{"id":744,"date":"2024-12-04T01:27:58","date_gmt":"2024-12-04T01:27:58","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=744"},"modified":"2024-12-04T01:36:37","modified_gmt":"2024-12-04T01:36:37","slug":"cassis-ning-vaeste-ja-vallaliste-diskrimineerimine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=744","title":{"rendered":"Cassis ning vaeste ja vallaliste diskrimineerimine"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>P\u00e4rast Pireti lahkumist ja n\u00e4dalast j\u00f5udeelu Nizzas ei olnud ma tegelikult \u00fcldse motiveeritud uuesti teele minemisest. Olin kulutanud ootamatult palju raha ning \u00fchtlasi oli tekkinud t\u00e4htaeg ja sellega kaasnevalt ajaline surve, mis mulle reisides absoluutselt ei sobi. Sain nimelt l\u00f5puks \u00fchelt Maroko hostelilt, kellele olin varasemalt kirjutanud, vastuse, et nad ootavad mind endale vabatahtlikuks. Ma oleksin k\u00fcll eelistanud surfihostelit, kuid need on m\u00f5istetavalt v\u00e4ga n\u00f5utud ja kohad juba t\u00e4idetud. Hostel, kust mulle vastati, asub veidi suuremas linnas nimega Agadir Maroko l\u00e4\u00e4nerannikul, poppide surfirandade vahetus l\u00e4heduses. Hostel ise aga paikneb ca 4 km kaugusel rannast kohalike elamurajoonis. Kuigi asukoht polnud just kutsuv, olin siiski t\u00e4nulik, et keegigi vastas ning et mind ootab Marokos ees kohalik pere, kes mind enda tiiva alla v\u00f5tab. Selle teadmisega v\u00f5ib Aafrika mandrile oluliselt kindlamalt siseneda, sest eks nahavahel oli ikka kerge hirm ja \u00e4revus, et mida see riik endast \u00fcldse kujutab.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">V\u00e4ike probleem seisnes ainult selles, et h\u00e4rra Mohamed pakkus mulle alguskuup\u00e4evaks 27. septembrit. Mina olin aga parasjagu s\u00f5numi lugemise hetkel Nizzas ja kuup\u00e4ev kalendris n\u00e4itas 17ndat. 10 p\u00e4evaga m\u00f6\u00f6da maad Maroko l\u00e4\u00e4nerannikule j\u00f5uda? Tundub nagu v\u00f5imatu missioon, eriti kui tahaks vahepeal teha peatusi ning nautida Vahemere \u00e4\u00e4rt. Leppisime kokku, et annan vaikselt teada, kui Hispaanias Tarifasse j\u00f5uan ja praamiga \u00fcle s\u00f5itma hakkan. Pakkisin aga koti kokku ja hakkasin oma j\u00e4rgmist sihtkohta v\u00e4lja nuputama. Kuhu minna, kui kauaks, milliseid kohti valida? Sirvisin Google Mapsi \u00fchte ja teistpidi, \u00fcritades aru saada, kuhu ma \u00fcldse minna tahan. Kindel oli see, et rand peab siiski jalutusk\u00e4igu kaugusel olema. Tundus olevat liiga palju vabadust ja valikuid&#8230; kuni ma hostelite hindasid vaatama hakkasin, sest siis kuivas valik \u00f5ite v\u00e4ikseks, seega asusin oma teekonda kujundama majutuste hindade j\u00e4rgi. \u00dcks sihtkoht, mida ma oma peas korduvalt olin edasi-tagasi veeretanud, oli Marseille. Ma olin selle linna kohta nii palju \u00e4hvardusi ja hirmulugusid kuulnud, et tekkis tahtmine ikka oma silmaga \u00fcle vaadata, kui hull see asi seal siis on. Marseille on aga suurlinn ja seal pole kaunist randa, kuhu jalutada, samuti olid hostelite hinnangud seal \u00fcsna kohutavad. Valisin siis \u00fcsna huupi (tegelikult siiski Instagramist saadud soovituse j\u00e4rgi) oma j\u00e4rgmiseks sihtkohaks Cassis, mis on veidi enne Marseille&#8217;id asuv pisike kuurortlinnake randade ja restoranidega, samuti j\u00e4\u00e4vad jalutusk\u00e4igu kaugusele kaunid matkarajad. M\u00f5eldud-tehtud, 90\u20ac eest kaheks \u00f6\u00f6 hostelivoodi broneeritud. Jah, oli k\u00fcll kallis, aga sellest odavamat polnud v\u00f5imalik leida, pluss halloo &#8211; seal on bassein! Neiu soovib siiski basseini \u00e4\u00e4res ka lamada vahepeal siin elus.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-744 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=758'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"576\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8183-576x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-758\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8183-576x1024.jpg 576w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8183-169x300.jpg 169w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8183-768x1365.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8183-864x1536.jpg 864w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8183.jpg 1080w\" sizes=\"(max-width: 576px) 100vw, 576px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-758'>\n\t\t\t\tNizza rongijaamas\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=755'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-755\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8196-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-755'>\n\t\t\t\tOliivisalud\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=754'><img decoding=\"async\" width=\"960\" height=\"720\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-1024x768.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-754\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-300x225.jpg 300w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-768x576.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-1536x1152.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-2048x1536.jpg 2048w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8197-1140x855.jpg 1140w\" sizes=\"(max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-754'>\n\t\t\t\tAllee Cassis\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Istusin seega Nizza pearongijaamas kerge \u00e4revusele kell 13:25 esimesele rongile, mis viis mind Touloni. Minu jaoks on Prantsusmaal rongidega reisimine kuidagi ekstra stressirohke. Isegi lennujaamad tunduvad mulle meeldivamad kohad. Mitte m\u00f5hkugi aru ei saa, kuhu minema peab, perroonide numbrid tekitavad segadust ja inimesed karjuvad midagi prantsuse keeles, rongid hilinevad, pead KINDLASTI \u00f5igesse vagunisse istuma, muidu l\u00f5petad \u00fcldse Pariisis. L\u00f5puks istud oma kohale lootes, et see on ikka \u00f5ige rong ja s\u00f5idab \u00f5iges suunas. Olin kuidagi t\u00fcdinenud Prantsusmaast ja ei tundnud erilist entusiasmi selle osa ees. Sain aru, et ma polegi St Tropez&#8217;st l\u00e4\u00e4ne poole reisinud ning \u00fchel hetkel, kui rong juba m\u00f5ne tunni oli loksunud, hakkas vaatepilt muutuma. Loodus muutus kuidagi rohelisemaks, muld punaseks, ka majad olid roosaka tooniga. Tundsin, kuidas meel kuidagi \u00e4rkab, sest siiani oli minu peas Prantsuse Vahemere \u00e4\u00e4r olnud lihtsalt tolmune, kuiv ja rahvarohke. Toulonis tegin eduka \u00fcmberh\u00fcppe Marseille&#8217;i rongi peale ja suutsin t\u00e4iesti edukalt Cassis v\u00e4ljuda. Mind tervitades soe vihmane \u00f5hk ning kuigi olin otsustanud raudteejaamast Cassis Hostelisse jalutada (takso jaoks polnud mul sularaha ja buss k\u00e4is u kord tunnis), ei morjendanud vihmasabin mind karvav\u00f5rdki. Esimese osa teest k\u00f5ndisin oliivipuu v\u00e4ljade vahel, mis oli eriti id\u00fclliline. Autosid s\u00f5itis v\u00e4he, tee oli l\u00f5puks ometi sirge ja tundsin, et saan l\u00f5puks rahulikult hingata. Tee oli k\u00fcll pikk, kott raske ja k\u00f5ht t\u00fchi, kuid saabusin hostelisse heas tujus. Vau, milline hostel see oli! Tegelikult peaks selle nimi olema pigem\u00a0<em>bed &amp; breakfast<\/em>, sest see asus omap\u00e4rases maal\u00e4hedases villas, mille maja ees oli bassein ja maja k\u00f5rval laimipuud. Mind v\u00f5ttis r\u00f5\u00f5msameelne graatsiliste k\u00e4eliigutustega hispaanlane, kes vadistas k\u00f5ik asjad ette ning juhatas mind mu tuppa. Olin k\u00fcll broneerinud k\u00f5ige odavama toa ehk narivoodi koha, kuid millegi p\u00e4rast viis ta mind maja taga asuvasse eraldi pisikesse majakesse, kus oli suur k\u00f6\u00f6k, v\u00e4ike elutuba, oma aiake ja ainult kaks v\u00f5i kolm tuba. Minu tuba oli kahel korrusel asetsev magamistuba, kus oli neli eraldiseisvat \u00fcheinimesevoodit \u00f6\u00f6kapikestega. See vaatepilt tegi mind v\u00e4ga \u00f5nnelikuks. S\u00e4ttisin oma asjad paika ja j\u00e4rgnesin hispaanlasele uuesti peamajja. Mees k\u00fcsis laia naeratusega, kas ta saaks mind veel millegagi aidata. Uurisin, kus asub l\u00e4him sularahaautomaat linnamaksu maksmiseks ning k\u00fcsisin m\u00f5nusa hubase \u00f5htus\u00f6\u00f6gikoha soovitust. Kell oli viis \u00f5htul, mis Prantsusmaal ei ole veel \u00f5htus\u00f6\u00f6gi aeg, seega mees vangutas natuke pead ja k\u00fcsis, mis mu eelarve on. &#8220;V\u00e4ike,&#8221; vastasin naeratades. &#8220;Cassis ei ole sellist asja,&#8221; vastas mees hapult ja lisas &#8220;&#8230;ning samuti oled sa \u00fcksi. See teeb asja veel keerulisemaks.&#8221; Eee,\u00a0<em>pardon moi<\/em> &#8211; kas mind just diskrimineeriti minu finants- ja suhtestaatuse alusel?! H\u00e4rra kirjutas m\u00f5ned nimed paberile ja kehitas \u00f5lgu. T\u00e4nasin teda, v\u00e4ljusin enesekindlalt majast, kuid nurga taha j\u00f5udes k\u00fckitasin aias maha ja asusin guugeldama neid kohti. Ahah, nojah. Igas tema soovitatud kohas l\u00e4heks \u00f5htus\u00f6\u00f6k umbes 30\u20ac maksma. Ei, ait\u00e4h. Jalutasin hoopis l\u00e4himasse toidupoodi, sest k\u00f6\u00f6k oli ju t\u00e4itsa olemas. Cassis oli imeilus, ent t\u00e4ielik turistikas, mis on loodud ainult Ralph Laureni sviitrit kandvatele inimestele, kes sadamavaatega restoranides v\u00e4rskeid mereande ja kohalikku valget mekutavad. Noh, me k\u00f5ik teame, et mina see pole! \u00dcllataval kombel olid ka supermarketis \u00fc\u00fcberkallid hinnad, seega k\u00f5ndisin hostelisse tagasi k\u00f5ige suvalisemate asjadega, mis mulle k\u00e4tte j\u00e4id &#8211; kr\u00f5psud ja guacamole, \u00f5unad, skyr ja apelsinimahl. Kuskil selles segaduses on k\u00f5ik toidugrupid esindatud.<\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-744 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=751'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-751\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8208-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-751'>\n\t\t\t\tHommikus\u00f6\u00f6gi terrass hostelis\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=748'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-748\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8209-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-748'>\n\t\t\t\tMinu nurgake toas\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=756'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-756\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8205-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-756'>\n\t\t\t\tBasseinilebo\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Viskasin end elutoas siruli, v\u00f5tsin sn\u00e4kid ette ja asusin\u00a0<em>Suits<\/em>&#8217;i vaatama. Hiljem voodis tegin l\u00f5puks natuke ka taustat\u00f6\u00f6d, millised rannad ja matkarajad siia siis ka j\u00e4\u00e4vad ning tegin mingi plaanilaadse asja j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Hommikul \u00e4rkasin varakult, et s\u00f6rkida 10 minutit l\u00e4hedal asuvasse peegelsiledasse randa ja teha seal \u00fcks hommikusulps. Rannas oli peale minu vaid paar inimest ja nautisin t\u00e4iega klaasselges vees edasi-tagasi hulpimist. Esimene m\u00f5te oli k\u00fcll rannast v\u00e4lja poini ujuda, kuid mingi t\u00f5rge mul avaveega ikka on ja \u00fclepea vees muutun kohe \u00e4revaks. Seej\u00e4rel s\u00f6rkisin tagasi hostelisse, kus ootas mind t\u00f5eline prantsuse hommikus\u00f6\u00f6k &#8211;\u00a0<em>croissant<\/em>&#8217;id ja\u00a0<em>baguette&#8217;<\/em>id v\u00f5i ja moosiga. Ei mingit juustu, jogurtit v\u00f5i puuvilja. Ja muidugi kohv. Olgu siis peale. J\u00e4rgmiseks pakkisin kaasa v\u00e4ikse koti raamatu, ujumisriiete ja p\u00e4iksekreemiga ning asusin matkama. Ilm oli suurep\u00e4rane, nii umbes 22 kraadi ja p\u00e4ike siras taevas. V\u00f5tsin suuna\u00a0<em>calanque<\/em>&#8217;ide suunas ja \u00f5ige pea hakkasid minuga t\u00e4navast t\u00e4navasse \u00fchinema ka teised matkalised, ikka paari- v\u00f5i neljakaupa. Kas keegi peale minu \u00fcldse veel \u00fcksi reisib v\u00f5i?! L\u00f5puks j\u00f5udsin\u00a0<em>calanque<\/em>&#8217;ide algusesse ja oh sa mu meie, mis vaated siit n\u00fc\u00fcd avanema hakkasid! K\u00f5ndisin m\u00f6\u00f6da kivist rannikut, \u00fcritades v\u00e4ltida libedamates kohtades vabalangemist sini-rohelisse merevette. P\u00e4rast esimest nii umbes pooletunnist matka j\u00f5udsingi esimese ehk Calanque de Port Pin&#8217;i juurde, kus oli rahvast juba p\u00e4ris palju, kuid see mind ei morjendanud &#8211; vesi oli k\u00fclm, seega vees oli konkurentsi ruumi p\u00e4rast oluliselt v\u00e4hem. Aah, kui m\u00f5nus oli selles vees sulistada, mis nii selgelt l\u00e4bi paistis. P\u00e4rast ujumist v\u00f5tsin kivi peal p\u00e4ikse k\u00e4es istet, s\u00f5in \u00e4ra oma jogurti ning lugesin veidi raamatut. Seej\u00e4rel v\u00f5tsin suuna m\u00f6\u00f6da matkarada edasi. Sel korral kulges tee aga p\u00fcsivas t\u00f5usujoones \u00fcles m\u00f6\u00f6da kivist rada. Minu ees oli seltskond ameeriklasi ning ma pole kunagi olnud nii motiveeritud kiiresti m\u00e4est \u00fcles lippama kui sel korral. Mina, kes m\u00e4est \u00fcles ronides alati suren, pidasin oluliselt lihtsamaks oma kopsud kortsu joosta kui aeglaselt piineldes nende kohutavalt t\u00fc\u00fctu aktsendiga rumalat juttu kuulatades. Neist m\u00f6\u00f6da joostes j\u00f5udsin l\u00f5puks ideaalsesse kaugusesse k\u00f5ikidest inimestest minu ees ja taga, et sain n\u00fc\u00fcd looduse vaikust ja rahu \u00fcksi nautida. M\u00e4e otsas kaanisin oma pisikese pooleliitrise veepudeli peaaegu l\u00f5puni ning seisin t\u00f5siasja ees &#8211; kas j\u00e4tkata oma teekonda Calanque d&#8217;En Vau&#8217;ni v\u00e4ikse t\u00f6rtsu veega, millega pean ka terve tee uuesti siia samasse ja veel tagasi hostelisse k\u00f5ndima, v\u00f5i p\u00f6\u00f6rata juba eos ringi. Tegin t\u00e4iesti loogilise valiku ja ilmselgelt j\u00e4tkasin teed. Esimene osa teest oli k\u00f5ige j\u00e4rsem allam\u00e4ge laskumine, mida ma eales olen kohanud. Pinnas, mida m\u00f6\u00f6da laskumine toimus, oli kusjuures lahtine kruus. Suurep\u00e4rane valik m\u00e4gironimiseks. Vaatasin inimesi, kes seda sama teed m\u00f6\u00f6da \u00fcles tulid ja n\u00e4gin nende silmis ainult kahetsust. Tundub nagu \u00f5ige hetk, et tagasi p\u00f6\u00f6rata, eks? Vale, ikka edasi, s\u00f6rkides soovitavalt. Liikusin kiirelt ja nobedalt m\u00e4est alla, kuni \u00fche h\u00fcppe peal jalg lahtise kruusa peal libises ja ma maandusin l\u00e4rtsaki oma tagumikul. Tagumik \u00f5nneks j\u00e4i terveks, aga peopesad t\u00f5mbasin see eest marraskile. P\u00fchkisin k\u00e4ed ja j\u00e4tkasin n\u00f6rdinult oma teekonda. Tee kulges t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rast m\u00e4eteravike vahelt ning l\u00f5ppes sarnases rannas, kus ma juba k\u00e4inud olin. Siin oli rahvast veel rohkem ning k\u00f5ik \u00fcritasid vees maagilisi pilte &#8220;privaatrannast&#8221; teha. Istusin j\u00e4lle korraks maha, s\u00f5in \u00e4ra kaks mandariini ja lugesin veidi raamatut ning v\u00f5tsin ette kardetud tagasitee. \u00dcllatavalt kombel suutsin ma sellest m\u00e4est aga v\u00e4ga sihikindlalt ennast \u00fcles vinnata. Ma ei tea, kas mu keha oli vaikselt juba harjunud nende t\u00f5usudega v\u00f5i olin ma lihtsalt endale p\u00e4he v\u00f5tnud, et kuna mul on v\u00e4he vett, siis on vaja kiiresti tagasi j\u00f5uda. Igatahes \u00fcsna pea ma end selle m\u00e4e otsast leidsin, \u00fcleni higine ja kaanisin oma veepudeli p\u00f5hja l\u00f5puni. Nojah. sellega on siis n\u00fc\u00fcd \u00fchelpool.<\/p>\n<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-744 gallery-columns-4 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=750'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-750\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8242-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-750'>\n\t\t\t\tCalanque de Port-Miou\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=757'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-757\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8232-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-757'>\n\t\t\t\tCalanque d&#8217;En Vau\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=749'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-749\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8225-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-749'>\n\t\t\t\tM\u00e4eahelikud ja kruusatee\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=752'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-752\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-752'>\n\t\t\t\tCalanque de Port-Miou\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Tagasi teel peatusin \u00fche hotelli all asuvas baar-restoranis, kust oli v\u00f5imalik tellida l\u00f5unapakkumisi. Mina tellisin endale avokaado-tuunikala tartari, friikartulid ja v\u00e4ikse \u00f5lle, mis t\u00e4itis suurep\u00e4raselt oma rolli, olles piisavalt peen ja samal ajal k\u00f5htut\u00e4itev. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4rastl\u00f5una lamasin basseini \u00e4\u00e4res v\u00f5rkkiiges ja tegin edasisi plaane. Basseini minekuks tundus ilm siiski natuke liiga jah, kuid vaatepilt t\u00e4itis mu hinge juba piisavalt. Selles hotellis oleksin ma vabalt v\u00f5inud n\u00e4dal aega veeta, kui mul ainult aja peale kiire poleks olnud. Vaagisin m\u00f5tet Marseille&#8217;i k\u00fclastamisest ning l\u00f5puksin j\u00f5udsin endaga sellisele kokkuleppele: s\u00f5idan j\u00e4rgmisel hommikul rongiga Marseille&#8217;sse, j\u00e4tan oma pagasi rongijaama hoiule ning saan niiviisi rahulikult kaks k\u00e4tt taskust Marseille&#8217;id avastada. Kui see linn mulle ei meeldi, saan sealt paari tunni p\u00e4rast juba minema minna, kui aga meeldib, siis olen seal v\u00e4hemalt \u00e4ra k\u00e4inud. Broneerisin bussid-rongid ja majutuse Perpignani nimelises linnas ning l\u00f5in l\u00e4paka kinni. Jalutasin laisalt m\u00f6\u00f6da sadama \u00e4\u00e4rt, ostsin portsu\u00a0<em>gelato<\/em>&#8216;t ning vaatasin paate. Nojah, v\u00f5ivad need karbid sel korral j\u00e4\u00e4da s\u00f6\u00f6mata. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi meisterdasin j\u00e4lle ise ning keerasin varakult end teki sisse kerra.<\/p>\n<p>Homsest j\u00e4lle teel!<br \/>\nK\u00e4rt<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4rast Pireti lahkumist ja n\u00e4dalast j\u00f5udeelu Nizzas ei olnud ma tegelikult \u00fcldse motiveeritud uuesti teele minemisest. Olin kulutanud ootamatult palju raha ning \u00fchtlasi oli tekkinud t\u00e4htaeg ja sellega kaasnevalt ajaline surve, mis mulle reisides absoluutselt ei sobi. Sain nimelt l\u00f5puks \u00fchelt Maroko hostelilt, kellele olin varasemalt kirjutanud, vastuse, et nad ootavad mind endale vabatahtlikuks. Ma oleksin k\u00fcll eelistanud surfihostelit, kuid need on m\u00f5istetavalt v\u00e4ga n\u00f5utud ja kohad juba t\u00e4idetud. Hostel, kust mulle vastati, asub veidi suuremas linnas nimega Agadir Maroko l\u00e4\u00e4nerannikul, poppide surfirandade vahetus l\u00e4heduses. Hostel ise aga paikneb ca 4 km kaugusel rannast kohalike elamurajoonis. Kuigi asukoht polnud just kutsuv, olin siiski t\u00e4nulik, et keegigi vastas ning et mind ootab Marokos ees kohalik pere, kes mind enda tiiva alla v\u00f5tab. Selle teadmisega v\u00f5ib Aafrika mandrile oluliselt kindlamalt siseneda, sest eks nahavahel oli ikka kerge hirm ja \u00e4revus, et mida see riik endast \u00fcldse kujutab.\u00a0 V\u00e4ike probleem seisnes ainult selles, et h\u00e4rra Mohamed pakkus mulle alguskuup\u00e4evaks 27. septembrit. Mina olin aga parasjagu s\u00f5numi lugemise hetkel Nizzas ja kuup\u00e4ev kalendris n\u00e4itas 17ndat. 10 p\u00e4evaga m\u00f6\u00f6da maad Maroko l\u00e4\u00e4nerannikule j\u00f5uda? Tundub nagu v\u00f5imatu missioon, eriti kui tahaks vahepeal teha peatusi ning nautida Vahemere \u00e4\u00e4rt. Leppisime kokku, et annan vaikselt teada, kui Hispaanias Tarifasse j\u00f5uan ja praamiga \u00fcle s\u00f5itma hakkan. Pakkisin aga koti kokku ja hakkasin oma j\u00e4rgmist sihtkohta v\u00e4lja nuputama. Kuhu minna, kui kauaks, milliseid kohti valida? Sirvisin Google Mapsi \u00fchte ja teistpidi, \u00fcritades aru saada, kuhu ma \u00fcldse minna tahan. Kindel oli see, et rand peab siiski jalutusk\u00e4igu kaugusel olema. Tundus olevat liiga palju vabadust ja valikuid&#8230; kuni ma hostelite hindasid vaatama hakkasin, sest siis kuivas valik \u00f5ite v\u00e4ikseks, seega asusin oma teekonda kujundama majutuste hindade j\u00e4rgi. \u00dcks sihtkoht, mida ma oma peas korduvalt olin edasi-tagasi veeretanud, oli Marseille. Ma olin selle linna kohta nii palju \u00e4hvardusi ja hirmulugusid kuulnud, et tekkis tahtmine ikka oma silmaga \u00fcle vaadata, kui hull see asi seal siis on. Marseille on aga suurlinn ja seal pole kaunist randa, kuhu jalutada, samuti olid hostelite hinnangud seal \u00fcsna kohutavad. Valisin siis \u00fcsna huupi (tegelikult siiski Instagramist saadud soovituse j\u00e4rgi) oma j\u00e4rgmiseks sihtkohaks Cassis, mis on veidi enne Marseille&#8217;id asuv pisike kuurortlinnake randade ja restoranidega, samuti j\u00e4\u00e4vad jalutusk\u00e4igu kaugusele kaunid matkarajad. M\u00f5eldud-tehtud, 90\u20ac eest kaheks \u00f6\u00f6 hostelivoodi broneeritud. Jah, oli k\u00fcll kallis, aga sellest odavamat polnud v\u00f5imalik leida, pluss halloo &#8211; seal on bassein! Neiu soovib siiski basseini \u00e4\u00e4res ka lamada vahepeal siin elus. Istusin seega Nizza pearongijaamas kerge \u00e4revusele kell 13:25 esimesele rongile, mis viis mind Touloni. Minu jaoks on Prantsusmaal rongidega reisimine kuidagi ekstra stressirohke. Isegi lennujaamad tunduvad mulle meeldivamad kohad. Mitte m\u00f5hkugi aru ei saa, kuhu minema peab, perroonide numbrid tekitavad segadust ja inimesed karjuvad midagi prantsuse keeles, rongid hilinevad, pead KINDLASTI \u00f5igesse vagunisse istuma, muidu l\u00f5petad \u00fcldse Pariisis. L\u00f5puks istud oma kohale lootes, et see on ikka \u00f5ige rong ja s\u00f5idab \u00f5iges suunas. Olin kuidagi t\u00fcdinenud Prantsusmaast ja ei tundnud erilist entusiasmi selle osa ees. Sain aru, et ma polegi St Tropez&#8217;st l\u00e4\u00e4ne poole reisinud ning \u00fchel hetkel, kui rong juba m\u00f5ne tunni oli loksunud, hakkas vaatepilt muutuma. Loodus muutus kuidagi rohelisemaks, muld punaseks, ka majad olid roosaka tooniga. Tundsin, kuidas meel kuidagi \u00e4rkab, sest siiani oli minu peas Prantsuse Vahemere \u00e4\u00e4r olnud lihtsalt tolmune, kuiv ja rahvarohke. Toulonis tegin eduka \u00fcmberh\u00fcppe Marseille&#8217;i rongi peale ja suutsin t\u00e4iesti edukalt Cassis v\u00e4ljuda. Mind tervitades soe vihmane \u00f5hk ning kuigi olin otsustanud raudteejaamast Cassis Hostelisse jalutada (takso jaoks polnud mul sularaha ja buss k\u00e4is u kord tunnis), ei morjendanud vihmasabin mind karvav\u00f5rdki. Esimese osa teest k\u00f5ndisin oliivipuu v\u00e4ljade vahel, mis oli eriti id\u00fclliline. Autosid s\u00f5itis v\u00e4he, tee oli l\u00f5puks ometi sirge ja tundsin, et saan l\u00f5puks rahulikult hingata. Tee oli k\u00fcll pikk, kott raske ja k\u00f5ht t\u00fchi, kuid saabusin hostelisse heas tujus. Vau, milline hostel see oli! Tegelikult peaks selle nimi olema pigem\u00a0bed &amp; breakfast, sest see asus omap\u00e4rases maal\u00e4hedases villas, mille maja ees oli bassein ja maja k\u00f5rval laimipuud. Mind v\u00f5ttis r\u00f5\u00f5msameelne graatsiliste k\u00e4eliigutustega hispaanlane, kes vadistas k\u00f5ik asjad ette ning juhatas mind mu tuppa. Olin k\u00fcll broneerinud k\u00f5ige odavama toa ehk narivoodi koha, kuid millegi p\u00e4rast viis ta mind maja taga asuvasse eraldi pisikesse majakesse, kus oli suur k\u00f6\u00f6k, v\u00e4ike elutuba, oma aiake ja ainult kaks v\u00f5i kolm tuba. Minu tuba oli kahel korrusel asetsev magamistuba, kus oli neli eraldiseisvat \u00fcheinimesevoodit \u00f6\u00f6kapikestega. See vaatepilt tegi mind v\u00e4ga \u00f5nnelikuks. S\u00e4ttisin oma asjad paika ja j\u00e4rgnesin hispaanlasele uuesti peamajja. Mees k\u00fcsis laia naeratusega, kas ta saaks mind veel millegagi aidata. Uurisin, kus asub l\u00e4him sularahaautomaat linnamaksu maksmiseks ning k\u00fcsisin m\u00f5nusa hubase \u00f5htus\u00f6\u00f6gikoha soovitust. Kell oli viis \u00f5htul, mis Prantsusmaal ei ole veel \u00f5htus\u00f6\u00f6gi aeg, seega mees vangutas natuke pead ja k\u00fcsis, mis mu eelarve on. &#8220;V\u00e4ike,&#8221; vastasin naeratades. &#8220;Cassis ei ole sellist asja,&#8221; vastas mees hapult ja lisas &#8220;&#8230;ning samuti oled sa \u00fcksi. See teeb asja veel keerulisemaks.&#8221; Eee,\u00a0pardon moi &#8211; kas mind just diskrimineeriti minu finants- ja suhtestaatuse alusel?! H\u00e4rra kirjutas m\u00f5ned nimed paberile ja kehitas \u00f5lgu. T\u00e4nasin teda, v\u00e4ljusin enesekindlalt majast, kuid nurga taha j\u00f5udes k\u00fckitasin aias maha ja asusin guugeldama neid kohti. Ahah, nojah. Igas tema soovitatud kohas l\u00e4heks \u00f5htus\u00f6\u00f6k umbes 30\u20ac maksma. Ei, ait\u00e4h. Jalutasin hoopis l\u00e4himasse toidupoodi, sest k\u00f6\u00f6k oli ju t\u00e4itsa olemas. Cassis oli imeilus, ent t\u00e4ielik turistikas, mis on loodud ainult Ralph Laureni sviitrit kandvatele inimestele, kes sadamavaatega restoranides v\u00e4rskeid mereande ja kohalikku valget mekutavad. Noh, me k\u00f5ik teame, et mina see pole! \u00dcllataval kombel olid ka supermarketis \u00fc\u00fcberkallid hinnad, seega k\u00f5ndisin hostelisse tagasi k\u00f5ige suvalisemate asjadega, mis mulle k\u00e4tte j\u00e4id &#8211; kr\u00f5psud ja guacamole, \u00f5unad, skyr ja apelsinimahl. Kuskil selles segaduses on k\u00f5ik toidugrupid esindatud. Viskasin end elutoas siruli, v\u00f5tsin sn\u00e4kid ette ja asusin\u00a0Suits&#8217;i vaatama. Hiljem voodis tegin l\u00f5puks natuke ka taustat\u00f6\u00f6d, millised rannad ja matkarajad siia siis ka j\u00e4\u00e4vad ning tegin mingi plaanilaadse asja j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Hommikul \u00e4rkasin varakult, et s\u00f6rkida 10 minutit l\u00e4hedal asuvasse peegelsiledasse randa ja teha seal \u00fcks hommikusulps. Rannas oli peale minu vaid paar inimest ja nautisin t\u00e4iega klaasselges vees edasi-tagasi hulpimist. Esimene m\u00f5te oli k\u00fcll rannast v\u00e4lja poini ujuda, kuid mingi t\u00f5rge mul avaveega ikka on ja \u00fclepea vees muutun kohe \u00e4revaks. Seej\u00e4rel s\u00f6rkisin tagasi hostelisse, kus ootas mind t\u00f5eline prantsuse hommikus\u00f6\u00f6k &#8211;\u00a0croissant&#8217;id ja\u00a0baguette&#8217;id v\u00f5i ja moosiga. Ei mingit juustu, jogurtit v\u00f5i puuvilja. Ja muidugi kohv. Olgu siis peale. J\u00e4rgmiseks pakkisin kaasa v\u00e4ikse koti raamatu, ujumisriiete ja p\u00e4iksekreemiga ning asusin matkama. Ilm oli suurep\u00e4rane, nii umbes 22 kraadi ja p\u00e4ike siras taevas. V\u00f5tsin suuna\u00a0calanque&#8217;ide suunas ja \u00f5ige pea hakkasid minuga t\u00e4navast t\u00e4navasse \u00fchinema ka teised matkalised, ikka paari- v\u00f5i neljakaupa. Kas keegi peale minu \u00fcldse veel \u00fcksi reisib v\u00f5i?! L\u00f5puks j\u00f5udsin\u00a0calanque&#8217;ide algusesse ja oh sa mu meie, mis vaated siit n\u00fc\u00fcd avanema hakkasid! K\u00f5ndisin m\u00f6\u00f6da kivist rannikut, \u00fcritades v\u00e4ltida libedamates kohtades vabalangemist sini-rohelisse merevette. P\u00e4rast esimest nii umbes pooletunnist matka j\u00f5udsingi esimese ehk Calanque de Port Pin&#8217;i juurde, kus oli rahvast juba p\u00e4ris palju, kuid see mind ei morjendanud &#8211; vesi oli k\u00fclm, seega vees oli konkurentsi ruumi p\u00e4rast oluliselt v\u00e4hem. Aah, kui m\u00f5nus oli selles vees sulistada, mis nii selgelt l\u00e4bi paistis. P\u00e4rast ujumist v\u00f5tsin kivi peal p\u00e4ikse k\u00e4es istet, s\u00f5in \u00e4ra oma jogurti ning lugesin veidi raamatut. Seej\u00e4rel v\u00f5tsin suuna m\u00f6\u00f6da matkarada edasi. Sel korral kulges tee aga p\u00fcsivas t\u00f5usujoones \u00fcles m\u00f6\u00f6da kivist rada. Minu ees oli seltskond ameeriklasi ning ma pole kunagi olnud nii motiveeritud kiiresti m\u00e4est \u00fcles lippama kui sel korral. Mina, kes m\u00e4est \u00fcles ronides alati suren, pidasin oluliselt lihtsamaks oma kopsud kortsu joosta kui aeglaselt piineldes nende kohutavalt t\u00fc\u00fctu aktsendiga rumalat juttu kuulatades. Neist m\u00f6\u00f6da joostes j\u00f5udsin l\u00f5puks ideaalsesse kaugusesse k\u00f5ikidest inimestest minu ees ja taga, et sain n\u00fc\u00fcd looduse vaikust ja rahu \u00fcksi nautida. M\u00e4e otsas kaanisin oma pisikese pooleliitrise veepudeli peaaegu l\u00f5puni ning seisin t\u00f5siasja ees &#8211; kas j\u00e4tkata oma teekonda Calanque d&#8217;En Vau&#8217;ni v\u00e4ikse t\u00f6rtsu veega, millega pean ka terve tee uuesti siia samasse ja veel tagasi hostelisse k\u00f5ndima, v\u00f5i p\u00f6\u00f6rata juba eos ringi. Tegin t\u00e4iesti loogilise valiku ja ilmselgelt j\u00e4tkasin teed. Esimene osa teest oli k\u00f5ige j\u00e4rsem allam\u00e4ge laskumine, mida ma eales olen kohanud. Pinnas, mida m\u00f6\u00f6da laskumine toimus, oli kusjuures lahtine kruus. Suurep\u00e4rane valik m\u00e4gironimiseks. Vaatasin inimesi, kes seda sama teed m\u00f6\u00f6da \u00fcles tulid ja n\u00e4gin nende silmis ainult kahetsust. Tundub nagu \u00f5ige hetk, et tagasi p\u00f6\u00f6rata, eks? Vale, ikka edasi, s\u00f6rkides soovitavalt. Liikusin kiirelt ja nobedalt m\u00e4est alla, kuni \u00fche h\u00fcppe peal jalg lahtise kruusa peal libises ja ma maandusin l\u00e4rtsaki oma tagumikul. Tagumik \u00f5nneks j\u00e4i terveks, aga peopesad t\u00f5mbasin see eest marraskile. P\u00fchkisin k\u00e4ed ja j\u00e4tkasin n\u00f6rdinult oma teekonda. Tee kulges t\u00e4iesti p\u00f6\u00f6rast m\u00e4eteravike vahelt ning l\u00f5ppes sarnases rannas, kus ma juba k\u00e4inud olin. Siin oli rahvast veel rohkem ning k\u00f5ik \u00fcritasid vees maagilisi pilte &#8220;privaatrannast&#8221; teha. Istusin j\u00e4lle korraks maha, s\u00f5in \u00e4ra kaks mandariini ja lugesin veidi raamatut ning v\u00f5tsin ette kardetud tagasitee. \u00dcllatavalt kombel suutsin ma sellest m\u00e4est aga v\u00e4ga sihikindlalt ennast \u00fcles vinnata. Ma ei tea, kas mu keha oli vaikselt juba harjunud nende t\u00f5usudega v\u00f5i olin ma lihtsalt endale p\u00e4he v\u00f5tnud, et kuna mul on v\u00e4he vett, siis on vaja kiiresti tagasi j\u00f5uda. Igatahes \u00fcsna pea ma end selle m\u00e4e otsast leidsin, \u00fcleni higine ja kaanisin oma veepudeli p\u00f5hja l\u00f5puni. Nojah. sellega on siis n\u00fc\u00fcd \u00fchelpool. Tagasi teel peatusin \u00fche hotelli all asuvas baar-restoranis, kust oli v\u00f5imalik tellida l\u00f5unapakkumisi. Mina tellisin endale avokaado-tuunikala tartari, friikartulid ja v\u00e4ikse \u00f5lle, mis t\u00e4itis suurep\u00e4raselt oma rolli, olles piisavalt peen ja samal ajal k\u00f5htut\u00e4itev. \u00dclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4rastl\u00f5una lamasin basseini \u00e4\u00e4res v\u00f5rkkiiges ja tegin edasisi plaane. Basseini minekuks tundus ilm siiski natuke liiga jah, kuid vaatepilt t\u00e4itis mu hinge juba piisavalt. Selles hotellis oleksin ma vabalt v\u00f5inud n\u00e4dal aega veeta, kui mul ainult aja peale kiire poleks olnud. Vaagisin m\u00f5tet Marseille&#8217;i k\u00fclastamisest ning l\u00f5puksin j\u00f5udsin endaga sellisele kokkuleppele: s\u00f5idan j\u00e4rgmisel hommikul rongiga Marseille&#8217;sse, j\u00e4tan oma pagasi rongijaama hoiule ning saan niiviisi rahulikult kaks k\u00e4tt taskust Marseille&#8217;id avastada. Kui see linn mulle ei meeldi, saan sealt paari tunni p\u00e4rast juba minema minna, kui aga meeldib, siis olen seal v\u00e4hemalt \u00e4ra k\u00e4inud. Broneerisin bussid-rongid ja majutuse Perpignani nimelises linnas ning l\u00f5in l\u00e4paka kinni. Jalutasin laisalt m\u00f6\u00f6da sadama \u00e4\u00e4rt, ostsin portsu\u00a0gelato&#8216;t ning vaatasin paate. Nojah, v\u00f5ivad need karbid sel korral j\u00e4\u00e4da s\u00f6\u00f6mata. \u00d5htus\u00f6\u00f6gi meisterdasin j\u00e4lle ise ning keerasin varakult end teki sisse kerra. Homsest j\u00e4lle teel! K\u00e4rt &nbsp;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":752,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[24],"tags":[],"class_list":["post-744","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-prantsusmaa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/12\/IMG_8240-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"24":{"name":"Prantsusmaa","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=24"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=744"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":761,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/744\/revisions\/761"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/752"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=744"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=744"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=744"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}