{"id":762,"date":"2024-12-08T21:07:26","date_gmt":"2024-12-08T21:07:26","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=762"},"modified":"2024-12-08T22:14:15","modified_gmt":"2024-12-08T22:14:15","slug":"tujusid-marseillest-valenciani-ehk-kuidas-ma-korraks-ei-jaksanud-enam","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=762","title":{"rendered":"Tujusid Marseille’st Valenciani ehk kuidas ma korraks ei jaksanud enam"},"content":{"rendered":"

20. septembri hommikul j\u00e4tsin vastutahtmist imeilusa, kuid hirmkalli Cassis seljataha ja istusin Marseille rongile. Rongis\u00f5it kestis napid 25 minutit ning terve selle aja \u00fcritasin ette kujutada, milline see linn siis p\u00e4riselt on – kas maffia jookseb m\u00f6\u00f6da t\u00e4navaid ringi ja r\u00f6\u00f6vitakse mind kohe poolpaljaks v\u00f5i on kriminaalselt h\u00f5ngu tunda vaid pimedates nurgatagustes. <\/strong><\/p>\n

\"\"Rongijaam oli suur, kuid \u00f5nneks h\u00e4sti t\u00e4histatud, seega suutsin kiirelt lipsata pagasihoidu. Kui olin seljakoti \u00e4ra andnud, avastasin enda tagant pika \u00f5ue lookleva saba inimesi. Noh, sellega l\u00e4ks k\u00fcll h\u00e4sti! N\u00fc\u00fcd oli mul linna peal sisustamiseks kaks tundi, enne kui tuli samasse kohta Perpignani bussi ootama tulla. Kuna ma olin just j\u00f5udnud s\u00fcva-PMSi, ei tundnud ma endas erilist turistivaimu ja otsustasin k\u00f5igepealt lihtsalt jalutada kohvikusse nimega Petrin Couchette, mille olin European Coffee Tripi lehelt v\u00e4lja nuuskinud. Vaatasin kaardi pealt suuna k\u00e4tte, et mitte liigselt telefoniga t\u00e4navatel vehkida, ning alustasin k\u00f5ndimist m\u00f6\u00f6da kitsaid t\u00e4navaid. Jah, Marseille on ikka midagi muud. T\u00e4navad olid r\u00e4pased, seinad kaetud grafitiga ja inimesed teistsugused. Selles linna oli v\u00e4ga intensiivne, j\u00f5uline ja maskulliine energia. Tundsin, et Marseille’is “elluj\u00e4\u00e4miseks” on vaja v\u00e4ga tugevat selgroogu ning olla v\u00e4ga \u00e4rkvel ja kohal, milleks mul hetkel \u00fcldse tuju polnud. Manasin oma k\u00f5ige bitchima n\u00e4o p\u00e4he, panin k\u00e4ed taskusse ja p\u00e4ikseprillid ette ning k\u00f5ndisin otse vaadates aga edasi. \u00dchel hetkel j\u00f5udsin suure t\u00e4nava \u00e4\u00e4rde, kus s\u00f5itsid trammid, ning \u00fcritasin aru saada, kuhu suunas edasi vaja minna. Nii kui ma aga seisma j\u00e4in, hakkas mingi mees minuga midagi \u00f5iendama ja k\u00f5ndis minema. Ehmatasin korraks, kuid sain kiirelt aru, et ega see mees vist ise t\u00e4pselt aru saa, kes ja kus ta on. Selles piirkonnas m\u00e4rkasin enda \u00fcmber aga ka rohkem eklektiliselt ja julgelt riietatud inimesi. Marseille’il on hea maitse!<\/p>\n

Leidsin l\u00f5puks Petrin Couchette’i \u00fcles ja sisenesin plaaniga hommikus\u00f6\u00f6ki osta. Vaatepilt oli meeldiv – pisikeses kohvikus k\u00e4is elav elu, leti taga oli neli ilusat meest vaheldumisi tellimusi v\u00f5tmas ja kohvi valmistamas ning k\u00f6\u00f6gi klaasuksest paistis jahune k\u00f6\u00f6k, kus pagarid v\u00e4rskeid saiakesi rullisid. \u00dcks kokkadest tuli parasjagu k\u00f6\u00f6gist v\u00e4lja, et ringiluusivale koerale sinki s\u00f6\u00f6ta. M\u00f5nus! Hommikus\u00f6\u00f6ki aga kahjuks enam ei serveeritud, mist\u00f5ttu pidin leppima lihtsalt kohaliku piruka ja j\u00e4\u00e4kohviga. Istusin \u00f5ue, kus olid tihedalt laudade-toolide read, ning asusin raamatut lugema. Seinas olevast kioskiaknast h\u00f5igati aeg-ajalt kohvitellimusi ning varsti sain ka enda joogi k\u00e4tte. \u00dcritasin raamatusse s\u00fcveneda, kuid paratamatult t\u00f5usis pilk trendikaid inimesi ja nende omavahelisi v\u00e4ikseid vestluseid uudistama. Imetlesin, kui vaba ja maneeride rohke nende suhtlusviis oli. L\u00f5puks t\u00f5usin, et j\u00e4tkata jalutamist ja bussi sn\u00e4kke kaasa osta. J\u00f5udsin kohalikku kaubanduskeskusesse ja tiirutasin sealses Aldis ringi, kuni k\u00f5ik vajalik olemas, ning v\u00f5tsin siis suuna sadama poole, et meri ikka \u00e4ra n\u00e4ha. Sadamasse j\u00f5udes tundus aga sealne intensiivne p\u00e4ike ja rahvarohkus mulle j\u00e4rsku liiast ning otsustasin oma \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja hoopis bussijaamas laiaks l\u00fc\u00fca. Ei, Marseille pole ikka praegu minu jaoks – oli \u00f5ige otsus siia mitte \u00f6\u00f6seks j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n