli k\u00f5ige parema ja v\u00e4rskema burgeriga, mida ma saanud olen! Lonkisime tagasi kodu poole ja vaatasime ranna\u00e4\u00e4rt ehtivaid kuurorthotelle, kus valged turistid suurte k\u00f5htudega basseini \u00e4\u00e4res lamasid. Kuidagi v\u00e4ga kummaliselt m\u00f5jus see vaatepilt siin riigis.<\/p>\n

Neljap\u00e4eval tegin esimese katse tutvuda kohaliku kohvikueluga. Teadsin, et siin kohvikultuuri v\u00e4ga ei ole ja kohvik t\u00e4hendab hoopis hunnikut mehi, kes terrassil teed r\u00fc\u00fcpavad. Olin varem lugenud, et kui kui kohvikus paistavad ainult mehed olevat, ei ole naisel ka sinna asja. Uurisin kaarti ja noppisin v\u00e4lja m\u00f5ned eurooopalikumad kohad, kus v\u00f5iks ehk naisel olla ka lubatud istuda. \u00dcks neist asus meie kodupoe Carrefouri juures 20 minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel hostelist. Esimese hooga k\u00f5ndisin kohvikust m\u00f6\u00f6da. Ei, mitte selle p\u00e4rast, et ma ei oleks n\u00e4inud seda, vaid seet\u00f5ttu, et esimesel vaatlusel paistsid sealt ainult j\u00f5llitavad mehed. K\u00f5ndisin nurgataha ja m\u00f5tlesin, et mida edasi teha. Keerutasin natuke kohapeal jalgu, kuni leidsin endas julguse ikkagi sisse astuda. L\u00f5in selja sirgeks, h\u00fc\u00fcdsin teenindajatele (ka k\u00f5ik mehed) k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega “Salam aleikum!”<\/em> ja andsin m\u00e4rku, et ma kavatsen end \u00fclemisel korrusel sisse seada. \u00dclalkorrusel vaatasid mulle \u00f5nneks vastu arvutit\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud mees ja eemal ka \u00fcks naine. Seadsin end uhkelt sisse, m\u00e4rgates samal hetkel, et seisan avara kleidiga klaasp\u00f5randa kohal. \u00d5nneks keegi \u00fcles ei vaadanud, seega v\u00f5tsin kiirelt istet. M\u00f5ne aja p\u00e4rast tuli mesimagus teenindaja, kellele andsin teada, et ma soovin pannkooki juustuga, smuutit ja kohvi. H\u00e4rra noogutas ja kadus teadmata ajaks, kuni l\u00f5puks saabusid korraga k\u00f5ik joogid ja s\u00f6\u00f6gid. Nojah, ma oleks eelistanud smuutit enne ja kohvi p\u00e4rast, aga n\u00fc\u00fcd on nad k\u00f5ik siin. Lisaks toodi ka tasuta pudel vett. Sain kinnitust, et kohvi pole v\u00e4ga m\u00f5tet Marokos siiski tellida. Arve tuuakse kohe lauda, kui oled s\u00f6\u00f6mise l\u00f5petanud. Sain \u00fche blogipostituse valmis ja olin enda \u00fcle \u00e4\u00e4rmiselt uhke – esimene kohvikuk\u00fclastus seljatatud!<\/p>\n

Reedel oli Anna viimane t\u00f6\u00f6p\u00e4ev. P\u00e4rast tavap\u00e4raseid hommikusi toimetusi l\u00e4ksime turule l\u00f5unas\u00f6\u00f6ki ostma. Nimelt asus hosteli k\u00f5rvalt\u00e4navas \u00fcks t\u00f5eline kohalik Maroko turg, kust saab olematu hinna eest v\u00e4rsket kraami ja keegi sind petta ei \u00fcrita. Anna viis mind \u00fche v\u00f5ileivaputka juurde, mille m\u00fc\u00fcja meile juba kaugelt lehvitas ja Annat komplimentidega \u00fcle valas. Tellisime oma 80sendised kanaga t\u00e4idetud saiataskud ja j\u00e4ime ootama. Samal ajal proovis m\u00fc\u00fcja k\u00fcll \u00fchte ja teistpidi Anna Whatsappi teada saada, kuid tulutult. Suundusime oma v\u00f5ikudega koos Fatima ja Annaga souk<\/em>’i. Souk on t\u00f5eline kohalik Maroko turg, mis asub n\u00f6 linnam\u00fc\u00fcride vahel. Minul oli vaja endale pear\u00e4tt ja retuusid osta, et kohalike sekka paremini sobituda. K\u00f5igepealt viis Fatima meid nn j\u00e4relturule ehk kasutatud v\u00f5i poodide laoj\u00e4\u00e4kidest koosnevate riidehunnikute juurde. R\u00e4ttidega l\u00e4ks kiirelt, sest valik oli hea ja v\u00e4rvid kenad. Haarasin kaasa \u00fche oran\u017ei liivakarva ja teise rohelise salli, m\u00f5lema hinnaks 2\u20ac. Sobivaid joogaretuuse ma sealt aga paraku ei leidnud, mist\u00f5ttu v\u00f5tsime suuna souk<\/em>’i p\u00f5hihoonesse. Tiirutasime veidi ringi, kuid m\u00e4rkasin, et oleme k\u00f5ik kuidagi uimased ja natuke torssis ega saa omavahelise suhtlemisega \u00fcldse hakkama. Fatima imestas, kui t\u00fc\u00fctud turum\u00fc\u00fcjad on valgete turistidega! Jah, tere tulemast meie maailma. Miks peaks k\u00fcll keegi selle intensiivse t\u00fc\u00fctamise peale midagi osta tahtma? Otsustame t\u00fchjade k\u00e4tega tagasi hostelisse lebotama minna.<\/p>\n