{"id":780,"date":"2024-12-11T22:30:34","date_gmt":"2024-12-11T22:30:34","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=780"},"modified":"2024-12-11T22:30:34","modified_gmt":"2024-12-11T22:30:34","slug":"granada-on-ka-ilus-koht-nutmiseks-ehk-ega-uks-ilma-teiseta-jaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=780","title":{"rendered":"Granada on ka ilus koht nutmiseks ehk ega \u00fcks ilma teiseta j\u00e4\u00e4"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>P\u00e4rast krahhi l\u00e4ks j\u00e4rgmine p\u00e4ev Valencias juba oluliselt libedamalt. Broneerisin endale hosteli kaudu Free Walking Touri, mis oli \u00fclihea otsus, sest seda viis l\u00e4bi Venemaal s\u00fcndinud, Saksamaal t\u00f6\u00f6tanud ja USAs elanud Aleksei. Tema aktsent oli v\u00e4ga segadusse ajav ning tema l\u00f5bus suhtlusviis nakkav. Jooksvalt selgus, et Aleksei oli koomikust geimees, mis peaks \u00fctlema k\u00f5ik. Lisaks oli ta jooksuentusiast ja ajaloohuviline, nii et terve selle kahe ja poole tunni jooksul, mil me m\u00f6\u00f6da linna k\u00f5ndisime, olin ma t\u00e4iesti haaratud igast tema s\u00f5nast. Saime nii tavap\u00e4rast ajaloolist tausta, p\u00f6\u00f6raseid lugusid kui \u00fclevaate v\u00e4ikestest \u00fcleannetutest detailidest majafassaadidel &#8211; Valencia iseloom on ikka v\u00e4ga p\u00f5nev! M\u00f5tlesin terve aja p\u00e4ikse varju hoides, kuidas selles linnas v\u00f5iks k\u00fcll tore olla elada. Tuur l\u00f5ppes Valencia keskturul, kust sai p\u00e4rast pikka jalutamist paellat ja \u00f5lut ostetud.<\/strong><\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-780 gallery-columns-4 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=782'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-782\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8312-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-782'>\n\t\t\t\tValencia tuur\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=781'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-781\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8293-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-781'>\n\t\t\t\tValencia tuur\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=783'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-783\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8325-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-783'>\n\t\t\t\tSavin\u00f5ud turul\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=784'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-784\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8326-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-784'>\n\t\t\t\t&#8220;keskturg&#8221;\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">P\u00e4rasl\u00f5unaks rentisin endale ratta ja tiirutasin m\u00f6\u00f6da parki mereranda ja tagasi. Valencia keskel nimelt voolas kunagi j\u00f5gi, mis t\u00f5mmati kuivaks. Vanasse j\u00f5es\u00e4ngi taheti ehitada raudtee, mille vastu kohalikud aga tuliselt v\u00f5itlesid. Tulemuseks sai v\u00e4ga ainulaadne pikk park kuivas j\u00f5es\u00e4ngis, kus on ratta- ja jooksurajad, koertepargid, ohtralt muruplatse ja viljapuid. See naljakas allpool t\u00e4navapinda asuv park annab Valenicale nii oman\u00e4olise v\u00e4rske ja rohelise tunde. \u00d5htu veetsin oma j\u00e4rgmist plaani paika seades. Kuna tuginen oma reisiotsustel lisaks k\u00f5hutundele ka k\u00e4igupealt saadud soovitustele, otsustasin edasi suuna v\u00f5tta Granadasse. V\u00e4idetavalt on see v\u00e4ga vana ja ajalooline linn k\u00fclastamist v\u00e4\u00e4rt. J\u00e4i teine k\u00fcll rannikust veidi eemale, kuid kuna mul \u00f5nnestus sinna leida BlaBlaCari s\u00f5it ja hea hinnaga majutus, panin plaani lukku. J\u00e4rgmisel hommikul s\u00f5itsin rongiga linna \u00e4\u00e4rde kuskile kahtlasesse angaaride ja laohoonete rajooni oma juhti ootama. Veidi p\u00e4rast kella 10t saabuski saklasest David oma matkaautoga. Auto armatuurlaual oli suur klaaskauss kaerahelveste, jogurti ja puuviljadega &#8211; h\u00e4rral oli hommikus\u00f6\u00f6k veel pooleli. Selgus, et teepealt tuleb veel kaks neidu peale korjata, kellest \u00fcks tuleb esiistmele minu k\u00f5rvale ja teine heidab taha voodisse pikali. \u00dchel neidudest oli vanaema \u00e4ra surnud ja tal oli vaja n\u00fc\u00fcd kiiremas korras Grandasse j\u00f5uda, mis t\u00e4hendades, et pool aega tr\u00fckkis David n\u00e4rviliselt oma telefoni ja \u00fcritas teekonda v\u00e4lja nuputada, \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja kuulas k\u00f5rvaklappidest audioraamatut. Pistsin siis minagi klapid k\u00f5rva ja asusin podcasti kuulama. Vahepeal tegime tanklapeatuse, et mina saaksin endale l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi aseainena sn\u00e4kke ja kohvi osta, kuigi David lahkelt pakkus, et v\u00f5ib mulle makarone keeta. Tanklas saime ka auto mootorit jahutada, sest Andaluusia t\u00f5usud ei ole naljaasi. Vahepeal pakkus David mulle veel ka k\u00fclmi jooke ja komme, mille ma lahkesti vastu v\u00f5tsin. Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud neiud \u00fchinesid, l\u00e4ks \u00fcks hispaaniakeelne pl\u00e4ra lahti &#8211; selgus, et David oli Erasmuse kaudu \u00fclikooli ajal L\u00f5una-Hispaanias elanud ja keele t\u00e4itsa selgeks saanud. Mina j\u00e4tkasin aknast v\u00e4lja vaatamist ja podcasti kuulamist. K\u00fcll see loodus oli ikka kaunis ja huvitav &#8211; ma ei teadnudki, et Hispaania saab selline olla! See oli nagu v\u00e4ike eelm\u00e4ng Marokole, sest maapind muutus \u00fchel hetkel punakaks ja meie \u00fcmber t\u00f5usid liivakarva m\u00e4ed, kuhu olid uuristatud koopad. V\u00e4idetavalt osad inimesed isegi elasid nendes avaustes.<\/p>\n<figure id=\"attachment_785\" aria-describedby=\"caption-attachment-785\" style=\"width: 363px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-785\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-768x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"363\" height=\"484\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8343-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 363px) 100vw, 363px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-785\" class=\"wp-caption-text\">Tuulduv suksu<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">Reis v\u00f5ttis koos peatustega kokku vist oma kuus tundi, seega kohale j\u00f5udes oli mu selg jube kange ja tagumik surnud. Vinnasin aga seljakoti selga ja asusin vantsima. Kuna meie peatus oli \u00fcsna linna \u00e4\u00e4res, ei j\u00e4tnud Granada algselt erilist muljet, kuid \u00fcha linna keskme poole nihkudes hakkasid hooned muutuma aina vanemaks ja uhkemaks, nii et mul hakkas vaikselt juba tuju t\u00f5usma. Minu Riad Hostel asus t\u00e4itsa vanalinna s\u00fcdames, mis t\u00e4hendas m\u00f6\u00f6da kitsaid suveniiripoodidega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4navaid \u00fcles r\u00fchkimist. Paari valep\u00f6\u00f6rdega j\u00f5udsin l\u00f5puks siiski higisena kohale. Avasin hosteli v\u00e4lisukse, millest avanes vaade riadi sisemusse &#8211; jah, see oli t\u00e4pselt sellise arhitektuurilise lahendusega nagu Marokos asuvad sise\u00f5uega majakesed, ainult et basseini v\u00f5i purskkaevu asemel olid seal lihtsalt vaibad maas ja seina \u00e4\u00e4res pink koeraga. Sisendes jooksis mulle vastu ka teine koer &#8211; no see on k\u00fcll hea uudis, kui hostelis koerad ringi jooksevad! Vastu v\u00f5ttis mind hispaania aktsendiga inglise keelt r\u00e4\u00e4kiv sakslane (ma ei tea, kuidas see v\u00f5imalik on), kes kunagi siia hostelisse k\u00fclalisena tuli, \u00e4ra armus ja n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tajana naases. Mees tutvustas mulle r\u00f5\u00f5msalt majareegleid ja n\u00e4itas ringi &#8211; esimesel korrusel oli v\u00e4ike elutoa moodi ruum klaveri, diivanite ja raamatutega; maja k\u00f5rval asus v\u00e4ike sisehoov reaalse kahhelkividest basseini ja granaat\u00f5unapuuga. Vaatasin ahhetades ringi ja t\u00e4nasin end m\u00f5ttes \u00f5ige otsuse eest siia tulla. K\u00f6\u00f6k oli pisike, kuid h\u00e4sti varustatud. Lisaks oli hostelil veel ka katuseterrass &#8211; no mis sa hing veel ihkad! Ah, \u00f5igus, oma tuba. Edasi juhatas noormees mind teisel korrusel asuvasse nelja inimese tuppa, mis oli \u00fcsna umbne, kuna ainus aken avanes maja sisemusse. \u00d5nneks oli voodi ees kardin priivatsuse jaoks ja rahvast v\u00e4he. Kuna p\u00e4ike hakkas loojuma, v\u00f5tsin esimese asjana ette jalutusk\u00e4igu v\u00e4iksesse kohalikku vanalinna toidupoodi, kust sai imeodavate hindadega k\u00f5ik h\u00e4davajaliku kaheks \u00f5htus\u00f6\u00f6giks. K\u00f5igi eestlaste lemmik konserveeritud kaheksajalg \u00f5lis lendas ka muidugi korvi &#8211; kust sa mujalt seda kahe euro eest saad? K\u00f5mpisin m\u00f6\u00f6da l\u00f5putult ronivaid treppe tagasi ja otsustasin vahepeal Irisele helistada, et trepid kiiremini m\u00f6\u00f6duks. Noh, see on muidugi naljakoht, sest kodutee venis 10 minuti asemel vist umbes tunniseks ja ka p\u00e4ike otsustas vahepeal looja minna, aga v\u00e4hemalt oli tore kellegi kodust ja toetavat h\u00e4\u00e4lt kuulda. \u00d5nneks on mu telefonipaketis ohtralt tasuta k\u00f5neminuteid Euroopa riikides, seega lasin neil aga usinalt kuluda.<\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-780 gallery-columns-4 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=786'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8356-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=787'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-787\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8360-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-787'>\n\t\t\t\tHosteli k\u00f6\u00f6k\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=788'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-788\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8361-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-788'>\n\t\t\t\tSisehoov basseiniga\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=789'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-789\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8362-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-789'>\n\t\t\t\tTruu k\u00fclmetav hostelikoer\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuigi v\u00e4sinud, otsustasin siiski p\u00e4rast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki natukeseks minna elutuppa istuma teiste reisisellide juurde, kust kostis l\u00f5busat ks\u00fclofonimuusikat. Jah, kaks prantslast istusid elutoas ja m\u00e4ngisid vaheldumisi kitarri ja ks\u00fclofoni, m\u00f5tlemat \u00fcsna kehvasti. Istusin seal veidi ja proovisin seltskonda sobituda, kuid nad osutusid \u00fcsna l\u00e4rmakaks ja \u00fclemeelikult l\u00f5busaks ega olnud huvitatud teiste kaasamisest oma tsirkusesse, seega otsustasin l\u00f5puks siiski lahkuda ja oma tuppa pugeda. \u00d6\u00f6 oli rahutu, kuna mul oli valida kas selle l\u00e4rmi v\u00f5i umbse toa vahel. M\u00f5lemat siseakna t\u00f5ttu korraga lahendada ei \u00f5nnestunud. Hommikul ronisin katusele joogat tegema, kuid kolisin sealt \u00fcsna kiirelt alla tagasi, sest \u00f5hus oli tunda karget s\u00fcgist. Hommikus\u00f6\u00f6gilauas sattusin jutule \u00fche kanada neiuga, kes oma emaga parasjagu viimast kohvilonksu l\u00f5petasid. Neiu oli nimelt tulnud Hispaaniasse pulse kokkupanemise maailmameistriv\u00f5istlustele! Kujutate ette, selline asi on olemas. Mul tekkis kohe huvi, et mis selleks siis tegema peab ja kuidas saaks rahvusmeeskonda. Tuleb v\u00e4lja, et \u00fcks eestlane vist oli ka konkurentsis olnud. Sain \u00fcsna kiiresti selgeks, et enamik inimesi on Granadas vaid \u00fchel p\u00f5hjusel &#8211; selleks, et Alhambrat k\u00fclastada. Ma olin k\u00fcll internetis n\u00e4inud, et selleks tuleks piletid broneerida mitu p\u00e4eva ette, aga 20\u20ac lossi k\u00fclastamiseks ei tundunud mulle ahvatlev. Tegelikult on see pilet kindlasti end v\u00e4\u00e4rt &#8211; Alhambra on nimelt mooride poolt \u00fcle 800 aasta tagasi ehitatud lossikompleks, mis oma islami arhitektuuriga on t\u00f5eline vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. Otsustasin, et kui vaja, tuleb selleks eraldi siia tagasi tulla, aga sel korral proovin l\u00e4heneda lossile tasuta viisil.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Pakkisin koti kokku, m\u00e4\u00e4risin end p\u00e4iksekreemiga kokku ja asusin k\u00f5mpima. Esimene peatus &#8211; Margarita Empanadas Argentinas. K\u00f5ndisin sealt tegelikult lihtsalt m\u00f6\u00f6da hommikukohvi ja saiakest otsides, sest hispaanlaste klassikaline hommikus\u00f6\u00f6k &#8211; sai riivitud tomati ja oliiv\u00f5liga &#8211; ei t\u00e4ida k\u00f5htu just pikaks ajaks. Astusin empanaadakohvikusse sisse ja olin hetkest lummatud, vau, nii palju erinevaid valikuid! Haarasin kaasa \u00fche lambaliha ja teise spinati-juustut\u00e4idisega ning m\u00f5lemad olid jumalikult maitsvad. J\u00f5uvarud t\u00e4idetud, asusin Alhambra suunas t\u00f5usma. Uuh, no see tee oli k\u00fcll paras m\u00e4ematk, aga v\u00e4hemalt kulges suuremas osas varjus m\u00f6\u00f6da m\u00fc\u00fcri\u00e4\u00e4rt. P\u00e4rast m\u00f5ningast otsimist, leidsin l\u00f5puks sissep\u00e4\u00e4su Alhambra tasuta osale, milleks oli enam-v\u00e4hem t\u00e4pselt \u00fcks parginurgake ja vaateplatvorm, kuid juba sellel territooriumil viibimine oli v\u00f5imas kogemus. V\u00f5tsin \u00fche alkoholivaba \u00f5lle, nautisin vaadet ja jalutasin tagasi hostelisse l\u00f5unat s\u00f6\u00f6ma. Kuna mul oli ainult \u00fcks \u00f6\u00f6 veel Granadas j\u00e4\u00e4nud ja Maroko oli juba \u00fcsna l\u00e4hedal, oli mul vaja oma viimased plaanid ka paika saada, kuid millegi p\u00e4rast jooksid k\u00f5ik minu \u00fcritused liiva. Ma olin tegelikult v\u00e4ga l\u00e4hedal oma l\u00f5ppsihtpunktile &#8211; Tarifa sadam, kust Marokosse s\u00f5ita, j\u00e4i alla 300 km kaugusele. Kuid siin oli veel palju lahtisi elemente &#8211; kas s\u00f5ita otse Tarifasse ja veeta seal paar p\u00e4eva v\u00f5i minna kohe edasi Marokosse? V\u00f5i peatuda veel rannikul ja teha \u00fcks rannapuhkus Malagas v\u00f5i Marbellas? Ma olin tegelikult selleks hetkeks nii v\u00e4sinud ja t\u00fcdinenud pidevast edasiliikumisest ja planeerimist &#8211; kas keegi teine \u00e4kki v\u00f5iks vahepeal \u00fcle v\u00f5tta ja \u00f6elda, mis on \u00f5ige vastus? Peamine probleem oli, et \u00fcksk\u00f5ik mis varianti ma ehitama hakkasin, osutus see igatpidi liiga kalliks ja keeruliseks, \u00fcldse mitte l\u00f5dvestavaks rannapuhkuseks. BlaBlaCaris ei olnud sobivaid s\u00f5ite, see ainukegi t\u00fchistas, bussid-rongid olid j\u00e4lle liiga kulukad. Kuklas tuksus lause, mille Piret mulle Nizzas esitas: &#8220;Kindlasti leiaks odavaid lende Marokosse.&#8221; Leiaks, aga ma olin ju v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks \u00fcletada Vahemeri laevaga ja saabuda Euroopast Aafrikasse merd m\u00f6\u00f6da, nii et ma n\u00e4eks ja f\u00fc\u00fcsiliselt tunneks seda lahkumist. T\u00f5esti, lennupileteid saaks algusega Malagast paarik\u00fcmne eruoga ja lend ise oleks alla tunni, mitte mitu p\u00e4eva nagu maad m\u00f6\u00f6da minnes. Hakkasin frustreeruma ning otsustasin pea tuulutamiseks hoopis l\u00e4hedal asuva m\u00e4e otsa p\u00e4ikset\u00f5usu vaatama ronida. Kell oli k\u00fcll viis \u00f5htul, seega p\u00e4ikset\u00f5usuni oli veel aega, kuid rahutus oli nii suur, et ma ei suutnud enam paigal p\u00fcsida.<\/p>\n<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-780 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=790'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-790\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8368-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-790'>\n\t\t\t\tImeline empanaada\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=791'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-791\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8380-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-791'>\n\t\t\t\tAlhambra\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=792'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-792\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8389-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-792'>\n\t\t\t\tAlhambra\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Marssisin m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid Saint Michaeli vaateplatvormi suunas, vaade oli imeilus, kuid k\u00f5hus p\u00f6\u00f6ras kibe \u00e4revus. Istusin linnam\u00fc\u00fcrile inimeste k\u00f5rvale ja tundsin, kuidas pisarad hakkasid voolama. Panin p\u00e4ikseprillid ette ja lootsin, et tundepuhang l\u00e4heb kiirelt \u00fcle, kuid ei &#8211; nutuhoog keris aina tuure. Proovisin google mapsist aru saada, kuidas allalinna saab, kuid see keerutas mind \u00fche koha peal ringi ja leidsin end pidevalt m\u00f5ne kodutu &#8220;sisehoovist&#8221; v\u00f5i kuskilt haukuvate koerte keskelt. Telefoniaku hakkas ka t\u00fchjaks saama ning frustratsioon aina kasvas. Tundsin, et enam \u00fcksi ei jaksa ning k\u00e4isin peast l\u00e4bi s\u00f5brannad, kelle poole sel korral p\u00f6\u00f6rduda, kuid selline tunne oli, et neid ressursse on juba liigselt pigistatud. Ema? Hm, ei, sealt pole ka viimasel ajal lohutust tulnud. Sain aru, et siin on n\u00fc\u00fcd juba m\u00f5ne meesterahva kainemat h\u00e4\u00e4lt vaja rahustamiseks. Proovisin leida m\u00f5nda kohta, kus poleks inimesi, kuid l\u00f5puks istusin lihtsalt t\u00e4nava kivi\u00e4\u00e4rele maha ja valisin isa numbri. Isa \u00f5nneks v\u00f5ttis kiirelt vastu, kuulsin tema \u00e4\u00e4res kergelt k\u00fcsivat tooni ning kujutasin ette, kui alarmeeriv v\u00f5ib olla seda teiselt poolt Euroopat tulevat ulguvat puterdamist kuulata, seega alustuseks k\u00f5\u00f5ksusin kiirelt: &#8220;Tsau, ma \u00fctlen&#8230; kohe \u00e4ra, et&#8230; k\u00f5ik on h\u00e4sti&#8230;midagi pole juhtunud&#8230;aga ma lihtsalt ei jaksa ja mul on vaja kellegagi r\u00e4\u00e4kida!&#8221; Selge, v\u00f5eti teatavaks ja alustasin oma loo lahti selgitamist. Isa kuulas vaikides \u00e4ra ja \u00fcritas siis kuidagi probleemi kokku v\u00f5tta, sest lugu oli ju \u00fcsna segane. Pisarad aga muudkui voolasid ja voolasid ning \u00fchel hetkel pistis m\u00f6\u00f6duv aasia t\u00fcdruk mulle paki salvr\u00e4tikuid k\u00e4tte. Vaatasin talle m\u00e4rgade silmade ja tatise ninaga otsa, naeratasin h\u00e4diselt ning kasisin end natuke. L\u00f5puks lausus isa: &#8220;Mul on tunne, et sul on vastus tegelikult enda sees teada.&#8221; Jah, ma ju NII V\u00c4GA tahtsin praamiga minna Marokosse ja \u00e4kki ma kahetsen n\u00fc\u00fcd terve elu, et ma seda ei teinud, aga vahel tuleb oma kinnisideedest lahti lasta, alistuda ja lasta asjadel minna. Ju siis elu teab paremini. Selle otsusega kaasnes mingi kergendus, t\u00e4nasin, l\u00f5petasin k\u00f5ne ja j\u00e4tkasin allalinna lonkimist. Natuke l\u00f6\u00f6dud tunne oli, aga heas m\u00f5ttes. Umbes nagu peksasaanul on hea meel, et l\u00f6\u00f6gid l\u00f5ppesid, sest p\u00f5him\u00f5tteliselt ma olin ju kakluses iseendaga. Vahet ei ole, mis see otsus l\u00f5puks on, aga otsustamine on alati parem kui l\u00f5putu edasi-tagasi pendeldamine. V\u00e4hemalt saab n\u00fc\u00fcd eluga edasi minna.<\/p>\n<figure id=\"attachment_793\" aria-describedby=\"caption-attachment-793\" style=\"width: 371px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-793\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-768x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"371\" height=\"495\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 371px) 100vw, 371px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-793\" class=\"wp-caption-text\">V\u00e4hemalt oli ilus nutta<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">Olin nii v\u00e4sinud k\u00f5igest sellest, pea h\u00f5\u00f5gus otsustas, seega otsustasin t\u00fchjenevale telefoniakule vaatamata v\u00f5tta ette orienteerumise churrose kohvikusse. Astusin kenasse bistroosse sisse ning tellisin kell kaheksa \u00f5hul portsu churroseid \u0161okolaadikastmega. Minu ette saabusid umbes minu labak\u00e4e pikkused frit\u00fc\u00fcritud taignajupid koos tassit\u00e4ie kuuma \u0161okolaadiga, mis tundus olevat rohkem nagu soe \u0161okolaadipuding. Kerisin k\u00e4ised \u00fcles ja hakkasin neid m\u00f5nuga h\u00e4vitama, igat suut\u00e4it nautides. Kuna \u00f5ues oli pimedaks l\u00e4inud, avastasin end justkui vaateaknalt, kus inimesed seda h\u00e4stivalgustatud \u00f5gimis\u0161\u00f5ud vaadelda said. Ma ei lasknud end sellest h\u00e4irida, vaid naeratasin ja tegin &#8220;terviseks&#8221; viipeid enne ampsu v\u00f5tmist peatuvatele jalak\u00e4ijatele, kes k\u00f5ik k\u00fcsiva pilguga hakkasid uurima, et mis koht see selline on. K\u00e4rt 1:0 churrosed. See oli siis minu \u00f5htus\u00f6\u00f6k! K\u00f5mpisin tagasi hostelisse ja asusin otsustavalt lennupileteid otsima. V\u00f5tsin v\u00e4lja vihiku ja kaardistasin millistel kuup\u00e4evadel millistesse Maroko lennujaamadesse on k\u00f5ige odavamad piletid. &#8216;Odav&#8217; on odalennufirmade puhul muidugi suhteline, sest mul oli ju ka \u00e4raantav pagas. Tegin oma tehteid nii- ja naapidi, aga millegip\u00e4rast ei tahtnud plaan kokku joosta. V\u00f5tsin korraks uuesti BlaBlaCari lahti ja vaatasin nendele samadele postitatud s\u00f5itudele otsa. \u00dcks Mohamed s\u00f5idab k\u00fcll homme Granadast Algecira sadamalinna, kuid tema profiilipilt oli nii ebas\u00f5braliku n\u00e4oga ja olgem ausad, mul t\u00f5esti oli selle nime osas ka teatav eelarvamus. Samuti on Algecirasest k\u00fcll regulaarne praami\u00fchendus Marokoga, kuid see sadam asub t\u00e4iesti suvalises kohas t\u00fchermaal. 20 km eemal asub aga sadamalinn Tarifa, kust saab praamiga otse Tangieri linna &#8211; sealt on juba oluliselt lihtsam s\u00f5ita v\u00f5i lennata \u00fclej\u00e4\u00e4nud Maroko sihtkohtadesse. Kui s\u00f5ita aga Algecirasse, kas ma siis j\u00e4\u00e4ks sinna \u00f6\u00f6seks v\u00f5i s\u00f5idaks \u00f5htul juba Tarifasse ja j\u00e4\u00e4ks sinna \u00f6\u00f6seks v\u00f5i prooviks kogu reisi \u00fche p\u00e4evaga hoopis ette v\u00f5tta? J\u00e4lle nii palju k\u00fcsimusi mu peas, ainult et sel korral tegid mu n\u00e4pud otsused \u00e4ra enne, kui pea j\u00f5udis hakata \u00e4revust kerima. Esimese asjana broneerisin BlaBlaCari reisi \u00e4ra, sest m\u00e4rkasin nii muuseas, et samasse autosse on juba kolm kohta \u00e4ra broneeritud &#8211; noh, t\u00e4is autot ma k\u00fcll ei karda! Tehtud. Teise sammuna tegin t\u00e4iesti ebaloogilise l\u00fckke ja broneerisin j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htuks hosteli Marokosse v\u00f5imalikult sadama l\u00e4hedale \u00e4ra. Ma ei teadnud, kas ma sinna \u00fcldse j\u00f5uan, aga usaldame elu! Viimase sammuga suutsin kuidagi v\u00e4lja guugeldada, et Algecirase ja Tarifa sadamate vahelt k\u00e4ib regulaarselt ka kohalik buss, s\u00f5idu kestus ca 45 minutit ja pilet m\u00f5ned eurod. L\u00f5in l\u00e4paka otsustavalt kinni ja keerasin magama. No selge, l\u00e4hme siis!<\/p>\n<p>Vaatame, kuhu see proua omadega l\u00f5puks v\u00e4lja j\u00f5uab.<\/p>\n<p>Sasipundar K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4rast krahhi l\u00e4ks j\u00e4rgmine p\u00e4ev Valencias juba oluliselt libedamalt. Broneerisin endale hosteli kaudu Free Walking Touri, mis oli \u00fclihea otsus, sest seda viis l\u00e4bi Venemaal s\u00fcndinud, Saksamaal t\u00f6\u00f6tanud ja USAs elanud Aleksei. Tema aktsent oli v\u00e4ga segadusse ajav ning tema l\u00f5bus suhtlusviis nakkav. Jooksvalt selgus, et Aleksei oli koomikust geimees, mis peaks \u00fctlema k\u00f5ik. Lisaks oli ta jooksuentusiast ja ajaloohuviline, nii et terve selle kahe ja poole tunni jooksul, mil me m\u00f6\u00f6da linna k\u00f5ndisime, olin ma t\u00e4iesti haaratud igast tema s\u00f5nast. Saime nii tavap\u00e4rast ajaloolist tausta, p\u00f6\u00f6raseid lugusid kui \u00fclevaate v\u00e4ikestest \u00fcleannetutest detailidest majafassaadidel &#8211; Valencia iseloom on ikka v\u00e4ga p\u00f5nev! M\u00f5tlesin terve aja p\u00e4ikse varju hoides, kuidas selles linnas v\u00f5iks k\u00fcll tore olla elada. Tuur l\u00f5ppes Valencia keskturul, kust sai p\u00e4rast pikka jalutamist paellat ja \u00f5lut ostetud. P\u00e4rasl\u00f5unaks rentisin endale ratta ja tiirutasin m\u00f6\u00f6da parki mereranda ja tagasi. Valencia keskel nimelt voolas kunagi j\u00f5gi, mis t\u00f5mmati kuivaks. Vanasse j\u00f5es\u00e4ngi taheti ehitada raudtee, mille vastu kohalikud aga tuliselt v\u00f5itlesid. Tulemuseks sai v\u00e4ga ainulaadne pikk park kuivas j\u00f5es\u00e4ngis, kus on ratta- ja jooksurajad, koertepargid, ohtralt muruplatse ja viljapuid. See naljakas allpool t\u00e4navapinda asuv park annab Valenicale nii oman\u00e4olise v\u00e4rske ja rohelise tunde. \u00d5htu veetsin oma j\u00e4rgmist plaani paika seades. Kuna tuginen oma reisiotsustel lisaks k\u00f5hutundele ka k\u00e4igupealt saadud soovitustele, otsustasin edasi suuna v\u00f5tta Granadasse. V\u00e4idetavalt on see v\u00e4ga vana ja ajalooline linn k\u00fclastamist v\u00e4\u00e4rt. J\u00e4i teine k\u00fcll rannikust veidi eemale, kuid kuna mul \u00f5nnestus sinna leida BlaBlaCari s\u00f5it ja hea hinnaga majutus, panin plaani lukku. J\u00e4rgmisel hommikul s\u00f5itsin rongiga linna \u00e4\u00e4rde kuskile kahtlasesse angaaride ja laohoonete rajooni oma juhti ootama. Veidi p\u00e4rast kella 10t saabuski saklasest David oma matkaautoga. Auto armatuurlaual oli suur klaaskauss kaerahelveste, jogurti ja puuviljadega &#8211; h\u00e4rral oli hommikus\u00f6\u00f6k veel pooleli. Selgus, et teepealt tuleb veel kaks neidu peale korjata, kellest \u00fcks tuleb esiistmele minu k\u00f5rvale ja teine heidab taha voodisse pikali. \u00dchel neidudest oli vanaema \u00e4ra surnud ja tal oli vaja n\u00fc\u00fcd kiiremas korras Grandasse j\u00f5uda, mis t\u00e4hendades, et pool aega tr\u00fckkis David n\u00e4rviliselt oma telefoni ja \u00fcritas teekonda v\u00e4lja nuputada, \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja kuulas k\u00f5rvaklappidest audioraamatut. Pistsin siis minagi klapid k\u00f5rva ja asusin podcasti kuulama. Vahepeal tegime tanklapeatuse, et mina saaksin endale l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi aseainena sn\u00e4kke ja kohvi osta, kuigi David lahkelt pakkus, et v\u00f5ib mulle makarone keeta. Tanklas saime ka auto mootorit jahutada, sest Andaluusia t\u00f5usud ei ole naljaasi. Vahepeal pakkus David mulle veel ka k\u00fclmi jooke ja komme, mille ma lahkesti vastu v\u00f5tsin. Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud neiud \u00fchinesid, l\u00e4ks \u00fcks hispaaniakeelne pl\u00e4ra lahti &#8211; selgus, et David oli Erasmuse kaudu \u00fclikooli ajal L\u00f5una-Hispaanias elanud ja keele t\u00e4itsa selgeks saanud. Mina j\u00e4tkasin aknast v\u00e4lja vaatamist ja podcasti kuulamist. K\u00fcll see loodus oli ikka kaunis ja huvitav &#8211; ma ei teadnudki, et Hispaania saab selline olla! See oli nagu v\u00e4ike eelm\u00e4ng Marokole, sest maapind muutus \u00fchel hetkel punakaks ja meie \u00fcmber t\u00f5usid liivakarva m\u00e4ed, kuhu olid uuristatud koopad. V\u00e4idetavalt osad inimesed isegi elasid nendes avaustes. Reis v\u00f5ttis koos peatustega kokku vist oma kuus tundi, seega kohale j\u00f5udes oli mu selg jube kange ja tagumik surnud. Vinnasin aga seljakoti selga ja asusin vantsima. Kuna meie peatus oli \u00fcsna linna \u00e4\u00e4res, ei j\u00e4tnud Granada algselt erilist muljet, kuid \u00fcha linna keskme poole nihkudes hakkasid hooned muutuma aina vanemaks ja uhkemaks, nii et mul hakkas vaikselt juba tuju t\u00f5usma. Minu Riad Hostel asus t\u00e4itsa vanalinna s\u00fcdames, mis t\u00e4hendas m\u00f6\u00f6da kitsaid suveniiripoodidega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4navaid \u00fcles r\u00fchkimist. Paari valep\u00f6\u00f6rdega j\u00f5udsin l\u00f5puks siiski higisena kohale. Avasin hosteli v\u00e4lisukse, millest avanes vaade riadi sisemusse &#8211; jah, see oli t\u00e4pselt sellise arhitektuurilise lahendusega nagu Marokos asuvad sise\u00f5uega majakesed, ainult et basseini v\u00f5i purskkaevu asemel olid seal lihtsalt vaibad maas ja seina \u00e4\u00e4res pink koeraga. Sisendes jooksis mulle vastu ka teine koer &#8211; no see on k\u00fcll hea uudis, kui hostelis koerad ringi jooksevad! Vastu v\u00f5ttis mind hispaania aktsendiga inglise keelt r\u00e4\u00e4kiv sakslane (ma ei tea, kuidas see v\u00f5imalik on), kes kunagi siia hostelisse k\u00fclalisena tuli, \u00e4ra armus ja n\u00fc\u00fcd t\u00f6\u00f6tajana naases. Mees tutvustas mulle r\u00f5\u00f5msalt majareegleid ja n\u00e4itas ringi &#8211; esimesel korrusel oli v\u00e4ike elutoa moodi ruum klaveri, diivanite ja raamatutega; maja k\u00f5rval asus v\u00e4ike sisehoov reaalse kahhelkividest basseini ja granaat\u00f5unapuuga. Vaatasin ahhetades ringi ja t\u00e4nasin end m\u00f5ttes \u00f5ige otsuse eest siia tulla. K\u00f6\u00f6k oli pisike, kuid h\u00e4sti varustatud. Lisaks oli hostelil veel ka katuseterrass &#8211; no mis sa hing veel ihkad! Ah, \u00f5igus, oma tuba. Edasi juhatas noormees mind teisel korrusel asuvasse nelja inimese tuppa, mis oli \u00fcsna umbne, kuna ainus aken avanes maja sisemusse. \u00d5nneks oli voodi ees kardin priivatsuse jaoks ja rahvast v\u00e4he. Kuna p\u00e4ike hakkas loojuma, v\u00f5tsin esimese asjana ette jalutusk\u00e4igu v\u00e4iksesse kohalikku vanalinna toidupoodi, kust sai imeodavate hindadega k\u00f5ik h\u00e4davajaliku kaheks \u00f5htus\u00f6\u00f6giks. K\u00f5igi eestlaste lemmik konserveeritud kaheksajalg \u00f5lis lendas ka muidugi korvi &#8211; kust sa mujalt seda kahe euro eest saad? K\u00f5mpisin m\u00f6\u00f6da l\u00f5putult ronivaid treppe tagasi ja otsustasin vahepeal Irisele helistada, et trepid kiiremini m\u00f6\u00f6duks. Noh, see on muidugi naljakoht, sest kodutee venis 10 minuti asemel vist umbes tunniseks ja ka p\u00e4ike otsustas vahepeal looja minna, aga v\u00e4hemalt oli tore kellegi kodust ja toetavat h\u00e4\u00e4lt kuulda. \u00d5nneks on mu telefonipaketis ohtralt tasuta k\u00f5neminuteid Euroopa riikides, seega lasin neil aga usinalt kuluda. Kuigi v\u00e4sinud, otsustasin siiski p\u00e4rast \u00f5htus\u00f6\u00f6ki natukeseks minna elutuppa istuma teiste reisisellide juurde, kust kostis l\u00f5busat ks\u00fclofonimuusikat. Jah, kaks prantslast istusid elutoas ja m\u00e4ngisid vaheldumisi kitarri ja ks\u00fclofoni, m\u00f5tlemat \u00fcsna kehvasti. Istusin seal veidi ja proovisin seltskonda sobituda, kuid nad osutusid \u00fcsna l\u00e4rmakaks ja \u00fclemeelikult l\u00f5busaks ega olnud huvitatud teiste kaasamisest oma tsirkusesse, seega otsustasin l\u00f5puks siiski lahkuda ja oma tuppa pugeda. \u00d6\u00f6 oli rahutu, kuna mul oli valida kas selle l\u00e4rmi v\u00f5i umbse toa vahel. M\u00f5lemat siseakna t\u00f5ttu korraga lahendada ei \u00f5nnestunud. Hommikul ronisin katusele joogat tegema, kuid kolisin sealt \u00fcsna kiirelt alla tagasi, sest \u00f5hus oli tunda karget s\u00fcgist. Hommikus\u00f6\u00f6gilauas sattusin jutule \u00fche kanada neiuga, kes oma emaga parasjagu viimast kohvilonksu l\u00f5petasid. Neiu oli nimelt tulnud Hispaaniasse pulse kokkupanemise maailmameistriv\u00f5istlustele! Kujutate ette, selline asi on olemas. Mul tekkis kohe huvi, et mis selleks siis tegema peab ja kuidas saaks rahvusmeeskonda. Tuleb v\u00e4lja, et \u00fcks eestlane vist oli ka konkurentsis olnud. Sain \u00fcsna kiiresti selgeks, et enamik inimesi on Granadas vaid \u00fchel p\u00f5hjusel &#8211; selleks, et Alhambrat k\u00fclastada. Ma olin k\u00fcll internetis n\u00e4inud, et selleks tuleks piletid broneerida mitu p\u00e4eva ette, aga 20\u20ac lossi k\u00fclastamiseks ei tundunud mulle ahvatlev. Tegelikult on see pilet kindlasti end v\u00e4\u00e4rt &#8211; Alhambra on nimelt mooride poolt \u00fcle 800 aasta tagasi ehitatud lossikompleks, mis oma islami arhitektuuriga on t\u00f5eline vaatamisv\u00e4\u00e4rsus. Otsustasin, et kui vaja, tuleb selleks eraldi siia tagasi tulla, aga sel korral proovin l\u00e4heneda lossile tasuta viisil. Pakkisin koti kokku, m\u00e4\u00e4risin end p\u00e4iksekreemiga kokku ja asusin k\u00f5mpima. Esimene peatus &#8211; Margarita Empanadas Argentinas. K\u00f5ndisin sealt tegelikult lihtsalt m\u00f6\u00f6da hommikukohvi ja saiakest otsides, sest hispaanlaste klassikaline hommikus\u00f6\u00f6k &#8211; sai riivitud tomati ja oliiv\u00f5liga &#8211; ei t\u00e4ida k\u00f5htu just pikaks ajaks. Astusin empanaadakohvikusse sisse ja olin hetkest lummatud, vau, nii palju erinevaid valikuid! Haarasin kaasa \u00fche lambaliha ja teise spinati-juustut\u00e4idisega ning m\u00f5lemad olid jumalikult maitsvad. J\u00f5uvarud t\u00e4idetud, asusin Alhambra suunas t\u00f5usma. Uuh, no see tee oli k\u00fcll paras m\u00e4ematk, aga v\u00e4hemalt kulges suuremas osas varjus m\u00f6\u00f6da m\u00fc\u00fcri\u00e4\u00e4rt. P\u00e4rast m\u00f5ningast otsimist, leidsin l\u00f5puks sissep\u00e4\u00e4su Alhambra tasuta osale, milleks oli enam-v\u00e4hem t\u00e4pselt \u00fcks parginurgake ja vaateplatvorm, kuid juba sellel territooriumil viibimine oli v\u00f5imas kogemus. V\u00f5tsin \u00fche alkoholivaba \u00f5lle, nautisin vaadet ja jalutasin tagasi hostelisse l\u00f5unat s\u00f6\u00f6ma. Kuna mul oli ainult \u00fcks \u00f6\u00f6 veel Granadas j\u00e4\u00e4nud ja Maroko oli juba \u00fcsna l\u00e4hedal, oli mul vaja oma viimased plaanid ka paika saada, kuid millegi p\u00e4rast jooksid k\u00f5ik minu \u00fcritused liiva. Ma olin tegelikult v\u00e4ga l\u00e4hedal oma l\u00f5ppsihtpunktile &#8211; Tarifa sadam, kust Marokosse s\u00f5ita, j\u00e4i alla 300 km kaugusele. Kuid siin oli veel palju lahtisi elemente &#8211; kas s\u00f5ita otse Tarifasse ja veeta seal paar p\u00e4eva v\u00f5i minna kohe edasi Marokosse? V\u00f5i peatuda veel rannikul ja teha \u00fcks rannapuhkus Malagas v\u00f5i Marbellas? Ma olin tegelikult selleks hetkeks nii v\u00e4sinud ja t\u00fcdinenud pidevast edasiliikumisest ja planeerimist &#8211; kas keegi teine \u00e4kki v\u00f5iks vahepeal \u00fcle v\u00f5tta ja \u00f6elda, mis on \u00f5ige vastus? Peamine probleem oli, et \u00fcksk\u00f5ik mis varianti ma ehitama hakkasin, osutus see igatpidi liiga kalliks ja keeruliseks, \u00fcldse mitte l\u00f5dvestavaks rannapuhkuseks. BlaBlaCaris ei olnud sobivaid s\u00f5ite, see ainukegi t\u00fchistas, bussid-rongid olid j\u00e4lle liiga kulukad. Kuklas tuksus lause, mille Piret mulle Nizzas esitas: &#8220;Kindlasti leiaks odavaid lende Marokosse.&#8221; Leiaks, aga ma olin ju v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks \u00fcletada Vahemeri laevaga ja saabuda Euroopast Aafrikasse merd m\u00f6\u00f6da, nii et ma n\u00e4eks ja f\u00fc\u00fcsiliselt tunneks seda lahkumist. T\u00f5esti, lennupileteid saaks algusega Malagast paarik\u00fcmne eruoga ja lend ise oleks alla tunni, mitte mitu p\u00e4eva nagu maad m\u00f6\u00f6da minnes. Hakkasin frustreeruma ning otsustasin pea tuulutamiseks hoopis l\u00e4hedal asuva m\u00e4e otsa p\u00e4ikset\u00f5usu vaatama ronida. Kell oli k\u00fcll viis \u00f5htul, seega p\u00e4ikset\u00f5usuni oli veel aega, kuid rahutus oli nii suur, et ma ei suutnud enam paigal p\u00fcsida. Marssisin m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid Saint Michaeli vaateplatvormi suunas, vaade oli imeilus, kuid k\u00f5hus p\u00f6\u00f6ras kibe \u00e4revus. Istusin linnam\u00fc\u00fcrile inimeste k\u00f5rvale ja tundsin, kuidas pisarad hakkasid voolama. Panin p\u00e4ikseprillid ette ja lootsin, et tundepuhang l\u00e4heb kiirelt \u00fcle, kuid ei &#8211; nutuhoog keris aina tuure. Proovisin google mapsist aru saada, kuidas allalinna saab, kuid see keerutas mind \u00fche koha peal ringi ja leidsin end pidevalt m\u00f5ne kodutu &#8220;sisehoovist&#8221; v\u00f5i kuskilt haukuvate koerte keskelt. Telefoniaku hakkas ka t\u00fchjaks saama ning frustratsioon aina kasvas. Tundsin, et enam \u00fcksi ei jaksa ning k\u00e4isin peast l\u00e4bi s\u00f5brannad, kelle poole sel korral p\u00f6\u00f6rduda, kuid selline tunne oli, et neid ressursse on juba liigselt pigistatud. Ema? Hm, ei, sealt pole ka viimasel ajal lohutust tulnud. Sain aru, et siin on n\u00fc\u00fcd juba m\u00f5ne meesterahva kainemat h\u00e4\u00e4lt vaja rahustamiseks. Proovisin leida m\u00f5nda kohta, kus poleks inimesi, kuid l\u00f5puks istusin lihtsalt t\u00e4nava kivi\u00e4\u00e4rele maha ja valisin isa numbri. Isa \u00f5nneks v\u00f5ttis kiirelt vastu, kuulsin tema \u00e4\u00e4res kergelt k\u00fcsivat tooni ning kujutasin ette, kui alarmeeriv v\u00f5ib olla seda teiselt poolt Euroopat tulevat ulguvat puterdamist kuulata, seega alustuseks k\u00f5\u00f5ksusin kiirelt: &#8220;Tsau, ma \u00fctlen&#8230; kohe \u00e4ra, et&#8230; k\u00f5ik on h\u00e4sti&#8230;midagi pole juhtunud&#8230;aga ma lihtsalt ei jaksa ja mul on vaja kellegagi r\u00e4\u00e4kida!&#8221; Selge, v\u00f5eti teatavaks ja alustasin oma loo lahti selgitamist. Isa kuulas vaikides \u00e4ra ja \u00fcritas siis kuidagi probleemi kokku v\u00f5tta, sest lugu oli ju \u00fcsna segane. Pisarad aga muudkui voolasid ja voolasid ning \u00fchel hetkel pistis m\u00f6\u00f6duv aasia t\u00fcdruk mulle paki salvr\u00e4tikuid k\u00e4tte. Vaatasin talle m\u00e4rgade silmade ja tatise ninaga otsa, naeratasin h\u00e4diselt ning kasisin end natuke. L\u00f5puks lausus isa: &#8220;Mul on tunne, et sul on vastus tegelikult enda sees teada.&#8221; Jah, ma ju NII V\u00c4GA tahtsin praamiga minna Marokosse ja \u00e4kki ma kahetsen n\u00fc\u00fcd terve elu, et ma seda ei teinud, aga vahel tuleb oma kinnisideedest lahti lasta, alistuda ja lasta asjadel minna. Ju siis elu teab paremini. Selle otsusega kaasnes mingi kergendus, t\u00e4nasin, l\u00f5petasin k\u00f5ne ja j\u00e4tkasin allalinna lonkimist. Natuke l\u00f6\u00f6dud tunne oli, aga heas m\u00f5ttes. Umbes nagu peksasaanul on hea meel, et l\u00f6\u00f6gid l\u00f5ppesid, sest p\u00f5him\u00f5tteliselt ma olin ju kakluses iseendaga. Vahet ei ole, mis see otsus l\u00f5puks on, aga otsustamine on alati parem kui l\u00f5putu edasi-tagasi pendeldamine. V\u00e4hemalt saab n\u00fc\u00fcd eluga edasi minna. Olin nii v\u00e4sinud k\u00f5igest sellest, pea h\u00f5\u00f5gus otsustas, seega otsustasin t\u00fchjenevale telefoniakule vaatamata v\u00f5tta ette orienteerumise churrose kohvikusse. Astusin kenasse bistroosse sisse ning tellisin kell kaheksa \u00f5hul portsu churroseid \u0161okolaadikastmega. Minu ette saabusid umbes minu labak\u00e4e pikkused frit\u00fc\u00fcritud taignajupid koos tassit\u00e4ie kuuma \u0161okolaadiga, mis tundus olevat rohkem nagu soe \u0161okolaadipuding. Kerisin k\u00e4ised \u00fcles ja hakkasin neid m\u00f5nuga h\u00e4vitama, igat suut\u00e4it nautides. Kuna \u00f5ues oli pimedaks l\u00e4inud, avastasin end justkui vaateaknalt, kus inimesed seda h\u00e4stivalgustatud \u00f5gimis\u0161\u00f5ud vaadelda said. Ma ei lasknud end sellest h\u00e4irida, vaid naeratasin ja tegin &#8220;terviseks&#8221; viipeid enne ampsu v\u00f5tmist peatuvatele jalak\u00e4ijatele, kes k\u00f5ik k\u00fcsiva pilguga hakkasid uurima, et mis koht see selline on. K\u00e4rt 1:0 churrosed. See oli siis minu \u00f5htus\u00f6\u00f6k! K\u00f5mpisin tagasi hostelisse ja asusin otsustavalt lennupileteid otsima. V\u00f5tsin v\u00e4lja vihiku ja kaardistasin millistel kuup\u00e4evadel millistesse Maroko lennujaamadesse on k\u00f5ige odavamad piletid. &#8216;Odav&#8217; on odalennufirmade puhul muidugi suhteline, sest mul oli ju ka \u00e4raantav pagas. Tegin oma tehteid nii- ja naapidi, aga millegip\u00e4rast ei tahtnud plaan kokku joosta. V\u00f5tsin korraks uuesti BlaBlaCari lahti ja vaatasin nendele samadele postitatud s\u00f5itudele otsa. \u00dcks Mohamed s\u00f5idab k\u00fcll homme Granadast Algecira sadamalinna, kuid tema profiilipilt oli nii ebas\u00f5braliku n\u00e4oga ja olgem ausad, mul t\u00f5esti oli selle nime&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":793,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[32],"tags":[],"class_list":["post-780","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-hispaania"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8402-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"32":{"name":"Hispaania","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=32"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/780","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=780"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/780\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":797,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/780\/revisions\/797"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/793"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=780"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=780"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=780"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}