{"id":686,"date":"2024-11-19T19:00:35","date_gmt":"2024-11-19T19:00:35","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=686"},"modified":"2024-11-19T19:00:35","modified_gmt":"2024-11-19T19:00:35","slug":"manzine-ehk-kes-kellega-kaia-voib","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=686","title":{"rendered":"Manzine ehk kes kellega k\u00e4ia v\u00f5ib"},"content":{"rendered":"

V\u00e4ikeste kohtade “v\u00f5lu” on ikka see, et k\u00f5ik teavad k\u00f5iki ja k\u00f5ik on k\u00f5igiga maganud. Paar postitust tagasi kirjeldasin, kuidas uude koju sissekolimise p\u00e4eval hoiatas korterikaaslane Kate, et mu t\u00f6\u00f6kaaslane Scotty on \u00fcks igavene meesk\u00f5nts, kelle poole ei tasu isegi mitte vaadata. Noh, selle p\u00e4rast polnud vaja enam muretseda, sest esiteks l\u00e4ks Scotty Kohvikust t\u00f6\u00f6lt \u00e4ra (mis silmist, see meelest) ja teiseks sain ma n\u00e4ha teda mitmel korral linna peal nii varastel \u00f5htutundidel kui hilistel hommikutel teel t\u00f6\u00f6le, ikka ja alati \u00f5lleklaas ees v\u00f5i pupillid laiali. Nii et see teema \u00f5nneks l\u00f5petas ennast ise enne, kui suutis alata. K\u00fcll aga ei j\u00e4\u00e4nud see viimaseks korraks, kui mind meeste osas manitseti. Morzine, muide, on rahva suus tuntud kui MANzine.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Aeg-ajalt hoidsin ma Morzine’is elades kohtingu\u00e4ppidel pilku peal ja \u00fchel hetkel ilmus sinna Ryan. Piltide j\u00e4rgi ma v\u00e4ga aru ei saanud, milline ta siis p\u00e4riselt ikkagi v\u00e4lja n\u00e4eb, korralikult oli n\u00e4ha ainult tatoveeritud k\u00e4si ja juuksepatsi. Kuna jutt oli viisakam ja s\u00f5bralikum, kui 90% teistest t\u00fc\u00fcpidest seal keskkonnas, ning meil tundus olevat \u00fchine huvi looduse ja matkamise vastu, sai kokku lepitud plaan minna Pointe de Nyoni vallutama. Mul oli kindel soov selle 2019 meetri k\u00f5rguse m\u00e4e tipus n\u00e4ha p\u00e4ikseloojangut. Kui ma seda aga Kate’ile, Rose’ile ja Emiliyle eraldiseisvalt mainisin, sain k\u00f5igilt \u00fche ja sama vastuse: “Eiiii, Ryaniga \u00e4ra k\u00fcll v\u00e4lja mineeee!” No tore, k\u00f5igepealt Scotty, siis Ryan. Kellega ma, palun, siis v\u00f5in austet daamide arvates v\u00e4lja minna? “Eem…Rory on v\u00e4ga tore noormees,” pigistas Kate. “Sinu ekspeika Rory?” – “Nojah, noh, ega mina teda ju ei taha, aga kellegi jaoks on ta kindlasti v\u00e4ga hea mees!” \u00fcritas Kate mind veenda. “Frank on k\u00f5ige toredam inimene, keda ma tean!” \u00f5hkas Emily ja \u00fcritas mulle oma peika parimat s\u00f5pra maha m\u00fc\u00fca. P\u00f6\u00f6ritasin silmi. “Mis selles Ryanis nii halba siis on? On ta kriminaal v\u00f5i?” – “Ei, noh…” – “Kas ta on naisi peksnud, v\u00e4gistanud kedagi?” – “Ei noh, ei ole, ei, mitte midagi nii hullu… Lihtsalt, ta kasutab naisi \u00e4ra!” – “Kasutab naisi \u00e4ra? Emily, kas ma olen 19aastane v\u00f5i? Kuidas saab mind t\u00e4psemalt \u00e4ra kasutada? \u00c4kki mina hoopis kasutan teda \u00e4ra, ah?” suskasin neile k\u00f5igile vastuseks. Selle peale kehitasid nad \u00f5lgu, et nojah, Ryan ei ole p\u00e4ris Juudase kehastus maapeal, vaid \u00fcsna hea s\u00fcdamega, aga endaga pahuksis inimene. Kes meist poleks endaga v\u00e4he pahuksis? Ei, otsusasin, et ma ei jaksa enam teiste hoiatuste ja noomituste j\u00e4rgi tegutseda ning kui ta t\u00f5esti midagi j\u00e4lki v\u00f5i kriminaalset teinud ei ole, siis oma silm on kuningas. V\u00f5tan arvesse, et mind on hoiatatud.<\/p>\n

Saame Ryaniga kokku \u00fchel t\u00f6\u00f6p\u00e4eva j\u00e4rgsel p\u00e4rastl\u00f5unal, et j\u00f5uda hiljemalt kella kaheksaks m\u00e4etippu, kui p\u00e4ike loojub. N\u00e4en juba kaugelt, et mees pole minu maitse, aga kuna meil tuleb nii umbes viis tundi n\u00fc\u00fcd koos k\u00f5rvuti k\u00f5ndida, siis lasen sellel hinnangul minna. Kiire viisakas poolkallistus aga paneb mind kiirelt pead eemale p\u00f6\u00f6rama, sest tema l\u00f5hn on mulle t\u00e4iesti eemalet\u00f5ukav. Ei, mitte et ta kuidagi r\u00e4pane oleks, vastupidi – ta on k\u00e4inud du\u0161i all enne tulekut, kuid tema keha loomulik l\u00f5hn segatuna mingi kohutava deodorandi v\u00f5i l\u00f5hna\u00f5li imala od\u00f6\u00f6riga ajavad mul s\u00fcdame l\u00e4ikima. V\u00f5tan sammu eemale ja hakkame vantsima. Ryan n\u00e4eb v\u00e4lja natuke nagu selline t\u00fc\u00fcpiline “pahapoiss”, aga k\u00f5nnib kuidagi omap\u00e4raselt jalgu sissepoole p\u00f6\u00f6rates ja seljakoti sangadest kinni hoides, mis j\u00e4tab temast umbes kaheksa-aastase h\u00e4beliku poisi mulje. Ta on jutukas ja s\u00f5bralik, m\u00f5\u00f5dukalt humoorikas ja nagu varsti selgub \u00fchtlasi ka Scotty \u00fcks l\u00e4hedasemaid s\u00f5pru. Nojah, tundub t\u00e4itsa loogiline. Kui Ryan saab teada, et ma Kate’iga koos elan, muigab ta: “Hah, sina oledki see, kes jutupaunikuga koos elab. Mis ta arvas sellest, et sa minuga v\u00e4lja tuled?” See k\u00fcsimus tabab mind ootamatult ja ma pigistan vastu, et ei soovi antul teemal kommentaare anda.<\/p>\n

Teeme teineteisele p\u00f5gusa \u00fclevaate oma Morzine’i loost. Ryani lugu on \u00fcsna t\u00fc\u00fcpiline siinsetele inglastele – korraks n\u00e4dalaks puhkusele tulnud noormees on siin n\u00fc\u00fcdseks elanud juba viis aastat. Varasemalt baarmenina leiba teeninud Ryan on n\u00fc\u00fcd teinud kannap\u00f6\u00f6rde ja hoopis ehituse peale l\u00e4inud ning naudib seal vaikset nokitsemist. Jagan tema huvi \u00fcksluisete monotoonsete tegevuste \u00a0vastu, kus m\u00f5istus saab rahulikult puhata. Siit hakkab vaikselt kooruma veel mulle sarnaseid detaile, mis puslet\u00fckkidena hakkavad tervikut looma. Ryan mainib, et lapsena ei l\u00e4inud tal koolis h\u00e4sti, sest ta ei suutnud kohapeal istuda ja keskenduda ning nautis pigem sporti, praegu meeldib talle matkata, sest nendel hetkedel on m\u00f5istus rahulik. H\u00fc\u00fcatan natuke liiga ennatlikult: “Haa, k\u00f5lab nagu sul on ka ATH!” kuid olen korraks unustanud, et inimestele ei meeldi, kui neid diagnoositakse, ning pean n\u00fc\u00fcd m\u00f5nda aega Ryani vaikivat selga vahtima, samal ajal iiveldusega v\u00f5ideldes. M\u00f5tisklen selle \u00fcle, kui kurb see on, et loominguline p\u00f5nevalt toimiv aju v\u00f5ib inimese elu \u00e4ra rikkuda, kui sellega valesti ringi k\u00e4ia. Ka Scotty teatas mulle \u00fchel hetkel t\u00f6\u00f6l, et tal on t\u00f5en\u00e4oliselt diagnoosimata t\u00f5sine ATH, sest ta ei suuda hetkekski enda ringitormavate m\u00f5tetega vaikuses olla ja peab seet\u00f5ttu alatasa k\u00f5vasti muusikat kuulama v\u00f5i seeni ja LSD-d koos MDMA-ga manustama.<\/p>\n

Kaua ma aga m\u00f5tiskleda ei saa, sest Ryan otsustab kose juurest “l\u00f5igata” ning tema valitud otsetee viib meid p\u00fcstloodis m\u00f6\u00f6da puujuurtega p\u00f5imitud metsateed \u00fcles. Mul on esimese viie minutiga kops nii koos, et raske on pulssi taastada. Samuti hakkan ma eksessiivselt higistama, nii et \u00fchel hetkel istun p\u00f5llu\u00e4\u00e4res l\u00e4bim\u00e4rjana, hingetu ja kaanin vett. Ryan k\u00f5nnib veidi kannatamatult k\u00e4ed puusas edasi-tagasi ja mainib, et vist oli jah v\u00e4he j\u00e4rsk see t\u00f5us. Mina, kes ma pole j\u00e4tkuvalt harjunud m\u00e4gedega, ronin esimesed poolteist tundi rada m\u00f6\u00f6da \u00fcles nii, et pean iga viie minuti tagant kaks minutit puhkama. M\u00f5istan, et see on talle v\u00e4hemalt sama t\u00fc\u00fctu kui mulle, kuid ma ei saa sinna paraku mitte midagi parata, ning \u00f5nneks Ryan ei \u00fctle ka midagi. Ikka edasi, ikka edasi. \u00dchel hetkel m\u00e4rkan, et mul pole telefoni kaasas. No tore, kuidas ma sellega k\u00fcll hakkama sain! Ryan pakub lahkelt, et v\u00f5in tema telefoniga pilte teha ja hiljem saadab ta mulle need edasi. Vaade hakkab t\u00f5esti \u00fcha ilusamaks minema ning peame veidi tempot t\u00f5stma, et enne p\u00e4ikse loojumist tippu j\u00f5uda. Minu suure h\u00e4daldamise taustal siiski j\u00f5uame l\u00f5puks ikka tippu v\u00e4lja. \u00d5nnelik, et see \u00f5udus l\u00f5puks l\u00e4bi on, pakun Ryanile maasikaid ja juhendan teda n\u00fc\u00fcd minust fotoseeriat pildistama. Ryan t\u00e4idab s\u00f5nakuulelikult oma rolli. Ega seal tuule k\u00e4es higisena kaua l\u00f5diseda ei kannata, sest n\u00fc\u00fcd hakkab v\u00f5idujooks ajaga – enne pimedat on vaja metsast v\u00e4lja saada. See on aga v\u00f5imatu missioon, sest \u00fclesronimine on v\u00f5tnud aega ca 2,5 tundi ning p\u00e4ike on juba loojumas. Kui me just tunniga ei suuda alla j\u00f5uda, j\u00e4\u00e4me pimeda peale ja ilmselgelt mingit valgustust metsavahel ju ei ole. Hakkame aga kalpsama, mina j\u00e4lle downhill queen<\/em>’ina ees, Ryan hoolikalt p\u00fc\u00fcdmas mul kannul p\u00fcsida. Pean tunnistama, et kuigi mul tema vastu v\u00e4himatki romantilist huvi ei ole, tunnen end Ryani seltskonnas \u00fcllatavalt turvaliselt ja mugavalt. Kuna mul midagi “kaotada” pole, lasen n\u00fc\u00fcd juba k\u00f5ik torud lahti ja r\u00e4\u00e4gin k\u00f5igest, mis p\u00e4he tuleb – alates lapsep\u00f5lvest kuni helimeditatsioonideni v\u00e4lja. Ryan kuulab huviga ja mitte \u00fchegi teema osas ei kostu temalt hinnanguid v\u00f5i sarkasmi, k\u00fcsib ja r\u00e4\u00e4gib kaasa, m\u00f5tleb ja arutleb. Selline tunne, nagu oleks hea s\u00f5braga seiklemas.<\/p>\n