{"id":697,"date":"2024-11-23T01:43:07","date_gmt":"2024-11-23T01:43:07","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=697"},"modified":"2024-11-23T01:43:07","modified_gmt":"2024-11-23T01:43:07","slug":"morzinei-viimane-nadal-ehk-lahkumine-sooja-sudame-ja-varske-tatoveeringuga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=697","title":{"rendered":"Morzine’i viimane n\u00e4dal ehk lahkumine sooja s\u00fcdame ja v\u00e4rske tatoveeringuga"},"content":{"rendered":"

Septembri esimene n\u00e4dal oligi minu Morzine’is elamise viimane n\u00e4dal. Uskumatult kiiresti ikka lendas see aeg, kuigi iga p\u00e4ev tundus eraldiseisvalt olevat aastapikkune. Eelviimasel n\u00e4dalal sain ootamatult teada, et Kohvikuboss lendab 4. septembril Pariisi ja usaldab kogu kohviku \u00fclalpidamise tiimi k\u00e4tesse. Olin meeldivalt \u00fcllatunud, et ta otsustas niiviisi kontrolli meile anda, ja samas natuke ka hirmunud, et kas Kohvik \u00fcldse p\u00e4rast seda veel p\u00fcsti on. Need viis p\u00e4eva olid organiseeritud nii, et pool tiimi avavad hommikul uksed ja teised tulevad \u00fchekaupa juurde, v\u00f5ttes vaikselt \u00fcle \u00f5htuse vahetuse. Kuna uusmeremaa baristal pidi p\u00fchap\u00e4ev vaba olema, oleksin mina pidanud olema see, kes sel p\u00e4eval 7:30 hommikul Kohviku avab ja kohvimasina valmis seab – m\u00f5te sellest pani mul juba vere kehas tarduma. \u00d5nneks otsustas Boss siiski viimasel hetkel, et p\u00fchap\u00e4eval j\u00e4\u00e4vad Kohviku uksed suletuks ning k\u00f5ik saavad hoopis vaba p\u00e4eva. Milline see vabavalitsusega Kohvik siis viimasel n\u00e4dalal v\u00e4lja n\u00e4gi?<\/strong><\/p>\n

\"\"
Kohviku kuulus wc sein<\/figcaption><\/figure>\n

\u00dctleme nii, et saabus t\u00e4ielik anarhia – keegi oma tunde \u00f5igesti kirja ei pannud, t\u00f6\u00f6tajad tulid hiljem v\u00f5i <\/span>lahkusid varem, Rory magas pohmakaga nii sisse, et uksed j\u00e4id hommikul esimesed kaks tundi avatama; lapid ja kraanid olid loominguliselt kasutuses, kuid t\u00f6\u00f6 sai siiski tehtud ja kohvikus valitsevat r\u00f5\u00f5msat meeleolu m\u00e4rkasid ka kliendid. Rattapoe poisid astusid sisse, nuusutasid \u00f5hku ja \u00fctlesid: “Hmm, midagi on teistmoodi siin. Kuidagi…v\u00e4hem stressi on \u00f5hus!” Naersime kaasa, et jaa, kas pole tore \u00f5hustik. Peab tunnistama, et nende nelja p\u00e4eva p\u00e4rast oli mul j\u00e4rsku kahju lahkuda. Meil oli tegelikult nii m\u00f5nus tiim, kordam\u00f6\u00f6da m\u00e4ngisime DJ-sid, laulsime kaasa ja ajasime nii lolli juttu, kui ainult teenindussektoris on v\u00f5imalik ajada. Mmm, kui f\u00fcsioteraapia sektor muidugi v\u00e4lja arvata – sellele nonsense<\/em>’ile on raske konkurentsi pakkuda. Lisaks lobale l\u00e4ksid k\u00f5igil t\u00f6\u00f6tajatel ka h\u00e4\u00e4lepaelad j\u00e4rsku lahti ning k\u00f5ik jagasid, kui raske neil tegelikult on olnud sellise t\u00fcrannia all funktsioneerida, millist \u00e4revust nad on tundnud ja kes kui palju kodus t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus nutnud on. Mina sain ainult kergendusest ohata – nii et see pole siis mina, kes on liiga tundlik ja saamatu? Selgus ka, et Rory kaalub lahkumist ja oli juba k\u00e4inud ka t\u00f6\u00f6vestlusel, kuid polnud julgenud Kohvikubossiga veel teemat t\u00f5statada. Vaatasime ringis \u00fcksteisele otsa – kes siia \u00fcldse talvehooajaks siis t\u00f6\u00f6le j\u00e4\u00e4b? \u00a0T\u00f5estus, et hirmuvalitsusega ikka kaugele ei j\u00f5ua.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00dcks huvitav seik sattus veel minu Morzine’i aja l\u00f5ppu. Nimelt olin ma terve aja olnud naljakas situatsioonis, kus nii minu korterikaaslane Kate kui t\u00f6\u00f6kaaslane Rory, kes olid omavahel eksid, olid saanud mulle v\u00e4ga headeks s\u00f5pradeks. Mul oli nende m\u00f5lemaga eraldiseisvalt v\u00e4ga erinev suhe ja \u00fcritasin k\u00fcll v\u00e4ltida nende kahe vahele sattumist, kuid juhtus hoopis vastupidine olukord. \u00a0Seebiooper algas sellega, et sattusin poolkogemata \u00fchel p\u00e4eval poest v\u00e4ljudes Rory ja Kate’iga kokku, kes parasjagu keset parklat juttu ajasid. \u00d5igemini Kate ajas juttu ja Rory vaatas talle t\u00e4iesti surmt\u00f5sise n\u00e4oga otsa. Muidu lapselikult r\u00f5\u00f5msameelne ja optimistlik Rory isegi ei tervitanud mind vastu. Kui ta oli rattaga eemale s\u00f5itnud, k\u00fcsisin Kate’ilt koduteel, et millest siis suured s\u00f5brad ka r\u00e4\u00e4kisid. Kate vastas nii m\u00f6\u00f6daminnes, et ah, palusin Roryl tulla meie elutoa lampi parandama. Vaatasin talle k\u00fcsivalt otsa, mille peale Kate ruttu puterdas juurde, et ei-ei, Rory on \u00f5ppinud elektrikuks ja talle v\u00e4ga meeldib teisi aidata. Nojah, kui meeldib, siis meeldib. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6l Rory juurde ja k\u00fcsisin, et mis p\u00f5hjusel ta nii kuri oli, et mulle isegi tere ei v\u00f5inud \u00f6elda. Rory vaatas mind silmanurgast ja k\u00fcsis, et mis ma ise arvan. Vastasin, et kui ma arvata oskaks, siis ma ei k\u00fcsiks. “Sest et minust tahetakse asju, mida ma teha ei taha!” urises Rory mulle vastu. Ahaa, sinna see koer on siis maetud. Uurisin, et ega Rory pole kaalunud “ei” \u00fctlemist olukordades, mis talle ei sobi. Selle peale tuli mingisugune arusaamatu pobin. Olin m\u00e4rganud varem ka Roryga vesteldas, et ta hindab ja tunnustab minu pingutusi enda piire seada nii t\u00f6\u00f6- kui eraelulistes olukordades. Roryga mul pole p\u00f5hjust olnud piire seada, aga talle on silma j\u00e4\u00e4nud minu juures k\u00e4itumismustrid, mida ta ise ei suuda rakendada. Kuna meist olid saanud head s\u00f5brad, julgesin aeg-ajalt teda suunata m\u00f5tlema selle peale, kuidas ta kunagi kellelegi \u00e4ra ei \u00fctle ja n\u00e4iteks haige peaga t\u00f6\u00f6l k\u00f6himas k\u00e4ib. Endale teadmata olin ma l\u00fckanud veerema palli, mille peatamist polnud enam v\u00f5imalik takistada.<\/p>\n

\u00dchel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6l olles l\u00fckkab Rory mulle ette oma nutikella ja k\u00fcsib, kas see on n\u00fc\u00fcd see koht, kus enda piire seada. Mulle vaatab vastu s\u00f5num Kate’ilt: “Kas sa saad t\u00e4na tulla siis lampi vaatama?” Pigistan huuled kokku ja vangutan pead. Kolm minutit hiljem Rory h\u00f5iskab: “Hah, ma ei pidanudki midagi \u00fctlema, ta juba leidis kellegi teise!” No tore, olukord lahenenud. V\u00f5i nii ma arvasin. \u00d5htul p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d kodus teed r\u00fc\u00fcbates tuleb Kate minu juurde elutuppa ja istub rahutult maha: “Rory k\u00e4itus minuga t\u00e4na nii imelikult.” T\u00f5mban endale tee kurku ja uurin v\u00f5imalikult lakooniliselt, et mis ta k\u00fcll siis ometi tegi. “Ta saatis mulle s\u00f5numi, et temal on vaja minuga paremaid PIIRE KEHTESTAMA HAKATA. Mis kuradi piire?!” p\u00f6\u00f6ritab Kate \u00e4rritunult silmi. Tunnen, kuidas aeg ruumis j\u00e4rsku seisma j\u00e4\u00e4b ja n\u00e4en ennast korraks k\u00f5rval. Noh, K\u00e4rt, mis teed? Peidad pea liiva all ja m\u00e4ngid topeltagenti v\u00f5i v\u00f5tad s\u00fc\u00fc omaks? Otsustan v\u00f5imalikult neutraalseks j\u00e4\u00e4da ja tunnistan, et ma olen ka natuke selles situatsioonis oma osa m\u00e4nginud, aga mitte otseselt Kate’i suunas, vaid nii \u00fcldises plaanis juhendanud Roryt paremini enda soove ja vajadusi v\u00e4ljendama. Kate’i jaoks tuleb see natuke ootamatult ja ta tunnistab, et see on ikka n\u00f5me, et Rory just tema peal n\u00fc\u00fcd oma uusi oskuseid peab harjutama, aga t\u00f5si ta on, et sellega oleks vaja tegeleda. Proovin vestlust suunata meist eemale ja kirjeldan, kuidas olen m\u00e4rganud, et muidu r\u00f5\u00f5msameelne Rory v\u00f5ib muutuda v\u00e4ga torisevaks ja kibestunuks, kui ta end \u00f5igel hetkel ei kehtesta. Olen t\u00f6\u00f6l isegi tema ette seisnud ja palunud tal see pulk v\u00e4lja t\u00f5mmata, mis teda nii hirmsasti tagumikus torgib. Riskantne nali, mille peale Rory mulle pikalt kaalutledes otsa vaatab, ja siis demonstratiivselt enda taguotsast fiktiivse pulga v\u00e4lja sikutab. K\u00fcmme punkti suhteekspert K\u00e4rdile. Ma pole kindel, kui kaugele minu manipuleerivate kombitsate m\u00f5ju ulatus, aga ma t\u00f5esti loodan, et selle tagaj\u00e4rjel muutub nendevaheline suhtlemine ausamaks ja l\u00e4bipaistavamaks.<\/p>\n

Viimane v\u00e4ga t\u00e4htis asi oli veel vaja enne lahkumist korda ajada. Ma olin v\u00f5tnud kinnisideeks, et m\u00e4ed peavad minuga Morzine’ist kaasa tulema. Esiteks, sest need iseloomustavad kogu minu sealveedetud aega, ning teiseks, sest m\u00e4ed on saanud mulle nii t\u00e4htsaks s\u00fcmboliks. Stabiilne, tugev, ajatu, vankumatu. M\u00e4ed on alati olnud ja on ka p\u00e4rast meid, nad annavad perspektiivi ja kindlust. Keerutasin end paar n\u00e4dalat peegli ees, et \u00f5ige disain v\u00e4lja valida, kuni \u00fcks j\u00e4i mind igap\u00e4evaselt kummitama. Enne tatoveeringu tegemist k\u00e4in alati mitu p\u00e4eva ringi selle tundega, et see on mul juba olemas ja minu osa – nii tean, et tegemist on \u00f5ige valikuga. Arvasin alguses, et tahan mingit vaba k\u00e4ega voolavat minimalistlikku pilti, kuid keha otsustas valida hoopis terava ja nurgelise versiooni. N\u00fc\u00fcd oli vaja aga Rattapoe Joe saada n\u00f5usse. Kuulasin pealt tema arutelu Marianiga, kes samuti tatoveeringut tahtis, ning sadasin sisse omapoolse n\u00f5udmisega. Leppisime kokku, et l\u00e4heme \u00fchel \u00f5htul tema poole ja saavad kaks k\u00e4rbest \u00fche \u00f5htuga l\u00f6\u00f6dud. Siis hakkas aga mingi kummi venitamine pihta – k\u00fcll ei olnud ruum vaba, k\u00fcll sai tint otsa ja olid tarneraskused. Ma olin juba meelt heitmas, et pean lahkuma Morzine’ist ilma tatoveeringuta! Kurtsin kurba saatust poistele Kohvikus, kui Rory teatas, et aga Joe isa teeb samal \u00f5hul nurgapealses baaris\u00a0pop-up\u00a0<\/em>tattoo salongi. Ee, mis-mis? Jah, just, tal on mingid disainid valmis joonistatud ja sina saad sealt endale sobiva valida, mis siis baari tagaruumis sulle peale kriibitakse. Aga minul on ju oma disain… Poisid arvasid, et tasub kohapeale ikka minna. Kalpsasin siis t\u00f6\u00f6lt otse baari kohale ja murdsin ennast l\u00e4bi rahva Joe isa juurde. “N\u00e4ed, seda tahan, kas saab?” k\u00fcsisin n\u00f5udlikult. Vanamees vaatas kortsus kulmuga mulle otsa, sest t\u00e4na pidid vaid tema enda disainid saadaval olema. “Jah, aga Joe lubas mulle juba mitu n\u00e4dalat tagasi ja n\u00fc\u00fcd ma l\u00e4hen juba minema!” halisesin nahaalselt mulle t\u00e4iesti tundmatule mehele. “Pff, ei no Joe muidugi, seda v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da ootama! Hea k\u00fcll, mine siis anna talle see disain, paneb mulle selle tahvlisse valmis,” turtsatas Joe isa. L\u00e4ksin l\u00fckkasin disaini Joele ette ja k\u00fcsisin, et kuidas see asi siis n\u00fc\u00fcd k\u00e4ib. “Relax<\/em>, mine tee \u00fcks drink ja v\u00f5ta istet, k\u00fcll me kutsume sind siis,” rahustas alati natuke pilves v\u00e4limusega Joe. Alkoholi enne tatoveerimist? Aga see on ju keelatud. Selle peale naerdi mind muidugi k\u00f5igi poolt v\u00e4lja. Lonkisin siis baarileti \u00e4\u00e4rde ja k\u00fcsisin, et kas saaks palun pool shotti gini toonikuga suurde klaasi. Blond baaridaam naeris mind samuti v\u00e4lja, sest pudelist tuleb korraga 4 cl. K\u00fcsisin, et \u00e4kki ta saab lihtsalt pool siis \u00e4ra kallata ja ma maksan ikka t\u00e4issumma. Neiu raputas pead, tegi kokteili valmis ja pilgutas silma: “Come on, honey, live a little!”\u00a0<\/em>V\u00f5tsin lonksu jooki ja istusin leplikult t\u00f6\u00f6kaaslaste juurde maha. Eks ma siis “elan natuke”. Minu puhul t\u00e4hendas see muidugi seda, et kui oli aeg lauale heita, oli mul sumin juba poolest joogist sees. Samas oli nahk ka sellest natuke tuimem. T\u00f6\u00f6 oli kiire ja korralik, ainult poole peal hakkas Joe isa j\u00e4rsku karjuma: “Katsuda ei tohi!” See oli suunatud Scottyle, kes mu kohale kummardus ja itsitas: “Noh, kullake, mis sa teha lased – I love Scotty\u00a0<\/em>v\u00f5i?” P\u00f6\u00f6rasin oma punastava p\u00f5se \u00e4ra ja turtsusin: “Totakas!” Midagi pole teha, sellel meeslapsel on \u0161armi. Oma m\u00e4gedega j\u00e4in ma igatahes v\u00e4ga rahule ja keerutasin mitu p\u00e4eva peegli ees, et nende olemasolu ikka kontrollida.<\/p>\n