{"id":817,"date":"2024-12-19T01:49:47","date_gmt":"2024-12-19T01:49:47","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=817"},"modified":"2024-12-19T01:52:10","modified_gmt":"2024-12-19T01:52:10","slug":"uhe-paevaga-tangierist-agadiri-ja-uus-elu-hostelis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=817","title":{"rendered":"\u00dche p\u00e4evaga Tangierist Agadiri ja uus elu hostelis"},"content":{"rendered":"

28. septembri hommikul alustasin oma pikka reisip\u00e4eva Tangierist. Toanaabist indoneeslanna oli j\u00e4lle mingil p\u00f5hjusel kell viis hommikul du\u0161i alla otsustanud minna ja veetis j\u00e4rgnevad kaks tundi suure krabinaga kotte pakkides. Mina olin selle t\u00f6\u00f6 juba eelmisel \u00f5htul \u00e4ra teinud, aga tema p\u00f5\u00f5nas juba kell \u00fcheksa \u00f5htul oma naris. Meie rong Marrakechi suunas v\u00e4ljus kell 9 hommikul ning kuigi rongijaam ei olnud hostelist \u00fcldse kaugel, nii umbes kolm kilomeetrit jalgsi, oli meil plaanis siiski taksot jagada. S\u00e4ttisime ennast veidi enne kella kaheksat oma kodinatega t\u00e4navale – linn oli alles \u00e4rkamas ja p\u00e4ike t\u00f5usmas, kui meie juba suure tee \u00e4\u00e4res valmis olime. Indoneeslanna, kelle nimi oli Ajju, uuris mu k\u00e4est, et kuidas ma ka magasin. \u00dctlesin, et sinnamaani, kuni ta kell viis laaberdama hakkas, magasin ma v\u00e4ga h\u00e4sti. Aga lohutasin teda kohe, et maroko h\u00e4rra oli mulle juba \u00f6elnud, et kui tegemist on moslemi naisega, siis ta l\u00e4heb t\u00f5en\u00e4oliselt hommikupalvusele, enne mida tuleb ennast kenasti puhtaks kasida. Ajju hakkas naerma: \u201cEi-ei, ma olen moslem k\u00fcll, aga mul on p\u00e4evad, siis ma ei l\u00e4he palvetama!\u201d Ahsoo. Nii et proua pidas lihtsalt vajalikuks kuke ja koiduga oma p\u00e4eva alustada.\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

Meie plaan oli lihtne: Ajju tellib inDrive\u2019iga \u00e4piga takso ja mina maksan talle sulas tagasi. Arvasin, et tegemist on Bolti marokop\u00e4rase sugulasega, kuid tegelikult oli see hoopis segasem \u00e4pp – InDrive\u2019is sisestad oma soovitud sihtkoha ja summa, kui palju oled n\u00f5us s\u00f5idu eest maksma, seej\u00e4rel ootad, kuni m\u00f5ni juht s\u00f5idu ja summa aktsepteerib, ning siis maksad talle l\u00f5pus sularahas. Meie panime hinnaks 30 dirhamit, mis on umbes 3 eurot ja v\u00e4idetavalt t\u00e4iesti aus pakkumine. J\u00e4ime siis h\u00e4rrat ootama, kes pidi k\u00fcmne minutiga saabuma. Samal ajal \u00fcritasid tee \u00e4\u00e4res seisvad taksojuhid meie t\u00e4helepanu saada, kuid tulutult. L\u00f5puks n\u00e4gime kaardilt, kuidas takso l\u00e4heneb, l\u00e4heneb, l\u00e4heneb\u2026 ja siis t\u00fchistab. No pagan, esitasime siis uue tellimuse. K\u00f5ndisime taksojuhtidest veidi eemale, tellitud auto j\u00f5udis viimasele ringteele ja hakkas juba meie suunas p\u00f6\u00f6rama, kuid siis j\u00e4i seisma ja samuti t\u00fchistas. Mis siin toimub?! Nii me k\u00fcll rongi peale ei j\u00f5ua\u2026 L\u00f5puks panime pildi kokku. Tuli v\u00e4lja, et InDrive on Marokos veel nii uus asi, et ei ole tegelikult p\u00e4riselt legaalne. Tegemist ei ole mitte ametlike taksojuhtide, vaid lihtsalt tavaliste inimestega, kes lisaraha teenivad. See t\u00e4hendab aga, et p\u00e4ris taksojuhid j\u00e4\u00e4vad oma sissetulekust ilma, mist\u00f5ttu on nad uue \u00e4pi peale tulivihased uue.\u00a0<\/span><\/p>\n

L\u00f5puks andsime alla ja l\u00e4ksime \u00e4rritunud taksojuhtide k\u00e4est hinda uurima. H\u00e4rrad jooksid k\u00f5ik kambakesi kokku ja teatasid, et no problem<\/i> – rongijaama saab 100 dirhamiga. Meie naersime nad v\u00e4lja ja \u00fctlesime, et kolm k\u00fcmpi v\u00f5i ei midagi. Nemad naersid vastu, et sellise raha eest ei s\u00f5ida keegi ja nad on n\u00f5us 70-ga meid \u00e4ra viskama. Meie k\u00f5ndisime selle peale minema, h\u00e4rrad j\u00e4rgi jooksmas, et okei, 50 on viimane pakkumine. Vaatasin Ajjule otsa – viis euri kahepeale pole ju tegelikult midagi. Tema oli j\u00e4tkuvalt vankumatu, kuid l\u00f5puks andis ikkagi j\u00e4rele ja ronisime taksosse. Hakkasime turvav\u00f6id otsima, mis olid aga \u00e4ra l\u00f5igatud ning mille peale taksojuht pistis \u00e4rritunult karjuma, et pole vaja, pole vaja. Huvitav, kas me solvasime tema imelist s\u00f5iduoskust sooviga end istme k\u00fclge kinnitada v\u00f5i? S\u00f5itsime siis selle roostes vana kr\u00e4ulaga umbes viis minutit ja olimegi rongijaamas. Maksime h\u00e4rral ja sisenesime kergendunult rongijaama. Mina l\u00e4ksin Starbucksi hommikukohvi j\u00e4rele, Ajju endale rongipiletit ostma. Kuna mina olin enda piletid juba internetist varem \u00e4ra ostnud, pidime rongis lahknema, sest meie istekohad olid \u00fcksteisest v\u00e4ga kaugel. Ajju kl\u00f5psutas meist mitu selfie<\/i>\u2019t ja leppisime kokku, et kohtume Casablancas. Rongid on, muide, Marokos v\u00e4ga m\u00f5nusad ja mugavad, sest need on vanad Prantsusmaalt toodud kahekordsed rongid. Pistsin k\u00f5rvaklapid k\u00f5rva ja j\u00e4in nina vastu akent m\u00f6\u00f6duvat maastikku j\u00e4lgima. K\u00fcll on see Maroko ikka imelik. \u00dchest k\u00fcljest on uhkeid autosid ja naised kannavad Louis Vuitton k\u00e4ekotte, samas paistavad rongiaknast kitsed ja eeslid ning inimesed, kes elavad savionnides.<\/p>\n