{"id":625,"date":"2024-11-13T20:21:22","date_gmt":"2024-11-13T20:21:22","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=625"},"modified":"2024-11-13T20:36:21","modified_gmt":"2024-11-13T20:36:21","slug":"solvangud-ja-kehaline-karistus-prantslaste-armastusekeeled","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=625","title":{"rendered":"Solvangud ja kehaline karistus – prantslaste armastusekeeled"},"content":{"rendered":"

Oma teise n\u00e4dala l\u00f5pus saan enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algust Rosie’ga kokku, et talle oma kohtingutest ja t\u00f6\u00f6elust muljetada. Kuna tema praktikaperiood hakkab otsa saama, \u00fcritame veel siin-seal v\u00e4iksed kokkusaamisi ja kohvitamisi korraldada, kui muuks aega ei leia. K\u00f5nnin t\u00e4navat m\u00f6\u00f6da m\u00e4est \u00fcles meie kohtumispaika, kui tunnen k\u00f5hus \u00e4revust muudkui kasvamas. Hirm t\u00f6\u00f6p\u00e4evade ees on muutunud halvavaks, sest keskkond on nii pingeline ja kunagi ei tea, mida p\u00e4ev toob. Bossi naeratuse taga on alati mingi vari ja kui ta mul midagi teha palub, j\u00e4\u00e4b mu aju justkui seisma. Midagi ei j\u00e4\u00e4 meelde, asjad kukuvad k\u00e4est ja m\u00f5istus on lihtsalt pude – \u00f5udne, mida v\u00f5ib pidev stressiolukord n\u00e4rvis\u00fcsteemiga teha. J\u00f5uan Rosie’ni, kes naerates mind tervitab, kui tunnen, et enam ei suuda pisaraid tagasi hoida. Tema turvaline ja s\u00f5bralik kohaolu on p\u00e4\u00e4stikuks k\u00f5ikide allasurutud emotsioonide vallandumisele. Rosie ehmub ja uurib, et mis juhtus. \u00dcritan kuidagi k\u00f5\u00f5ksudes puterdada, et ma olen nii v\u00e4sinud ja enam ei jaksa lihtsalt. Enam ei ole v\u00f5imalik seda laviini peatada. Rosie talutab mind l\u00e4hima kohviku terrassile, kus \u00fcritan ennast v\u00e4ljendada ja s\u00f5nu ritta seada, samal ajal v\u00e4ltides draama j\u00f5udmist l\u00e4hedal istujate k\u00f5rvadesse. Morzine on ikkagi nii v\u00e4ike koht, kus k\u00f5ik teavad k\u00f5iki, ja ei ole vaja, et keegi t\u00e4na kohvikusse astuks ja vaataks – n\u00e4e, see on see t\u00fcdruk, kes hommikul h\u00fcsteeriliselt nuttis ja oma \u00fclemust klat\u0161is!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Oma teise n\u00e4dala l\u00f5pus saan enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algust Rosie’ga kokku, et talle oma kohtingutest ja t\u00f6\u00f6elust muljetada. Kuna tema praktikaperiood hakkab otsa saama, \u00fcritame veel siin-seal v\u00e4iksed kokkusaamisi ja kohvitamisi korraldada, kui muuks aega ei leia. K\u00f5nnin t\u00e4navat m\u00f6\u00f6da m\u00e4est \u00fcles meie kohtumispaika, kui tunnen k\u00f5hus \u00e4revust muudkui kasvamas. Hirm t\u00f6\u00f6p\u00e4evade ees on muutunud halvavaks, sest keskkond on nii pingeline ja kunagi ei tea, mida p\u00e4ev toob. Bossi naeratuse taga on alati mingi vari ja kui ta mul midagi teha palub, j\u00e4\u00e4b mu aju justkui seisma. Midagi ei j\u00e4\u00e4 meelde, asjad kukuvad k\u00e4est ja m\u00f5istus on lihtsalt pude – \u00f5udne, mida v\u00f5ib pidev stressiolukord n\u00e4rvis\u00fcsteemiga teha. J\u00f5uan Rosie’ni, kes naerates mind tervitab, kui tunnen, et enam ei suuda pisaraid tagasi hoida. Tema turvaline ja s\u00f5bralik kohaolu on p\u00e4\u00e4stikuks k\u00f5ikide allasurutud emotsioonide vallandumisele. Rosie ehmub ja uurib, et mis juhtus. \u00dcritan kuidagi k\u00f5\u00f5ksudes puterdada, et ma olen nii v\u00e4sinud ja enam ei jaksa lihtsalt. Enam ei ole v\u00f5imalik seda laviini peatada. Rosie talutab mind l\u00e4hima kohviku terrassile, kus \u00fcritan ennast v\u00e4ljendada ja s\u00f5nu ritta seada, samal ajal v\u00e4ltides draama j\u00f5udmist l\u00e4hedal istujate k\u00f5rvadesse. Morzine on ikkagi nii v\u00e4ike koht, kus k\u00f5ik teavad k\u00f5iki, ja ei ole vaja, et keegi t\u00e4na kohvikusse astuks ja vaataks – n\u00e4e, see on see t\u00fcdruk, kes hommikul h\u00fcsteeriliselt nuttis ja oma \u00fclemust klat\u0161is!<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":634,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":["post-625","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-morzine"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7628-1-scaled-e1731530165580-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7628-1-scaled-e1731530165580.jpg",1920,1958,false]},"categories_names":{"26":{"name":"Morzine","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=26"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/625","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=625"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/625\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":633,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/625\/revisions\/633"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/634"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=625"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=625"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=625"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}