{"id":798,"date":"2024-12-13T19:42:24","date_gmt":"2024-12-13T19:42:24","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=798"},"modified":"2024-12-13T19:42:24","modified_gmt":"2024-12-13T19:42:24","slug":"head-aega-euroopa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=798","title":{"rendered":"Head aega, Euroopa!"},"content":{"rendered":"
\"\"
Teekond Algericasse<\/figcaption><\/figure>\n

Reede, 27. septembri hommikul litsusin ennast tihedalt BlaBlaCaris nelja mehe vahele, et v\u00f5tta ette 3,5tunnine s\u00f5it Granadast Algecira sadamalinna. Mehed r\u00e4\u00e4kisid k\u00f5ik eranditult vaid hispaania keelt ja olid praktiliselt terve reisi aja vait. Meie juht Mohamed oli puhtjuhuslikult Marokost p\u00e4rit suur keskealine mees, kes vahetas kogu s\u00f5idu ajal valjuh\u00e4\u00e4lselt kellegagi araabiakeelseid h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid, vaheldumisi neid ka \u00fcle auto kuulates. Karjumiste vahele \u00fcritas ta \u00fche k\u00e4ega s\u00f5numeid toksida, teisega vaevu autot teel hoides. H\u00e4rra tundus olevat v\u00e4ga pinges ja n\u00e4rviline ning ma ei saa \u00f6elda, et seal autos istumine \u00fclem\u00e4\u00e4ra turvaline oleks tundunud. K\u00f5ige tipuks hakkas auto Andaluusia t\u00f5usudel haledalt \u00e4ra vajuma, nii et m\u00e4gised l\u00f5igud veetsime kiirteel 40 km\/h roomates. M\u00e4est alla jaksas suksu \u00f5nneks siiski veereda. Malaga lennujaamas v\u00e4ljus \u00fcks kaasteelistest ning asendus teisega. Uuel reisisellil oli aga parasjagu pooleli telefonik\u00f5ne, mis tundus kuulmise j\u00e4rgi olevat kodus\u00f5da, ning j\u00e4rgnevad kaks tundi saime k\u00f5ik osa sellest seebiooperist. Oma kesise keeleoskuse p\u00f5hjal v\u00f5isin eeldada, et teiselpool toru olev Maria oli tema naine ning s\u00f5ja p\u00f5hjuseks noormehe kallis ema, keda Maria ei osanud piisava lugupidamisega kohelda.\u00a0<\/strong><\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5udis see killavoor \u00fches t\u00fckis Algecirase sadamalinna, kust mul tuli n\u00fc\u00fcd leida tee 24 km kaugusel asuvasse Tarifasse. Asusin bussijaama otsima. Kell oli pool viis \u00f5htul ning praam Tarifast v\u00e4ljus kell seitse, mis j\u00e4ttis mulle kaks tundi seiklemiseks. Algeciras ise oli suhteliselt kole ja k\u00f5he sadamalinn ning mul oli hea meel, et ma sinna \u00fchekski \u00f6\u00f6ks ei pidanud j\u00e4\u00e4ma. Ringi j\u00f5lkus igasugu kahtlase v\u00e4limusega tegelasi, kes mind kas altkulmu v\u00f5i irvega p\u00f5rnitsesid. Olin k\u00fcll selleks hetkeks juba neli kuud \u00fcksi ringi reisinud, kuid see oli esimene hetk, kus hinge tekkis kahtlusevari – kas ma ikka tean, millesse ma ennast seon? Kui mul juba Hispaania poolel hirm on, mis mind siis veel \u00f5htu hakul Marokosse j\u00f5udes ees ootab? Tundus ikka veel uskumatu, et ma juba paari tunni p\u00e4rast v\u00f5iksin teisel pool Vahemerd P\u00f5hja-Aafrikas olla!\u00a0<\/span><\/p>\n

Bussijaam oli tihedalt rahvastatud lahmakas r\u00e4pane plats, kus urisesid oma viimseid hinget\u00f5mbeid iidvanad bussid. Mingeid tabloosid ega silte ma ei m\u00e4rganud, mille alusel end \u00f5igesse kohta j\u00e4rjekorda s\u00e4ttida. K\u00f5ik teised tundusid teadvat, kus seisma peab, ja j\u00f5llitasid mind v\u00e4ga ebas\u00f5bralikult, mist\u00f5ttu kelleltki abi k\u00fcsimine ei tulnud k\u00f5ne alla. Vedasin oma kompsud bussijaama sisemusse, kus \u00f5nneks siiski leidus tabloo v\u00e4ljuvate busside ja peatuste numbritega. Buss saabus \u00f5igeaegselt, k\u00f5ik ronisid mornide n\u00e4gudega peale ja mina ulatasin bussijuhile valmis otsitud eurod. Kui buss linnapiirist l\u00f5puks v\u00e4lja sai, hakkas maastik ja vaatepilt muutuma. Tee ronis m\u00e4kke ja j\u00e4rsku avanes vaade nii kaugele, kui silm seletas – Vahemeri ja Aafrika! Appi, kui l\u00e4hedal see teine kallas oli. Arvasin, et selge ilmaga on vaja vastaskalda n\u00e4gemiseks silmi kissitada, aga ei – see paistis ka pilves ilmaga ilusti k\u00e4tte. Tarifa oli juba oluliselt helgema v\u00e4ljan\u00e4gemisega sadamalinn. Seal oli pigem sellist turismikuurordi h\u00f5ngu tunda, majad olid heledad ja kaunid, esteetiline segu Marokost ja Euroopast, taamal paistsid heledad liivarannad lohesurfaritega. Isegi ilm oli Tarifas ilusam!<\/span><\/p>\n

Jalutasin vaikselt sadama poole, kuid enne reisi soovisin midagi hamba alla saada, sest l\u00f5unas\u00f6\u00f6gikord oli vahele j\u00e4\u00e4nud. \u00dcmberringi tundusid aga olevat pigem kallimapoolsed restoranid. L\u00f5puks j\u00e4in \u00fche grillitud kastanite putka ette seisma ja palusin t\u00e4dilt \u00fche tuutu. Selgus aga, et kaardiga ei saagi maksta ja mul oli kaasas ainult viimane pihut\u00e4is eurom\u00fcnte – paberraha hoidsin Maroko jaoks. T\u00e4di rehmas, et ah, anna, mis sul on. Olin \u00fcllatunud ja t\u00e4nulik ega teadnud siis veel, et Marokos saan s\u00e4herdust \u201cmaksa siis, kui saad\u201d suhtumist veel korduvalt kohata. Nokitsesin sadamas p\u00f5lve otsas oma kastaneid ja vaatasin ringi. M\u00f5ne hispaanlase veel tuvastas ooteruumist, aga \u00fcldiselt oli enamik ikkagi juba Aafrika mandri rahvas. J\u00e4lgisin burkas noort naist, kellel oli kaunis meik ja Louis Vuittoni k\u00e4ekott ning kes terve aja ennastunustavalt telefoni skrollis. Samal ajal jalutas tema mees vaatluse p\u00f5hjal \u00fcsna hiljuti s\u00fcndinud imikut \u00f5\u00f5tsutades. T\u00e4itsa huvitav vaatepilt sellise traditsioonilise ja religioosse riigi kodanike poolt – n\u00fc\u00fcd ma olin veel enam intrigeeritud, et mida see riik k\u00fcll endast siis l\u00f5puks kujutab! K\u00e4isin m\u00f5ttes oma seljakoti sisu l\u00e4bi ja pedin t\u00f5dema, et minu ainsad pikad riided – lohvakad siidised p\u00fcksid ja \u00fclesuuruses triiks\u00e4rk – olid mul juba seljas. Ma t\u00f5esti ei olnud Marokosse mineku eel teinud rohkem eelt\u00f6\u00f6d, kui “Minu Maroko” l\u00e4bilugemine pool aastat varem, Workaway leidmine ja \u00f5htuks hosteli broneerimine. Kas ma veedangi esimesed p\u00e4evad nendes riietes, kuni endale midagi uut ostan? Minu plaan oli siseneda Marokosse avatud uudishimuga ning kohaneda kohaliku eluga – kohvist ja alkoholist otsustasin juba \u00a0eos loobuda. Oma Elisa Euroopa mobiilsest internetist lahkusin natuke v\u00e4iksema entusiasmiga, aga v\u00e4hemalt oli mul Maroko Telecomi e-sim juba makstud ja laetud, j\u00e4i \u00fcle ainult aktiveerida.<\/span><\/p>\n

Veidi enne kella seitset avatigi check-in<\/em>, kotid valgustati l\u00e4bi, passid vaadati \u00fcle (aga templit veel ei antud) ja l\u00f5puks lastigi laeva. Laev ise oli t\u00e4itsa kena, k\u00fcll mitte p\u00e4ris Hiiumaa Tiiu, pigem sinna Helsingi liinilaeva kanti, aga pisem. Teine korrus oli reserveeritud VIP-idele. S\u00e4ttisin end sisse, panin telefoni laadima ja j\u00e4in \u00e4revuses ootama. Viimased minutit Euroopas. S\u00f5it algas kell 19 ja ka l\u00f5pes kell 19, sest ajavahe on t\u00e4pselt tund. See t\u00e4hendas aga p\u00e4ikseloojangu ajal linna j\u00f5udmist, vahetult enne h\u00e4mardumist. \u00d5nneks hostel asus vanalinna \u00e4\u00e4res k\u00fcmneminutilise jalutusk\u00e4igu kaugusel sadamast, seega lootsin siiski j\u00f5uda enne pimedat \u00f6\u00f6majale. Kui praam l\u00f5puks tuurid sisse v\u00f5ttis, ronisin v\u00e4listekile vaatepilti nautima. Vaatasin korraks oma istmele ja lauale j\u00e4etud asju, sealhulgas seljakotti l\u00e4paka ja passiga ning kaalusin, kas on ikka m\u00f5istlik oma “maailma usaldamise” m\u00f5tteviisiga j\u00e4tkata. J\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et ma oleme kinnises laevas ja pealegi – enda \u00fcmber ringi vaadates ei n\u00e4inud ma \u00fchtegi inimest, keda varguses kahtlustada. Tavalised pered ja burkades vanamammid. Otsusasin asjad maha j\u00e4tta. Ilm oli p\u00e4ikseline ja tuuline, rannik m\u00f5lemal kaldal m\u00e4gine ja m\u00fcstiline, meri hele-helesinine. Olin natuke pettunud, et mingit hirmus erilist tunnet ei tekkinud – \u00f5hk ei muutunud k\u00f5rbetuuleks ja kajakad ei kriisanudki araabia keeles. \u00a0Poolel teel t\u00f5usis aga nii tugev tuul, et tekil vaadet piltistades hakkasin kartma telefoni minema lendamist. Ronisin vastu tahtmist tagasi laeva – n\u00e4e, asjad k\u00f5ik ilusti j\u00e4tkuvalt olemas. M\u00e4rkasin laeva keskel mingit luugiga letti, kus inimesed seisid pikas j\u00e4rjekorras. Algselt ei teinud ma sellest v\u00e4lja, arvates, et ju see on mingi kohalike protokoll. Siis aga m\u00e4rkasin, et k\u00f5ikide dokumentidesse virutati templid sisse, ja muutusin rahutuks. Guugeldasin, et kus t\u00e4psemalt Marokosse merd m\u00f6\u00f6da sisenedes viisatempel antakse, ning selgus, et just sellest samast putkast tulebki seda ise k\u00fcsima minna. T\u00e4itsin \u00e4ra passi vahel oleva infolipiku ning l\u00e4ksin j\u00e4rjekorda. Tempel k\u00e4es nii kui niuhti!\u00a0<\/span><\/p>\n