{"id":707,"date":"2024-11-24T21:49:16","date_gmt":"2024-11-24T21:49:16","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=707"},"modified":"2024-11-24T21:49:16","modified_gmt":"2024-11-24T21:49:16","slug":"voidujooks-ajaga-ehk-prantsusmaalt-prantsusmaale-labi-sveitsi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=707","title":{"rendered":"V\u00f5idujooks ajaga ehk Prantsusmaalt Prantsusmaale l\u00e4bi \u0160veitsi"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>10. septembri hommikul keerutab Emily usinalt Prantsuse Alpide k\u00e4\u00e4nulistel teedel rooliratast, et ma \u00f5igeks ajaks Thononi rongi peale j\u00f5uaks, mis mind edasi Geneva lennujaama viib. Ees on ootamas v\u00e4hemalt n\u00e4dal aega Prantsuse Rivierat Piretiga ning p\u00e4rast kuut n\u00e4dalat kohvikuorjust olen ma selleks nii valmis, kui valmis saab olla. Eriti, kuna Morzine&#8217;is kiskus viimase n\u00e4dalaga v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra s\u00fcgiseks, hommikust \u00f5htuni ladistas vihma ja p\u00e4evased kraadid enam 20ni ei ulatunud. Keegi \u00e4hvardas, et oodata on juba esimest lund. Prr, viige mind siit palun minema! Kuigi Nizza j\u00e4\u00e4b Morzine&#8217;ist umbes 600 km l\u00f5unasse, on k\u00f5ige kiirem ja odavam viis sinna siiski l\u00e4bi \u0160veitsi lennata. Lende on p\u00e4evas lausa nii mitu, et saan valida endale mugava 15:25 v\u00e4ljumise. Kuna Morzine&#8217;ist Geneva lennujaama saab otse ainult kallite eratransfeeridega, leiutasin endale alternatiivse viisi kohale j\u00f5udmiseks &#8211; pilgutada Emiliyle natuke ripsmeid, kes mind meeleldi 20 km kaugusel asuvasse Thononi viib, sealt h\u00fcppan 11:15 rongile ja olengi kolm tundi enne v\u00e4ljumist nigu naksti lennujaamas. See j\u00e4tab mulle piisavalt varuaega s\u00f6\u00f6miseks, kohvitamiseks ja pagasi \u00e4raviimiseks. V\u00f5i nii ma arvasin.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tee peal hakkab Emily pabistama, kuna j\u00e4\u00e4me segumasina taha toppama, mis roomab edasi keskmiselt 50 km\/h, ning on oht, et me ei j\u00f5ua \u00f5igeks ajaks rongijaama. Erinevalt Emilyst p\u00fcsin mina \u00fcsna rahulik, sest sisetunne \u00fctleb, et j\u00f5uan ilusti. Ja kui j\u00e4\u00e4n ka maha, siis j\u00e4rgmine rong l\u00e4heb tunni p\u00e4rast ja ka siis j\u00e4\u00e4b ilusti veel kaks tundi lennuki v\u00e4ljumiseni, nii et stressamiseks pole p\u00f5hjust. T\u00e4pselt 9 minutit enne rongi v\u00e4ljumist astun jaama ees autost v\u00e4lja ja kalpsan r\u00f5\u00f5msalt perroonile. Seal aga vaatab mulle vastu ekraan, kus on j\u00e4rjest suurelt ja punaselt v\u00e4ljuvate rongide taha CANCELLED kirjutatud. Neelatan. Seda ma n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ajavarusse ei arvestanud, et me oleme Prantsusmaal &#8211; kuulus t\u00fchistamiste ja hilinemiste riik. L\u00e4hen jaamast uurima, et mis v\u00e4rk siis on. Seal seletatakse mulle rahulikult, et asendusbuss tuleb 12:15 ja viib meid Perrignieri, kust saame sama piletiga istuda Annemasse&#8217;i v\u00f5i Geneva rongi peale. Nojah, tundub, et k\u00f5ik on \u00e4ra korraldatud, <em>no stress<\/em>, tuleb lihtsalt uue plaaniga kaasa kulgeda. P\u00f6\u00f6ran \u00fcmber ja n\u00e4en enda taga seismas tuttava n\u00e4oga tumedate puhmas kulmudega noormeest. K\u00fcsin, et kas ta on Morzine&#8217;ist, sest olen teda kohvikus n\u00e4inud. Noormees vastab jaatavalt, on ka teine teel just lennujaama ning tema lend v\u00e4ljub minu omast pool tundi hiljem. Seega oleme \u00fches paadis. Liigume \u00f5ue p\u00e4ikse k\u00e4tte bussi ootama ja ajame ajaviiteks juttu. Tuleb v\u00e4lja, et noormees on p\u00e4rit L\u00f5una-Aafrikast, Morzine&#8217;is t\u00f6\u00f6tanud k\u00f6\u00f6gis kokana umbes aasta ja on teel Londonisse pulma. Seltsis ikka oluliselt m\u00f5nusam aega surnuks l\u00fc\u00fca ja nii see tunnike t\u00e4is tiksub.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00f5puks saabub kaua oodatud buss ning algab tee tundmatu Perrignieri linna poole. V\u00f5tan Google Mapsi lahti ja teen selgeks, et j\u00e4rgmine rong sealt jaamast v\u00e4ljub 12:39 ning p\u00e4rast seda alles tunni p\u00e4rast. Seega on meil aega rongi peale j\u00f5udmiseks umbes 20 minutit, j\u00e4rgmise rongiga l\u00e4heb aga olukord juba hapuks. Kuna tegemist on siiski rongi asendusbussiga, siis eeldan, et saabumine on ajastatud koosk\u00f5las v\u00e4ljuva rongiga. Kell tiskub \u00fcsna armutult, buss aga venib m\u00f6\u00f6da ringteid nagu vana rahu ise. J\u00f5uame jaama t\u00e4pselt 12:39, rong seisab ilusti ees, buss l\u00f6\u00f6b uksed lahti&#8230; ja rong s\u00f5idab lihtsalt minema, j\u00e4ttes bussit\u00e4ie rahvast perroonile k\u00e4si laiutama. Ausalt, v\u00f5imalik ainult Prantsusmaal. Olen olukorrast ausalt \u00f6eldes \u00fcsna \u0161okeeritud nagu ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisilised. Seisame kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es ja j\u00f5llitame tablood, lootuses, et kuskilt tuleb ikkagi mingi imerong. K\u00e4in oma kalkulatsioonid \u00fcle ja kurb reaalsus on see, et j\u00e4rgmine rong j\u00f5uab Genevasse 14:39, <em>check-in<\/em> aga suletakse 14:45. Rongijaam asub k\u00fcll lennujaama vahetus l\u00e4heduses, kuid isegi kui rong saabub minutit\u00e4psusega, ei ole kahe seljakotiga pagasilauda j\u00f5udmine kuue minutiga reaalne. Helistan siis viimases h\u00e4das Easyjeti, et uurida, kas on mingi v\u00f5imalus n\u00fc\u00fcd kolm tundi varem paluda neil oodata mind kuni 10 minutit, et ma ikkagi j\u00f5uaksin pagasi \u00fcle antud. Abivalmis k\u00f5nekeskuse teenindajal j\u00e4\u00e4vad paraku k\u00e4ed l\u00fchikeseks ja sellist lubadust ta anda ei saa. V\u00f5imalik on mu pilet t\u00fchistada ja mind j\u00e4rgmisele lennule t\u00f5sta, mis v\u00e4ljub \u00f5htul kell kaheksa ja l\u00e4heb mulle lisaks maksma 120 naela. 120 naela?? See on rohkem, kui mu praegune pilet! Kuna mingi \u00f5hk\u00f5rn v\u00f5imalus ju veel on, et ma siiski imev\u00e4el sellele lennule j\u00f5uan, ei tahaks liiga ennatlikult veel oma piletit t\u00fchistama hakata ja uurin, et kas lennujaamas saab ka piletit vahetada. Saab, 50 naela eest. Noh, j\u00e4\u00e4me siis selle plaani juurde praegu. Olen nii pettunud ja suudan vaevu aru saada, kuidas nii ebaaus olukord saab \u00fcldse tekkida. Loodan v\u00e4hemalt, et kindlustus selle jama kinni maksab. Vahepeal selgub, et ka Pireti esimest lendu kahest on hakatud edasi l\u00fckkama ja ta pole kindel, kas \u00fcldse j\u00f5uab j\u00e4rgmise lennu peale. Kuulutan v\u00e4lja ametlikult meie Amazing Race&#8217;i! V\u00f5itja on see, kes esimesena Nizzasse j\u00f5uab. Annan vaikselt alla, lepin olukorraga, saagu mis saab.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00f5puks saabub kaua oodatud rong ja algab s\u00f5it lennujaama poole. Istume Geneva pearaudteejaamas \u00fcmber, soovime l\u00f5una-aafriklasega teineteisele edu ning mina otsustan siiski endast veel viimase pingutuse anda ja s\u00e4tin end ukse juurde oma elu sprindi starti. On mis on, v\u00e4hemalt olen endast andnud k\u00f5ik. Uksed avanevad ja mina pistan t\u00e4iest j\u00f5ust punuma, nii kuidas jalad v\u00f5tavad. Perrooni trepist \u00fcles rongijaama, jaamast eskalaatorile, sealt edasi l\u00e4bi parkla lennujaama poole, kuid terminali ees hakkab j\u00f5ud j\u00e4rsku raugema. Jalad on all nagu pakud ja samm aeglustub, kopsud valutavad ja s\u00fcda peksab kurgus. K\u00f5nnin hingetuna lennujaamast sisse ning suundun siseriiklike lendude lettide suunas. \u00dcleni higisena saabun pagasilaua juurde, mis imekombel on veel lahti! Kell on 14:44, kui l\u00e4rtsatan oma passi Easyjeti letile ja k\u00fcsin, et kas mind v\u00f5etakse veel pardale. H\u00e4rra kaalub rahulikult mu pagasi \u00e4ra, paneb kleepsu k\u00fclge ja soovib ilusat reisi. Ongi nii v\u00f5i? P\u00e4riselt tegin selle sprindi \u00e4ra ja j\u00f5udsin \u00dcKS minut enne leti sulgemist kohale? Mis jumala k\u00e4si siin n\u00fc\u00fcd m\u00e4ngus oli?! K\u00f5nnin pooletoobise naeratusega higist tilkudes turvakontrolli, kus k\u00fcsin hingeldades turvamehelt prantsuse keeles: &#8220;Nizza, see on siin?&#8221; &#8211; &#8220;Nizza? Ei, see siin on Geneva!&#8221; k\u00f5kutab turvamees vastu. Kohkun korraks, kuid siis saan oma k\u00fcsimuse valest p\u00fcstitusest aru, naeratan vastu ja liigun lenneldes l\u00e4bi turvav\u00e4ravate. Ja j\u00e4rsku seisangi oma lennu v\u00e4ravas koos k\u00f5igi teiste reisjatega. Isegi aega on veel \u00fcle, et juua ja sn\u00e4kki osta. Uskumatu. Tasub ikka elu usaldada, aga samal ajal endast k\u00f5ik anda. Vahepeal on Piret mulle teada andnud, et tal pole m\u00f5tet t\u00e4na Eestist hakata lennuki peale ronima, sest j\u00e4rgmisest on ta juba eos maha j\u00e4\u00e4nud. Tuleb hoopis homme. No selge, t\u00e4na on mul Nizzas siis vaba maja. V\u00f5ib-olla ongi hea natuke k\u00f5igepealt \u00fcksi hinge t\u00f5mmata. Kes veel ei tea, siis 19aastaselt olin ma Nizzas lapsehoidja ning seet\u00f5ttu on mulle seal alati uksed valla. Sel korral \u00f6eldi, et noh, meid ennast ei ole v\u00f5ib-olla, aga me j\u00e4tame sulle v\u00f5tmed &#8211; tunne ennast h\u00e4sti, toida oravat aias ja kutsu s\u00f5pru ka, kui tahad. Seda ma endale kaks korda \u00f6elda ei lasknud.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-707 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=711'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_9694-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-711\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_9694-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_9694-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_9694-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_9694-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_9694.jpg 1536w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-711'>\n\t\t\t\tViimaks Nizzas\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=710'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-710\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8027-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-710'>\n\t\t\t\tNeed vaated \n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=709'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-709\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8041-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-709'>\n\t\t\t\tBarista stiil pole veel lahkunud\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Nizzasse j\u00f5uan veidi enne kella viit \u00f5htul, kui p\u00e4ike veel r\u00f5\u00f5msalt taevas s\u00e4rab. Olen natuke liiga soojalt riides ja j\u00e4tkan ligunemist, kuid trammide ja bussidega &#8220;koju&#8221; kolistades ei avane v\u00f5imalust enda riidekuhja eriti v\u00e4hemaks v\u00f5tta. Nii veedan viimased paarsada meetrit m\u00f6\u00f6da sisses\u00f5iduteed m\u00e4kke r\u00fchkides ja oma koti m\u00e4est alla viskamist kaaludes. L\u00f5puks saabun l\u00f5\u00f5tsutades tuttava maja ette, mille aed n\u00e4eb kuidagi nukker ja mannetu v\u00e4lja. Pereema on juba mitu kuud olnud Saksamaal oma ema ja kasuisa eest hoolitsemas ning majavalitsejateks on j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da olnud hoopis hilisteismelised ja poolt\u00e4iskasvanud pere kolm last. Seda on n\u00e4ha ka maja sisemuses, mis minu koristusaegadel kunagi nii must ei olnud. Avan k\u00f5ik aknaluugid, et maja \u00f5hutada, leian kapist \u00f5lle ja istun k\u00f5igepealt diivanile sellega plaani pidama. Kohe n\u00e4ha, et siin majas pole ammu <em>au pair<\/em>&#8217;i enam olnud. Ega&#8217;s midagi, l\u00e4hen aga uuesti tuttavasse rolli, asudes p\u00f5randaid tolmuimejaga ja k\u00f6\u00f6ki lappiga r\u00fcndama. M\u00f5nek\u00fcmne minuti p\u00e4rast on vaatepilt juba parem. Homme v\u00f5tan aia ette. Ma ei saanud kuangi aru, miks pereisa pidas vajalikuks enne k\u00fclaliste tulekut aeda koristada &#8211; ega nad siis seda vaatama ei tule. N\u00fc\u00fcd aga Pireti saabumise eel tundub j\u00e4rsku h\u00e4davajalik enne v\u00e4listrepid puhtaks p\u00fchkida. Kardetakse k\u00fcll oma vanemate moodi muutumist, aga keegi pole r\u00e4\u00e4kinud oma &#8220;kasupere&#8221; vanemate j\u00e4lgedesse kukkumisest! Ohkan, kolmek\u00fcmnendad on ikka totakad.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Tellin endale suures n\u00e4ljas Uber Eatsiga \u00f5htus\u00f6\u00f6gi, mille kohaletoimetamine h\u00f5lmab minu poolt paljajalu m\u00f6\u00f6da asfalti alla jooksmist ja prantsuse keeles kullerile seletamist, et ta on t\u00e4navast m\u00f6\u00f6da s\u00f5itnud ja peab erateed m\u00f6\u00f6da \u00fcles keerutama. L\u00f5puks suure l\u00f5\u00f5tsutamisega saan oma toidu k\u00e4tte, pistan selle pintslisse ja s\u00e4tin end oma printsessivoodisse. \u00d6\u00f6 m\u00f6\u00f6dub rahutult, sest suures majas on \u00fcksi v\u00e4ga k\u00f5he olla, pidevalt on kosta kahtlaseid v\u00f5\u00f5raid h\u00e4\u00e4li ja naksumist ning mina palvetan, et juba oleks hommik ja Piret h\u00f5ivaks k\u00f5rvaltoa.<\/p>\n<p>Ja puhkus alaku!<br \/>\nK\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>10. septembri hommikul keerutab Emily usinalt Prantsuse Alpide k\u00e4\u00e4nulistel teedel rooliratast, et ma \u00f5igeks ajaks Thononi rongi peale j\u00f5uaks, mis mind edasi Geneva lennujaama viib. Ees on ootamas v\u00e4hemalt n\u00e4dal aega Prantsuse Rivierat Piretiga ning p\u00e4rast kuut n\u00e4dalat kohvikuorjust olen ma selleks nii valmis, kui valmis saab olla. Eriti, kuna Morzine&#8217;is kiskus viimase n\u00e4dalaga v\u00e4ga kiiresti \u00e4ra s\u00fcgiseks, hommikust \u00f5htuni ladistas vihma ja p\u00e4evased kraadid enam 20ni ei ulatunud. Keegi \u00e4hvardas, et oodata on juba esimest lund. Prr, viige mind siit palun minema! Kuigi Nizza j\u00e4\u00e4b Morzine&#8217;ist umbes 600 km l\u00f5unasse, on k\u00f5ige kiirem ja odavam viis sinna siiski l\u00e4bi \u0160veitsi lennata. Lende on p\u00e4evas lausa nii mitu, et saan valida endale mugava 15:25 v\u00e4ljumise. Kuna Morzine&#8217;ist Geneva lennujaama saab otse ainult kallite eratransfeeridega, leiutasin endale alternatiivse viisi kohale j\u00f5udmiseks &#8211; pilgutada Emiliyle natuke ripsmeid, kes mind meeleldi 20 km kaugusel asuvasse Thononi viib, sealt h\u00fcppan 11:15 rongile ja olengi kolm tundi enne v\u00e4ljumist nigu naksti lennujaamas. See j\u00e4tab mulle piisavalt varuaega s\u00f6\u00f6miseks, kohvitamiseks ja pagasi \u00e4raviimiseks. V\u00f5i nii ma arvasin.\u00a0 Tee peal hakkab Emily pabistama, kuna j\u00e4\u00e4me segumasina taha toppama, mis roomab edasi keskmiselt 50 km\/h, ning on oht, et me ei j\u00f5ua \u00f5igeks ajaks rongijaama. Erinevalt Emilyst p\u00fcsin mina \u00fcsna rahulik, sest sisetunne \u00fctleb, et j\u00f5uan ilusti. Ja kui j\u00e4\u00e4n ka maha, siis j\u00e4rgmine rong l\u00e4heb tunni p\u00e4rast ja ka siis j\u00e4\u00e4b ilusti veel kaks tundi lennuki v\u00e4ljumiseni, nii et stressamiseks pole p\u00f5hjust. T\u00e4pselt 9 minutit enne rongi v\u00e4ljumist astun jaama ees autost v\u00e4lja ja kalpsan r\u00f5\u00f5msalt perroonile. Seal aga vaatab mulle vastu ekraan, kus on j\u00e4rjest suurelt ja punaselt v\u00e4ljuvate rongide taha CANCELLED kirjutatud. Neelatan. Seda ma n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ajavarusse ei arvestanud, et me oleme Prantsusmaal &#8211; kuulus t\u00fchistamiste ja hilinemiste riik. L\u00e4hen jaamast uurima, et mis v\u00e4rk siis on. Seal seletatakse mulle rahulikult, et asendusbuss tuleb 12:15 ja viib meid Perrignieri, kust saame sama piletiga istuda Annemasse&#8217;i v\u00f5i Geneva rongi peale. Nojah, tundub, et k\u00f5ik on \u00e4ra korraldatud, no stress, tuleb lihtsalt uue plaaniga kaasa kulgeda. P\u00f6\u00f6ran \u00fcmber ja n\u00e4en enda taga seismas tuttava n\u00e4oga tumedate puhmas kulmudega noormeest. K\u00fcsin, et kas ta on Morzine&#8217;ist, sest olen teda kohvikus n\u00e4inud. Noormees vastab jaatavalt, on ka teine teel just lennujaama ning tema lend v\u00e4ljub minu omast pool tundi hiljem. Seega oleme \u00fches paadis. Liigume \u00f5ue p\u00e4ikse k\u00e4tte bussi ootama ja ajame ajaviiteks juttu. Tuleb v\u00e4lja, et noormees on p\u00e4rit L\u00f5una-Aafrikast, Morzine&#8217;is t\u00f6\u00f6tanud k\u00f6\u00f6gis kokana umbes aasta ja on teel Londonisse pulma. Seltsis ikka oluliselt m\u00f5nusam aega surnuks l\u00fc\u00fca ja nii see tunnike t\u00e4is tiksub. L\u00f5puks saabub kaua oodatud buss ning algab tee tundmatu Perrignieri linna poole. V\u00f5tan Google Mapsi lahti ja teen selgeks, et j\u00e4rgmine rong sealt jaamast v\u00e4ljub 12:39 ning p\u00e4rast seda alles tunni p\u00e4rast. Seega on meil aega rongi peale j\u00f5udmiseks umbes 20 minutit, j\u00e4rgmise rongiga l\u00e4heb aga olukord juba hapuks. Kuna tegemist on siiski rongi asendusbussiga, siis eeldan, et saabumine on ajastatud koosk\u00f5las v\u00e4ljuva rongiga. Kell tiskub \u00fcsna armutult, buss aga venib m\u00f6\u00f6da ringteid nagu vana rahu ise. J\u00f5uame jaama t\u00e4pselt 12:39, rong seisab ilusti ees, buss l\u00f6\u00f6b uksed lahti&#8230; ja rong s\u00f5idab lihtsalt minema, j\u00e4ttes bussit\u00e4ie rahvast perroonile k\u00e4si laiutama. Ausalt, v\u00f5imalik ainult Prantsusmaal. Olen olukorrast ausalt \u00f6eldes \u00fcsna \u0161okeeritud nagu ka \u00fclej\u00e4\u00e4nud reisilised. Seisame kuuma p\u00e4ikse k\u00e4es ja j\u00f5llitame tablood, lootuses, et kuskilt tuleb ikkagi mingi imerong. K\u00e4in oma kalkulatsioonid \u00fcle ja kurb reaalsus on see, et j\u00e4rgmine rong j\u00f5uab Genevasse 14:39, check-in aga suletakse 14:45. Rongijaam asub k\u00fcll lennujaama vahetus l\u00e4heduses, kuid isegi kui rong saabub minutit\u00e4psusega, ei ole kahe seljakotiga pagasilauda j\u00f5udmine kuue minutiga reaalne. Helistan siis viimases h\u00e4das Easyjeti, et uurida, kas on mingi v\u00f5imalus n\u00fc\u00fcd kolm tundi varem paluda neil oodata mind kuni 10 minutit, et ma ikkagi j\u00f5uaksin pagasi \u00fcle antud. Abivalmis k\u00f5nekeskuse teenindajal j\u00e4\u00e4vad paraku k\u00e4ed l\u00fchikeseks ja sellist lubadust ta anda ei saa. V\u00f5imalik on mu pilet t\u00fchistada ja mind j\u00e4rgmisele lennule t\u00f5sta, mis v\u00e4ljub \u00f5htul kell kaheksa ja l\u00e4heb mulle lisaks maksma 120 naela. 120 naela?? See on rohkem, kui mu praegune pilet! Kuna mingi \u00f5hk\u00f5rn v\u00f5imalus ju veel on, et ma siiski imev\u00e4el sellele lennule j\u00f5uan, ei tahaks liiga ennatlikult veel oma piletit t\u00fchistama hakata ja uurin, et kas lennujaamas saab ka piletit vahetada. Saab, 50 naela eest. Noh, j\u00e4\u00e4me siis selle plaani juurde praegu. Olen nii pettunud ja suudan vaevu aru saada, kuidas nii ebaaus olukord saab \u00fcldse tekkida. Loodan v\u00e4hemalt, et kindlustus selle jama kinni maksab. Vahepeal selgub, et ka Pireti esimest lendu kahest on hakatud edasi l\u00fckkama ja ta pole kindel, kas \u00fcldse j\u00f5uab j\u00e4rgmise lennu peale. Kuulutan v\u00e4lja ametlikult meie Amazing Race&#8217;i! V\u00f5itja on see, kes esimesena Nizzasse j\u00f5uab. Annan vaikselt alla, lepin olukorraga, saagu mis saab. L\u00f5puks saabub kaua oodatud rong ja algab s\u00f5it lennujaama poole. Istume Geneva pearaudteejaamas \u00fcmber, soovime l\u00f5una-aafriklasega teineteisele edu ning mina otsustan siiski endast veel viimase pingutuse anda ja s\u00e4tin end ukse juurde oma elu sprindi starti. On mis on, v\u00e4hemalt olen endast andnud k\u00f5ik. Uksed avanevad ja mina pistan t\u00e4iest j\u00f5ust punuma, nii kuidas jalad v\u00f5tavad. Perrooni trepist \u00fcles rongijaama, jaamast eskalaatorile, sealt edasi l\u00e4bi parkla lennujaama poole, kuid terminali ees hakkab j\u00f5ud j\u00e4rsku raugema. Jalad on all nagu pakud ja samm aeglustub, kopsud valutavad ja s\u00fcda peksab kurgus. K\u00f5nnin hingetuna lennujaamast sisse ning suundun siseriiklike lendude lettide suunas. \u00dcleni higisena saabun pagasilaua juurde, mis imekombel on veel lahti! Kell on 14:44, kui l\u00e4rtsatan oma passi Easyjeti letile ja k\u00fcsin, et kas mind v\u00f5etakse veel pardale. H\u00e4rra kaalub rahulikult mu pagasi \u00e4ra, paneb kleepsu k\u00fclge ja soovib ilusat reisi. Ongi nii v\u00f5i? P\u00e4riselt tegin selle sprindi \u00e4ra ja j\u00f5udsin \u00dcKS minut enne leti sulgemist kohale? Mis jumala k\u00e4si siin n\u00fc\u00fcd m\u00e4ngus oli?! K\u00f5nnin pooletoobise naeratusega higist tilkudes turvakontrolli, kus k\u00fcsin hingeldades turvamehelt prantsuse keeles: &#8220;Nizza, see on siin?&#8221; &#8211; &#8220;Nizza? Ei, see siin on Geneva!&#8221; k\u00f5kutab turvamees vastu. Kohkun korraks, kuid siis saan oma k\u00fcsimuse valest p\u00fcstitusest aru, naeratan vastu ja liigun lenneldes l\u00e4bi turvav\u00e4ravate. Ja j\u00e4rsku seisangi oma lennu v\u00e4ravas koos k\u00f5igi teiste reisjatega. Isegi aega on veel \u00fcle, et juua ja sn\u00e4kki osta. Uskumatu. Tasub ikka elu usaldada, aga samal ajal endast k\u00f5ik anda. Vahepeal on Piret mulle teada andnud, et tal pole m\u00f5tet t\u00e4na Eestist hakata lennuki peale ronima, sest j\u00e4rgmisest on ta juba eos maha j\u00e4\u00e4nud. Tuleb hoopis homme. No selge, t\u00e4na on mul Nizzas siis vaba maja. V\u00f5ib-olla ongi hea natuke k\u00f5igepealt \u00fcksi hinge t\u00f5mmata. Kes veel ei tea, siis 19aastaselt olin ma Nizzas lapsehoidja ning seet\u00f5ttu on mulle seal alati uksed valla. Sel korral \u00f6eldi, et noh, meid ennast ei ole v\u00f5ib-olla, aga me j\u00e4tame sulle v\u00f5tmed &#8211; tunne ennast h\u00e4sti, toida oravat aias ja kutsu s\u00f5pru ka, kui tahad. Seda ma endale kaks korda \u00f6elda ei lasknud. Nizzasse j\u00f5uan veidi enne kella viit \u00f5htul, kui p\u00e4ike veel r\u00f5\u00f5msalt taevas s\u00e4rab. Olen natuke liiga soojalt riides ja j\u00e4tkan ligunemist, kuid trammide ja bussidega &#8220;koju&#8221; kolistades ei avane v\u00f5imalust enda riidekuhja eriti v\u00e4hemaks v\u00f5tta. Nii veedan viimased paarsada meetrit m\u00f6\u00f6da sisses\u00f5iduteed m\u00e4kke r\u00fchkides ja oma koti m\u00e4est alla viskamist kaaludes. L\u00f5puks saabun l\u00f5\u00f5tsutades tuttava maja ette, mille aed n\u00e4eb kuidagi nukker ja mannetu v\u00e4lja. Pereema on juba mitu kuud olnud Saksamaal oma ema ja kasuisa eest hoolitsemas ning majavalitsejateks on j\u00e4rgem\u00f6\u00f6da olnud hoopis hilisteismelised ja poolt\u00e4iskasvanud pere kolm last. Seda on n\u00e4ha ka maja sisemuses, mis minu koristusaegadel kunagi nii must ei olnud. Avan k\u00f5ik aknaluugid, et maja \u00f5hutada, leian kapist \u00f5lle ja istun k\u00f5igepealt diivanile sellega plaani pidama. Kohe n\u00e4ha, et siin majas pole ammu au pair&#8217;i enam olnud. Ega&#8217;s midagi, l\u00e4hen aga uuesti tuttavasse rolli, asudes p\u00f5randaid tolmuimejaga ja k\u00f6\u00f6ki lappiga r\u00fcndama. M\u00f5nek\u00fcmne minuti p\u00e4rast on vaatepilt juba parem. Homme v\u00f5tan aia ette. Ma ei saanud kuangi aru, miks pereisa pidas vajalikuks enne k\u00fclaliste tulekut aeda koristada &#8211; ega nad siis seda vaatama ei tule. N\u00fc\u00fcd aga Pireti saabumise eel tundub j\u00e4rsku h\u00e4davajalik enne v\u00e4listrepid puhtaks p\u00fchkida. Kardetakse k\u00fcll oma vanemate moodi muutumist, aga keegi pole r\u00e4\u00e4kinud oma &#8220;kasupere&#8221; vanemate j\u00e4lgedesse kukkumisest! Ohkan, kolmek\u00fcmnendad on ikka totakad. Tellin endale suures n\u00e4ljas Uber Eatsiga \u00f5htus\u00f6\u00f6gi, mille kohaletoimetamine h\u00f5lmab minu poolt paljajalu m\u00f6\u00f6da asfalti alla jooksmist ja prantsuse keeles kullerile seletamist, et ta on t\u00e4navast m\u00f6\u00f6da s\u00f5itnud ja peab erateed m\u00f6\u00f6da \u00fcles keerutama. L\u00f5puks suure l\u00f5\u00f5tsutamisega saan oma toidu k\u00e4tte, pistan selle pintslisse ja s\u00e4tin end oma printsessivoodisse. \u00d6\u00f6 m\u00f6\u00f6dub rahutult, sest suures majas on \u00fcksi v\u00e4ga k\u00f5he olla, pidevalt on kosta kahtlaseid v\u00f5\u00f5raid h\u00e4\u00e4li ja naksumist ning mina palvetan, et juba oleks hommik ja Piret h\u00f5ivaks k\u00f5rvaltoa. Ja puhkus alaku! K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":712,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[24],"tags":[],"class_list":["post-707","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-prantsusmaa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8033-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_8033.jpg",1080,1920,false]},"categories_names":{"24":{"name":"Prantsusmaa","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=24"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/707","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=707"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/707\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":714,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/707\/revisions\/714"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/712"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=707"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=707"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=707"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}