{"id":833,"date":"2024-12-19T18:23:29","date_gmt":"2024-12-19T18:23:29","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=833"},"modified":"2025-01-08T18:47:34","modified_gmt":"2025-01-08T18:47:34","slug":"igapaevaelu-hostelis-ja-joudeelu-oppimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=833","title":{"rendered":"Igap\u00e4evaelu hostelis ja j\u00f5udeelu \u00f5ppimine"},"content":{"rendered":"

R\u00e4\u00e4gime siis t\u00e4na natuke sellest, milline n\u00e4eb v\u00e4lja \u00fche vabatahtliku elu Maroko hostelis. Nagu eelnevalt mainitud, sain selle “t\u00f6\u00f6otsa” Workaway<\/a> lehe kaudu ning selle kontseptsiooni p\u00f5hjal pakub v\u00f5\u00f5rustaja majutust, s\u00fc\u00fca ja kohalikku kultuuri ning mina talle vastu n\u00e4dalas 20-25 tundi t\u00f6\u00f6d. Workaway t\u00f6\u00f6vahetus v\u00f5ib kesta alates n\u00e4dalast kuni mitme kuuni, vahel lausa poole aastani sobivuse korral. T\u00f6id on seinast seina – alates klassikalisest lapsehoidja ja majapidaja rollist kuni kelgukoerte eest hoolitsemise ja kohvi tootmiseni v\u00e4lja. Minusugusele kitsa eelarvega reisijale suurep\u00e4rane kaup, kui t\u00f6\u00f6 sobib. Siiani pole ajalise v\u00f5i geograafilise sobivuse t\u00f5ttu kahjuks sobivat Workawayd leidnud, kuigi mulle on minu reisi jooksul kirjutanud mitmed pered\/farmid nii Prantsusmaalt, Portugalist kui lausa T\u0161iilist. Workaway lehel on nimelt v\u00f5imalik enda profiilile panna kirja, millistesse riikidesse sa plaanid reisida ning nii saavad kohalikud v\u00f5\u00f5rustajad sind \u00fcles leida. P\u00e4ris tore on, kui inimesed kirjutavad, sest minu profiil k\u00f5netab neid! Aga n\u00fc\u00fcd Marokost.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Minu t\u00f6\u00f6p\u00e4eval pole otseselt ametlikku algusaega, tuleb lihtalt end piisava varuga n\u00e4ole anda, et hommikus\u00f6\u00f6k saaks tehtud. Kohaliku kuke arvates algab hommik juba kell 3 \u00f6\u00f6sel, siis kell 5 ja kell 7 hommikul, kuid minu p\u00e4ris \u00e4ratuskell on s\u00e4titud siiski kella kaheksaks. Tund varem on \u00e4rganud juba minu toakaaslane, omaniku onut\u00fctar Fatima, et minna kohalikku kooli inglise keelt \u00f5petama ning p\u00e4rast seda \u00fclikooli loengutesse. Alumisel narivoodil p\u00f5\u00f5nab belgia t\u00fcdruk Anna nagu homset poleks. Tipin vaikselt v\u00e4lja oma aknata toast, astun \u00f6\u00f6kides \u00fcle kalaraibetest, mille kassid on \u00f6\u00f6sel pr\u00fcgikastist m\u00f6\u00f6da k\u00f6\u00f6gip\u00f5randat laiali tarinud, ning l\u00e4hen vannituppa hambaid pesema. Seisan \u00fcks jalg vannitoas, teine v\u00e4ljas, sest Marokos on enamik vannitubasid WC-ga koos, sageli asetseb segisti otse poti kohal, mist\u00f5ttu vannitoa p\u00f5randad on alati m\u00e4rjad ja kergelt hallitusel\u00f5hnalised. Minu jaoks on aga igati j\u00e4lk, kui mu jalad on m\u00e4rjad v\u00f5i purused, mist\u00f5ttu v\u00e4ldin vannitoa p\u00f5randat nii palju kui v\u00f5imalik. Seej\u00e4rel k\u00f5nnin neli korrust \u00fclespoole terrassile. Parem oleks, et ma selle nelja n\u00e4dalaga vormi saan! Marokos on linnades traditsioonilised \u00fchepereelamud enamasti kolme-neljakordsed, kus igal korrusel on eraldi WC v\u00f5i v\u00e4ike k\u00f6\u00f6ginurk. Suurem k\u00f6\u00f6k on kas esimesel korrusel, katusel v\u00f5i nagu meie hosteli puhul – m\u00f5lemas kohas. Katuseterrass on Maroko kodu keskne element.<\/span><\/p>\n

Hommikus\u00f6\u00f6ki pakutakse meie hostelis \u00fcsna hilja, s.o kell 10 hommikul. Minu ja enamike eurooplastest hostelik\u00fclastajate jaoks on see \u00fcsna t\u00fc\u00fctu, kuid omanik Mohamed ei lase end sellest heiduta – tegemist on siiski Maroko perehosteliga ning pere tahab magada. \u00dcritan katusele j\u00f5uda enne, kui seal elu pihta hakkab, et veidi joogat teha ja end p\u00e4evaks h\u00e4\u00e4lestada. Alati mul see ei \u00f5nnestu, sest vahel on m\u00f5ni k\u00fclaline juba hommikusuitsul, teinekord on kass j\u00e4rjekordse naabrite j\u00e4nese maha murdnud ja meile kingituseks vedanud, vahel j\u00e4lle on tuul ookeani poolt, mis muudab k\u00f5ik \u00fcmberringi niiskeks ja maas istumise v\u00f5imatuks. Esimesel korral imestan, et kuidas saab vihma sadada, kuigi ilmateade n\u00e4itab sademete t\u00f5en\u00e4osuseks \u00fcmmargust nulli. \u00d5pin aga peagi \u00e4ra, et Marokos on tuule suund palju olulisem n\u00e4itaja kui sademed (mida ei ole), sest maatuul toob liivase ja kuuma k\u00f5rbe\u00f5hu, ookeanibriis on aga m\u00e4rg, soolane ja raske. Harvad ei ole ka hommikud, kui pean loobuma hommikujoogast, sest ei leidu vaipa, mis ei haiseks kassikuse j\u00e4rgi. Marokos on kassid-koerad iseseisva elu peal, ka kodused kassid on poolmetsikud ning \u00f6id saadavad k\u00f5rvul\u00f5ikavad kr\u00e4unuvad g\u00e4ngis\u00f5jad. Harjun selle taustamuusikaga \u00fcsna k\u00e4hku, kuid aeg-ajalt siiski teritan k\u00f5rva, et ega kellegi imik kuskil ei piinle. Kasside \u00fclek\u00fclluse t\u00f5ttu on neil kombeks enda territooriumit m\u00e4rgistada, mist\u00f5ttu leian end pidevalt enne istumist m\u00f6\u00f6blit nuusutamas.\u00a0<\/span><\/p>\n

Esimesel p\u00e4eval ei oska ma \u00fcksi midagi teha ja ootan, kuni keegi \u00fchineb, kuid paari p\u00e4evaga on mul hommikurutiin selge. P\u00e4rast joogat panen tavaliselt v\u00e4lik\u00f6\u00f6gis gaasipliidile suure veekannu, millest peab jaguma kaheks teepotiks – suhkruga ja ilma. Asun vaikselt ettevalmistusi tegema, kuni minuga \u00fchineb meie alati r\u00f5\u00f5msameelne Hassan, kes tassib hommikuti k\u00f5rvalt\u00e4nava turult kokku v\u00e4rske saia, munad, koriandri ja m\u00fcndi, tomatid ja muu puuduoleva. Saia on Marokos \u00f5ige mitut t\u00fc\u00fcpi – on prantsuse <\/span>baguette<\/span><\/i>, kohalik mannaga kaetud lameleib <\/span>khobz\u00a0<\/span><\/i>ja minu lemmik kuumadel kividel k\u00fcpsetatud <\/span>tafarnout<\/span><\/i>. Viimane saabub alati kohale kuumana ning enne leiva lauale viimist tuleb eemaldada sinna k\u00fclge j\u00e4\u00e4nud kivikesed. Misiganes saiat\u00fc\u00fcp parasjagu lauale tuuakse, sinna k\u00f5rvale pakutakse alati pisikestes keraamilistes n\u00f5udes v\u00e4rsket oliivi\u00f5li (parim, mis ma saanud olen!) ja <\/span>amlou<\/span><\/i>\u2019t (kohalik maap\u00e4hkli- v\u00f5i mandliv\u00f5i), meie serveerime lisaks erinevaid moose, mett ja \u0161okolaadikreemi. \u00a0<\/span>Mohamed v\u00f5i Hassan valmistavad igal hommikul pannit\u00e4ie v\u00f5i kaks – s\u00f5ltuvalt k\u00fclaliste arvust – berberi omletti, mida siis k\u00f5ik \u00fchiselt saiat\u00fckkide abil endale kraabivad. Maroko omletitegu algab tomatikastmest. Selleks tuleb k\u00f5igepealt koorida(!) ja t\u00fckeldada hunnik tomateid, visata blendrisse koos k\u00fc\u00fcslaugu ja koriandriga ning maitsestada soola-pipra, paprika, v\u00fcrtsk\u00f6\u00f6mne ja kurkumiga. Blenderatud kaste valatakse kuumale \u00f5lisele pannile ning lastakse podiseda veidi paksemaks ja tumedamaks, seej\u00e4rel l\u00fc\u00fcakse sinna sisse munad ning lastakse kaane all valmida. Esimesel korral berberi omletti s\u00fc\u00fces k\u00f5rvetad \u00fcsna kindlalt oskamatusest oma s\u00f5rmed v\u00f5i kurgulae \u00e4ra, kuid ajaga tekib kannatlikkus ja vilumus. Loomulikult k\u00e4ib s\u00f6\u00f6gikorra juurde ka Maroko tee, mida valmistatakse rohelise tee purust ja v\u00e4rskest m\u00fcndist. Keevasse vette lisatakse supilusikat\u00e4is teepuru, lastakse madalal kuumusel m\u00f5ned minutid t\u00f5mmata, seej\u00e4rel lisatakse korralik peot\u00e4is m\u00fcnti koos vartega ja vajadusel kang suhkrut. Tee segamiseks tuleb seda kallata klaasi k\u00f5rge kaarega, valada uuesti potti tagasi ja korrata protseduuri paar-kolm korda. Teed serveeritakse ilusatest pitsmustriga klaasidest ning valatakse alati piisavalt k\u00f5rgelt, et tee pinnale tekiks vaht. Esimestel p\u00e4evadel on praktiliselt terve hosteli endale broneerinud perekond Portugalist, kes k\u00f5ikide oma t\u00e4dide, laste ja nende kaaslastega moodustavad kokku 12liikmelise seltskonna. Ja seda on palju. Nad on meeletult l\u00e4rmakad ja nende tavap\u00e4rane suhtlus on konstantselt \u00fcle \u00fcksteise karjuda, mis paneb mu pea huugama. Nendel hommikutel on laual ilmselgelt kaks omletti!<\/span><\/p>\n

\"\"
Sai, sai, sai<\/figcaption><\/figure>\n

Mingil hetkel \u00fchinevad hommikus\u00f6\u00f6gi serveerimisega ka unine ja sasip\u00e4ine Anna ning hiina t\u00fcdruk Li, kelle puhul ma kunagi ei tea, kus ta on ja kas ta \u00fcldse tulemas on. P\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki peseme n\u00f5ud ja algab tubade koristamine. Mina arvasin, et hommikuti toimub selline m\u00f5nus minikoosolek, kus p\u00e4eva \u00fclesanded l\u00e4bi arutatakse ja \u00e4ra jagatakse, kuid reaalsus on veidi nukram ja robotlikum. Hassan saadab meile \u00fchisvestlusesse nimekirja koristamist vajavatest tubadest ning meie jagame vabatahtlike vahel \u00fclesanded \u00e4ra. \u00dcks vahetab voodilinad, viib need pessu ja riputab kuivama; teine p\u00fchib ja peseb p\u00f5randad ning kolmas koristab WC-sid. K\u00f5lab \u00fcsna lihtsalt, eks? Noh, mulle ka, aga millegi p\u00e4rast saavad k\u00f5ik vabatahtlikud \u00fclesannetest t\u00e4iesti erinevalt aru. Esimesel n\u00e4dalal hoian tahaplaanile ja teen nii, nagu mulle \u00f6eldakse. K\u00f5ige esimesel p\u00e4eval j\u00e4litangi endast 10 aastat nooremat belgia t\u00fcdrukut, kes mulle seni omandatud “tarkused” edasi p\u00e4randab. Meie \u00fclesandeks on sel p\u00e4eval WC-de koristamine, mis toimub j\u00e4rgmiselt: v\u00f5tad \u00e4mbrit\u00e4ie pesuvett, kastad sinna sisse tavalise p\u00f5randaharja ning h\u00f5\u00f5rud sellega vetsupotti seest ja v\u00e4ljast, p\u00f5randaid, kraanikaussi ja miks mitte ka peeglit. Vaatan seda protsessi veidi segaduses pealt, \u00fcritan paar p\u00e4eva j\u00e4ljendada, kuni l\u00f5puks loobun ja v\u00f5tan k\u00e4iku vanaemade tehnika – ikka m\u00e4rja l\u00e4piga k\u00e4puli maas, et k\u00f5ik kohad p\u00e4riselt ka puhtaks, mitte lihtsalt m\u00e4rjaks saaks. J\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel avastan, et k\u00f5igil vabatahtlikel on t\u00e4iesti erinevad meetodid koristamiseks. Hiinlannal on alati tuli takus ning tema koristustehnika ainus eesm\u00e4rk tundub olla kuluefektiivne – ta kallab kloorise seebivee kahhelkividest p\u00f5randale ja kraabib siis vannitoakaabitsaga kokku. Tulemuseks on ujuvad trepid ja mustad jalaj\u00e4ljed m\u00e4rjal p\u00f5randal. Belgia neiul on j\u00e4llegi aega k\u00fcllaga, tema flegmaatilised liigutused on aeglased ja kalkuleeritud, kuid mitte korralikud. Fatima, kes ka aeg-ajalt oma vabadel p\u00e4evadel kaasa l\u00f6\u00f6b, t\u00f6\u00f6meetodid on kuskil seal kiire ja hoolika vahepeal. Eestlanna t\u00f6\u00f6d muidugi ei ole v\u00f5imalik kritiseerida, sest see rahvus on teada-tuntud oma perfektsete t\u00f6\u00f6mesilaste poolest (nali, kindlasti kiruti mind ka tagaselja!).<\/span><\/p>\n

Seej\u00e4rel on p\u00e4ev kuni \u00f5htus\u00f6\u00f6gini vaba! Hakkan m\u00f5tisklema, kuidas oma elurutiini siin n\u00fc\u00fcd asjalikult \u00fcles ehitama hakata. Omanikult saan r\u00f5\u00f5msa uudise – l\u00e4hedal asub kohalik j\u00f5usaal, kus on eraldi naiste ja meeste treeningsaal, mille kuutasu on 250 dirhamit (25\u20ac). Kuna minu esimene t\u00f6\u00f6p\u00e4ev on p\u00fchap\u00e4ev, siis pean ootama esmasp\u00e4evani, kuna j\u00f5usaal on t\u00e4na suletud. P\u00e4rast koristusega \u00fchele poole saamist leian Hassani, Fatima ja Anna terrassi diivanitelt siruli. Tuleb v\u00e4lja, et t\u00e4na on laisk p\u00e4ev ja k\u00f5ik otsustavad veidi p\u00e4ikse varjus tukastada. Heidan ka pikali, kuid tunnistan Annale, et natuke raske on lamada – kasutuse \u00e4revus tahab ikka tekkida! Anna naerab ja kinnitab, et temal oli ka esimesel n\u00e4dalal raske selle tegevusetusega harjuda, aga n\u00fc\u00fcdseks on juba selge. Eriti, kuna teab, et see on ajutine periood tema elus. Muigan, et see on nagu ambitsioonikate ja t\u00f6\u00f6kate eurooplaste rehabilitatsioonilaager, ja l\u00e4hen toon l\u00e4paka, et natuke sarju vaadata. P\u00e4rast m\u00f5netunnist lamamist leian, et kui ma n\u00fc\u00fcd kohe ei t\u00f5use, siis ma sulandun diivanimustriga \u00fcheks. Teen plaani rattaga veidi linnas ringi tiirutada, leida sularahaautomaat, vaadata \u00fcle rand ja hankida l\u00e4himast supermarketist l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi materjali, sest kuuldavasti on l\u00f5una iga\u00fche enda vastutada. Rattal aga on kummid t\u00fchjad ja rattaketist ei hakka ma \u00fcldse r\u00e4\u00e4kimagi. K\u00f5nnin uuesti neli korrust \u00fclespoole Mohamedile kurtma kurba saatust, kes lubab millalgi probleemiga tegeleda, ja suunab mind nii kaua teise, oluliselt pisema rattaga s\u00f5itma. Hea k\u00fcll, mis see 10 minutit s\u00f5itu siis \u00e4ra pole, kuid rattakett on teisel rattal t\u00e4pselt sama \u00f5\u00f5vastav kui esimesel. Keti\u00f5li pole need rattad eladeski n\u00e4inud, seega haaran k\u00f6\u00f6gist taime\u00f5li, viskan ratta tagurpidi ja asun \u00f5litama. Noh, natuke on parem seis, aga siin oleks ikka survepesu ja, olgem ausad, ketivahetust vaja. S\u00e4tin end valmis, Fatima ja Anna lehvitavad mulle laisalt pimedast toast oma vooditest ja lubavad, et v\u00f5ivad minuga hiljem rannas \u00fchineda.<\/p>\n