{"id":806,"date":"2024-12-15T19:21:38","date_gmt":"2024-12-15T19:21:38","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=806"},"modified":"2024-12-15T19:21:38","modified_gmt":"2024-12-15T19:21:38","slug":"paev-tangieris-valjamoeldud-peika-ja-julgemad-sammud-tanavatel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=806","title":{"rendered":"P\u00e4ev Tangieris, v\u00e4ljam\u00f5eldud peika ja julgemad sammud t\u00e4navatel"},"content":{"rendered":"

27. september – mul on \u00fcks t\u00e4ispikk p\u00e4ev Tangieri linnas veeta, enne kui v\u00f5tan ette terve p\u00e4eva pikkuse reisi 800 km l\u00f5unapool asuvasse Agadiri. Otsustan hommikut alustada hullumeelse plaaniga minna jooksma. Eelmise p\u00e4eva olin ma ju p\u00f5him\u00f5tteliselt laiaks istunud autos, bussis ja praamis, nii et keha k\u00fcsis liikumise j\u00e4rele. Lisaks on meri ja rand v\u00e4ga l\u00e4hedal, kuid guugeldamine annab \u00fcsna selge vastuse, et siin keegi ujumas k\u00fcll ei k\u00e4i ja pealegi pidi rand olema pr\u00fcgine. Keerutan oma riideid n\u00e4ppude vahel ega suuda otsustada, mida selga panna. Tavaliselt k\u00e4in jooksmas l\u00fchikeste p\u00fckste ja spordirinnahoidjaga, mis siin riigis ilmsegelt ei tule k\u00f5ne allagi. \u00d5ues on aga soe ja l\u00e4mbe, mist\u00f5ttu pikkade retuuside kandmine tundub j\u00e4lle mulle vastuv\u00f5etamatu. Mul on pikkade varukatega spordipluus ka olemas, aga see on punane ja \u00fcleni liibuv, mis on t\u00e4pselt sama kohatu kui mu rinnahoidja. Otsustan v\u00f5tta riski – l\u00e4hen suure lohvaka T-s\u00e4rgi, mida muidu magamiseks kasutan, ja l\u00fchikeste p\u00fckstega. Tegelikult \u00fctleb internet, et Maroko on k\u00f5ige tolerantsem moslemiriik ning kohalikud on harjunud turistide l\u00f5dvemate riietumiskommetega. Lisaks m\u00e4rkasin eelmisel p\u00e4eval mitmeid turiste kandmas l\u00fchemaid kleite ja p\u00fckse ning keegi neile peale ei s\u00fclitanud. Panen klapid p\u00e4he ja panen punuma. <\/strong><\/p>\n

Kell on alles 9, seega \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju rahvast \u00f5ues veel ei ole, kuid need, kes on, on muidugi k\u00f5ik mehed. Taksojuhid, poepidajad ja muiduvennad ning k\u00f5ik p\u00f5rnitsevad. Noh, eks ma ise selle endale kaela t\u00f5mbasin, aga p\u00e4rast seda, kui \u00fcks ujedam kohalik mees mulle h\u00e4belikult naeratab, leian endas mingi feministliku trotsi ajada selg sirgeks. Mis need minu jalad siis nii v\u00e4ga kedagi segavad? \u00d5ues on suvi, pagan v\u00f5taks. M\u00f6\u00f6dun \u00fchest kohalikust burkaga noorest t\u00fcdrukust, kes mulle samuti naeratuse saadab, ja saan sellest veel enam j\u00f5udu juurde. Ma ei ole tulnud siia mingit revolutsiooni korraldama, aga kui m\u00f5ni neiu saab minu n\u00e4gemisest kinnitust, et naine v\u00f5ib eristuda, natuke silma paista ja ennast v\u00e4ljendada, siis ei ole mul kahju see n\u00e4idiseksemplar olla. Samaaegselt aga tunnen, kuidas minus toimub v\u00e4ga konkreetne muutus maskulliinse energia suunas – \u00fcritan ju tegelikult ennast meestega v\u00f5rdustada. Kui teie v\u00f5ite, v\u00f5in ka mina! Samuti eeldab enda naiselikult tundmine v\u00f5imet l\u00f5dvestuda, voolata ja usaldada, mida ma siin riigis kohe kindlasti teha ei saa. Tunnen f\u00fc\u00fcsiliselt selle riigi mehelikku energiat. See on, muide, \u00fcks lahe asi niiviisi riigist riiki reisimise puhul – isegi linnati juba tunnetad v\u00e4ga konkreetselt, milline on selle koha energia, vaib, \u00f5hustik. P\u00f5hja-Rootsi, Norra ja Morzine on siiani need kohad, kus tundsin, et olen justkui koju j\u00f5udnud, v\u00f5ngun samal sagedusel. Marokos on vibra aga k\u00f5rge, n\u00e4rviline, intensiivne. Valmis v\u00f5itluseks igal sammul!<\/p>\n