{"id":715,"date":"2024-11-27T23:03:32","date_gmt":"2024-11-27T23:03:32","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=715"},"modified":"2024-11-27T23:03:32","modified_gmt":"2024-11-27T23:03:32","slug":"nizza-puhkus-10-17-09-ehk-kus-ma-mida-tegin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=715","title":{"rendered":"Nizza puhkus 10.-17.09 ehk kus ma mida tegin"},"content":{"rendered":"

Nagu eelnevalt mainitud, siis Nizza puhkus oli v\u00e4ga oodatud. Palk oli laekunud ja meri p\u00f5lvini, mist\u00f5ttu ei olnud plaanis liigselt raha lugeda, vaid lihtsalt nautida Prantsuse Rivierat, sooja p\u00e4ikest ja Vahemerd. Mul ei olnud kohale j\u00f5udes \u00f5rna aimugi, kui kauaks ma sinna j\u00e4\u00e4n ja mis on minu edasine tegevusplaan. Kuna maja, kus ma kunagi lapsehoidja olin, oli valdavalt t\u00fchi ja vaba mulle kasutamiseks, ei pidanud ma selle \u00fcle liigselt pead murdma. Pireti plaan oli \u00fchineda minuga t\u00e4pselt \u00fcheks n\u00e4dalaks, seega see oli puhkuse miinimumkestus ka mulle.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Esimene sajast pildist sarjas K\u00e4rt toiduga<\/figcaption><\/figure>\n

11. septembri\u00a0<\/strong>l\u00f5una paiku saabubki kauaoodatud Piret. K\u00f5lgutan Garibaldi platsil puu varjus jalgu ja limpsin oma liiga kiiresti sulavat mango gelato<\/em>‘t, sest \u00f5ues on m\u00f5nusalt soe. L\u00f5puks ta saabubki, n\u00f5tkel sammul ja kissis silmadega nagu alati, mis mulle m\u00f5jub kui ilmutusena, sest kas ta t\u00f5esti on n\u00fc\u00fcd f\u00fc\u00fcsiliselt siin v\u00f5i? Need on nagu kaks erinevat elu – minu elu Eestis ja see \u00fcmbermaailmareisi K\u00e4rdi elu. Me pole \u00fcksteist 3,5 kuud n\u00e4inud ja Piret avaldab kahtlust, et millest meil k\u00fcll r\u00e4\u00e4kida on, kui me terve aja oleme teineteist elu (keerd)k\u00e4ikudega kursis hoidnud. Noh, t\u00e4pselt samuti, nagu meil on Eestis alati millestki r\u00e4\u00e4kida! Piret k\u00e4es, viin ta l\u00e4himasse Kreeka restosse l\u00f5unale ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva tutvume kohaliku eluoluga. Piret pakib mulle lahti kotit\u00e4ie kingitusi, \u00fcks uhkem kui teine.<\/p>\n

Teisel hommikul<\/strong> alustame oma uute rituaalidega, sest selgub, et m\u00f5lemal on uhke plaan puhkusel hommikujooksuga tegelema hakata. Meie eesm\u00e4rgid on k\u00fcll totaalselt erinevad – mina valin endale 15minutise jooksuringi maja tagant m\u00e4e otsa kindluse juurde ning s\u00f6rgin j\u00e4rjepidevalt m\u00f6\u00f6da \u00fchte seda sama ringi. Piret seevastu on aga palju suurema plaani v\u00f5tnud ja tahab igal hommikul erinevat teed pidi umbes 10 km joosta. No jumal temaga! Meie rutiinidel on aga peale jooksmise veel \u00fcks \u00fchine nimetaja – SAI, sest Prantsusmaal peab saia saama. Esimesel hommikul aga p\u00f5rkan traagilise t\u00f5siasja otsa, sest meie l\u00e4him pagari\u00e4ri kilomeetri kaugusel on t\u00e4pselt n\u00e4dalaks ajaks remondiks suletud. Milline kohutav trag\u00f6\u00f6dia! Mont Boron, kus meie elamine asub, on \u00fcsna eraldatud piirkond ning rohkem pagari\u00e4risid seal l\u00e4hedal ei ole. \u00d5nneks Pireti jooksud on nii pikad, et neid annab boulangerie<\/em>’de j\u00e4rgi s\u00e4ttida. Minul on eelmisest p\u00e4evast veel alles supermarketist toodud pool baguette<\/em>’i ning Piret lubab laua katta v\u00e4rskete saiakestega. Meie m\u00f5lema suureks pettumuseks naaseb ta hoopis mingisuguse spordileivaga. See on siis tume sai rosinate ja p\u00e4hklitega. Pagari\u00e4rid olid millegi p\u00e4rast teelt t\u00e4iesti kadunud. Noh, abiks kah, aga l\u00f6\u00f6n k\u00e4ega ja teen endale hoopis Pireti toodud musta leivaga hommikuv\u00f5ikud. Pean salamisi tunnistama, et selle kolme ja poole kuu jooksul pole mul veel musta leiva igatsust tekkinudki. P\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki l\u00e4hevad meie teed natukeseks lahku, sest Piretil ja minul on suurep\u00e4rane arusaam \u00fchiselt veedetud puhkusest – pool aega tehakse asju eraldi. Seega jalutame k\u00f5igepealt talle huvi pakkuvasse rattakohvikusse, kuhu j\u00e4tan ta 200euroseid rattariideid proovima ning ise suundun teise kohviku otsingule, et kohvi k\u00f5rvale veidi blogida. Seej\u00e4rel \u00fchineme l\u00f5unaks ja vitsutame Promenade du Pailloni pargis oliivipuude all oma Subway wrappe. Edasi tekib spontaanne idee s\u00f5ita Matisse’i majamuuseumisse, kus me m\u00f5lemad oleme varem k\u00fcll k\u00e4inud, kuid kus iga kord on \u00f5nneks erinev v\u00e4ljapanek. Sel korral tervitab meid Joan Miro, kellest mina pole kuulnudki, Piretil on temast aga kustumatud m\u00e4lestused. Henry Matisse on minu jaoks j\u00e4tkuvalt imeline, aga vat sellest Mirost mina ei saa kohe mitte m\u00f5hkugi aru. K\u00fcll aga kirjutan sellest n\u00e4itusest \u00fcles v\u00e4ikse kalurik\u00fcla Prantsuse-Hispaania piiril nimega Collioure – seal veetis Matisse nimelt mitmed oma suved ja n\u00fc\u00fcd mul on vaja minna ka kaema, milline see koht v\u00e4lja n\u00e4eb. P\u00e4rast muuseumis tatsamist suundume tagasi majja, kuhu on vahepeal saabunud perelisa – nimelt on m\u00f5neks ajaks meiega \u00fchinemas h\u00e4rra Uli ja perepoeg Felix, kes k\u00fcll hirmsasti t\u00f6\u00f6d teevad. Kuna mehed ei oska midagi \u00f5htus\u00f6\u00f6giks teha, keedan kokku suure hunniku pestoga pastat. Selle perekonnaga on selline lugu, et kuigi nad on mulle v\u00e4ga kallid, ei jaksa ma nendega \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega koos veeta. Eriti pereisaga, kes on k\u00fcll elus palju n\u00e4inud ja teinud, kuid tema m\u00f5tted v\u00f5ivad olla v\u00e4ga rigiidsed, s\u00f5nav\u00f5tud kohatud ja kritiseerivad ning minu jaoks on temaga vestlemine sageli v\u00e4sitav ja \u00e4rritav. Sisse astudes saan p\u00e4rast sooja kallistust kohe m\u00e4rkuse, et uste ja akende luugid olid lukustamata. Kehitan \u00f5lgu, sest k\u00f5ik aknad ja uksed ise olid lukus ning kuna teadsin, et nad saabuvad m\u00f5ne tunni p\u00e4rast, ei n\u00e4inud p\u00f5hjust tervet maja kinni trellitama hakata nagu siinmaal kombeks. Esimesel \u00f5htul on aga t\u00e4itsa tore nendega lihtsalt istuda ja \u00fcksteise viimase 13 aasta eluga end kurssi viia. \u00d5nneks l\u00e4hevad nad juba hommikul Itaaliasse t\u00f6\u00f6le ja tulevad tagasi hilja \u00f5htul.<\/p>\n

Kolmanda p\u00e4eval<\/strong> on m\u00e4rks\u00f5nadeks kohv ja \u0161oppamine. P\u00e4eva alustame v\u00e4ga k\u00f5rge hinnanguga Brume kohvikus, kus on peale hea kohvi ja koogi veel v\u00e4ga m\u00f5nus sisekujundus ja ohtralt raamatuid. Istume rannatoolidesse ning sirvime j\u00e4rjest foto-, reisi- ja disainiraamatuid. Seej\u00e4rel k\u00e4ime kahes vanalinna kaltsukas, sest preilil on h\u00e4dasti vaja mingit kampsuni v\u00f5i jaki moodi asja. \u00d5htud on jahedad ja midagi on vaja endale peale visata. Esimene k\u00fclastatav poeke kannab uhket nime Caprice Vintage Shop ja on sama peen ka seestpoolt. Leian sealt karjuvalt \u00e4geda suure karvase kampsuni, mis k\u00fcll oma hinnasildi poolest ei ole teps mitte praktiline valik, kuid nii Piret kui mina vahime mind selles ja ohhetame, et see ju kannab lihtsalt minu nime! J\u00e4tan kampsuni raske s\u00fcdamega maha ning luban tagasi tulla, kui midagi muud ei leia. Teine kaltsukas on liiga “90ndate dress”, seega ka siit v\u00e4ljun t\u00fchjade k\u00e4tega. L\u00f5puks p\u00f6\u00f6rame suuna hoopis H&Mi poole, sest midagi peab see inimene ju kandma. Sealt v\u00e4ljun kotit\u00e4ie aluspesu, uute p\u00e4ikseprillide ja \u00f5nneks ka kampsuniga. Oma uue varandusega suundumegi randa m\u00f5nulema ja oma l\u00f5unaampse h\u00e4vitama. Laine on \u00fcsna hulluke t\u00e4na ning veest v\u00e4ljasaamine valusate veerevate kivide najal on paras v\u00e4ljakutse. Kui meie oma nobedate koibadega saame veel selle \u00fclesandega hakkama, siis ootamatult saab meist n\u00fc\u00fcd pension\u00e4ride vabatahtlik rannavalve. Nimelt j\u00e4lgime m\u00f5nda aega \u00fchte t\u00e4di lainetes rullumas, h\u00e4rra abikaasat prouat k\u00e4est sikutamas ning l\u00f5puks korraldame Piretiga neile p\u00e4\u00e4steoperatsiooni. No ei saa rannas rahulikult istuda, sest peame vaestel penskaritel silma peal hoidma. Seej\u00e4rel tuleb mul deidile minna, kuhu ma \u00fcldse minna ei viitsi. Piret aga veenab mind, et mulle on seda ikka vaja. K\u00f5mbin siis kilomeetrikese m\u00f6\u00f6da promenaadi kokkulepitud rannabaari – kohta, kuhu mina oma jala ja rahakotiga kunagi ise vabatahtlikult sisse ei astuks. Saabub meeldiv h\u00e4rrasmees, kes p\u00e4riselus n\u00e4eb oluliselt l\u00fchem ja rohkem marokolane v\u00e4lja kui piltidel. Kuna ma olen aga nagunii teel Marokosse, siis tundub olevat m\u00f5istlik v\u00e4ikest eelt\u00f6\u00f6d teha. Noormees on tark ja viisakas ning selgub ka p\u00f5hjus, miks ta p\u00e4riselus ja fotodel nii erinev v\u00e4lja n\u00e4eb – tegemist on hooajav\u00e4lise kulturistiga ehk siis vahe piltidega on umbes 7 kg keharasva. Vitsutame tr\u00fchvlimajoneesiga friikartuleid ja l\u00fcrbime viieteisteuroseid kokteile. Pole paha. L\u00f5puks on aeg laiali minna ning h\u00e4rra s\u00f5idutab mind viisakalt autoga koduukseni. Mingeid \u00fcritusi ei tehta, isegi ei \u00fcritata j\u00e4rgmist kohtumist kokku leppida, ainult et noorh\u00e4rra ikka kiidab terve tee, kuidas minu seltskonnas on n\u00f5nda meeldiv ja kahju, et see aeg l\u00f5ppeb ja kuidas ma ikka \u00fcks eriline daame olen. Suurep\u00e4rane, t\u00e4nud, head \u00f6\u00f6d!<\/p>\n