{"id":625,"date":"2024-11-13T20:21:22","date_gmt":"2024-11-13T20:21:22","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=625"},"modified":"2024-11-13T20:36:21","modified_gmt":"2024-11-13T20:36:21","slug":"solvangud-ja-kehaline-karistus-prantslaste-armastusekeeled","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=625","title":{"rendered":"Solvangud ja kehaline karistus – prantslaste armastusekeeled"},"content":{"rendered":"

Oma teise n\u00e4dala l\u00f5pus saan enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algust Rosie’ga kokku, et talle oma kohtingutest ja t\u00f6\u00f6elust muljetada. Kuna tema praktikaperiood hakkab otsa saama, \u00fcritame veel siin-seal v\u00e4iksed kokkusaamisi ja kohvitamisi korraldada, kui muuks aega ei leia. K\u00f5nnin t\u00e4navat m\u00f6\u00f6da m\u00e4est \u00fcles meie kohtumispaika, kui tunnen k\u00f5hus \u00e4revust muudkui kasvamas. Hirm t\u00f6\u00f6p\u00e4evade ees on muutunud halvavaks, sest keskkond on nii pingeline ja kunagi ei tea, mida p\u00e4ev toob. Bossi naeratuse taga on alati mingi vari ja kui ta mul midagi teha palub, j\u00e4\u00e4b mu aju justkui seisma. Midagi ei j\u00e4\u00e4 meelde, asjad kukuvad k\u00e4est ja m\u00f5istus on lihtsalt pude – \u00f5udne, mida v\u00f5ib pidev stressiolukord n\u00e4rvis\u00fcsteemiga teha. J\u00f5uan Rosie’ni, kes naerates mind tervitab, kui tunnen, et enam ei suuda pisaraid tagasi hoida. Tema turvaline ja s\u00f5bralik kohaolu on p\u00e4\u00e4stikuks k\u00f5ikide allasurutud emotsioonide vallandumisele. Rosie ehmub ja uurib, et mis juhtus. \u00dcritan kuidagi k\u00f5\u00f5ksudes puterdada, et ma olen nii v\u00e4sinud ja enam ei jaksa lihtsalt. Enam ei ole v\u00f5imalik seda laviini peatada. Rosie talutab mind l\u00e4hima kohviku terrassile, kus \u00fcritan ennast v\u00e4ljendada ja s\u00f5nu ritta seada, samal ajal v\u00e4ltides draama j\u00f5udmist l\u00e4hedal istujate k\u00f5rvadesse. Morzine on ikkagi nii v\u00e4ike koht, kus k\u00f5ik teavad k\u00f5iki, ja ei ole vaja, et keegi t\u00e4na kohvikusse astuks ja vaataks – n\u00e4e, see on see t\u00fcdruk, kes hommikul h\u00fcsteeriliselt nuttis ja oma \u00fclemust klat\u0161is!<\/strong><\/p>\n

K\u00f5ik, mida ma suudan v\u00e4ljendada, on see, et ma olen nii v\u00e4sinud \u00e4revusest ja k\u00f5rini hirmust ning sellest, et mu aju ei t\u00f6\u00f6ta. Mu keha n\u00e4itab allaandmise m\u00e4rke ja ma n\u00e4en samu tunnuseid, mis avaldusid eelmisel kevadel, kui ma l\u00e4bip\u00f5lemisega haiguslehele j\u00e4in. Mis on v\u00e4ga hirmutav, sest sellesse s\u00fcngesse kohta ei soovi ma uuesti j\u00f5uda. Need tundem\u00e4rgid t\u00e4hendavad, et ma olen valel teel ja pean kiirelt enda kaitseks mingid muudatused sisse viima. Ma ei tulnud sellele reisile oma vaimset tervist rikkuma, vaid tervendama. Samuti ei tulnud ma Kohvikusse t\u00f6\u00f6le, et taluda \u00e4revust ja alandusi, vaid Bossile appi. Ma tulin t\u00f6\u00f6le tema h\u00fcvanguks ja kui minu siinolek k\u00f5igile osapooltele rohkem kahju kui kasu toob, pole mul m\u00f5tet siia j\u00e4\u00e4da. Rosie uurib, et kas ma olen Bossile neid tundeid-m\u00f5tteid v\u00e4ljendanud. Raputan pead, sest sellised vestlused l\u00f5ppevad minu jaoks t\u00e4ieliku katastroofina – alati, kui mul on vaja end selges\u00f5nalist v\u00e4ljendada ja piire kehtestada, t\u00f5usevad pisarad ja ma olen \u00fcks m\u00e4rg nartsuke. Kohe kindlasti ei soovi ma Bossi ees nutma hakata, ei, ait\u00e4h. Rosie arvab, et peaksin siiski h\u00e4rra fakti ette panema v\u00f5i paluma t\u00f6\u00f6tingimusi muuta nii, et k\u00e4in kohal abis ainult vaiksematel hetkedel p\u00e4evast. Nuuksumine hakkab vaikselt taanduma ja Rosie n\u00f5uanded tunduvad v\u00f5ib-olla isegi tehtavad. Ohkan. Ei saa siin elus ikka ilma enda eest seismata. \u00d5ppetund \u00f5ppetunni otsas, kuni peat\u00fckk on l\u00e4bitud. L\u00e4hen jalgu lohistades, kuid siiski veidi lootusrikkamalt t\u00f6\u00f6le – midagi peab igatahes muutuma.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6le saabun nagu s\u00f5tta, aga Boss on \u00fcllatavalt s\u00f5bralik. Olen segaduses, sest ma olin valmistunud t\u00f5siseks jutuajamiseks. Terve p\u00e4eva jooksul on Boss minuga meeldiv, rahulik ja kannatlik ning tuleb isegi omaalgatuslikult mulle soovitusi andma, kuidas mu latte-art<\/em>’i parandada. Poole p\u00e4eva pealt k\u00f5netan teda pools\u00f5bralikult t\u00f6gades: “Sa tundud t\u00e4na heas tujus olevat…?” Boss hakkab selle peale vaid hullumeelselt naerma: “Mul on lihtsalt suva! Mul on nii k\u00f5rini k\u00f5igest!” Naeran \u00fcllatunult kaasa ja uurin, et millest tal siis nii k\u00f5rini on. “Lollidest klientidest! Saad aru, see naine k\u00fcsis t\u00e4na, kas ta v\u00f5ib arvutiga t\u00f6\u00f6d tegama tulla. Muidugi lubasin, nagu teisedki kliendid, kes oma pisikese l\u00e4pakakesega siia istuma tulevad. Ja saad aru – ta tuleb KAHE SUURE MONITORIGA kohvikusse!! T\u00e4iesti l\u00f5pp, mis lollimaja.” N\u00fc\u00fcd naeran ma juba peaaegu pisarates kaasa ja lausun: “Noh, igatahes see tuju sobib sulle h\u00e4sti, j\u00e4tka samas vaimus!” Ja mingil p\u00f5hjusel p\u00e4rast seda p\u00e4eva ja vestlust v\u00f5tab meie suhtlus hoopis teistsuguse suuna. Hakkan l\u00f5puks aru saama, kuidas bossmehega suhtlema peab – tuleb lihtsalt vastata sama sarkastilise ja musta huumoriga, nagu tema seda teeb. Varem \u00fcritasin olla hea ja tubli t\u00f6\u00f6taja, kuid prantslane ei hinda s\u00f5nakuulelikust – tema armastuse keel on sarkasm ja s\u00f5im. N\u00e4iteks – kui ma tema arust liiga kaua olen pausil olnud, viskab ta: “Aa, sa oled siin, ma arvasin, et sa lendasid vahepeal Eestisse tagasi.” Vastan, et lendasin jah, aga mingil imep\u00f5hjusel otsustasin tagasi tulla. Naeratus. Kui mul latte-art<\/em> h\u00e4sti v\u00e4lja tuleb, heidab ta pilgu tassi ja imestab: “Oo, kas sa p\u00e4rast kella kolme oskad j\u00e4rsku kohvi teha v\u00f5i?” Vastan, et jah, kohvi oskan ma teha ainult vahemikus kella kolmest kella viieni. Taaskord – lai naeratus.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kahel korral suudab h\u00e4rra mind siiski veel \u0161okeerida. Esimene kord, kui r\u00e4\u00e4gin t\u00f6\u00f6kaaslastele, et pole suutnud veel kohalikust kaltsukast leida l\u00fchikesi p\u00fckse, kuhu mu tagumik sisse mahuks. Boss vaatab mind suurte silmadega ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, kui keldrist piimakastiga leti taha saabub, teatab k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega: \u201cLiiguta oma paksu p*rset!\u201d P\u00f6\u00f6ritan lolli nalja peale silmi, kuid n\u00e4en eemal Rory \u0161okeeritud n\u00e4gu: “Kas ta just \u00fctles k\u00f5igi ees, et sul on paks p*erse v\u00f5i??” Ma olen isegi meelitatud, et Rory minu eest solvunud on. Seletan talle lahti, et nali oli k\u00fcll loll, aga eks ma selle endale ka ise kaela kutsusin. \u00a0<\/span><\/p>\n

Teisel korral olen parasjagu Bossiga leti taga kahekesi, koristan omis m\u00f5tetes, kui boss j\u00e4rsku mulle otsa vaatab ja lausub: \u201cAnna oma k\u00e4si.\u201d Vaatan teda umbusklikult ja sirutan peopesa aeglaselt v\u00e4lja, j\u00e4\u00e4des mingit viieaastase lolli nalja ootama, a la asetab mulle pr\u00fcgi peo peale vms . Selle asemel aga p\u00f6\u00f6rab ta rahulikult mu peopesa allapoole ning l\u00f6\u00f6b lataka vastu labak\u00e4tt. J\u00f5llitan teda \u0161okeeritult – kas ma sain just\u2026 laksu? \u00dclemus k\u00fcsib naeratades: \u201cKas sa tead, mille eest see oli?\u201d Seisan tummalt nagu viieaastane, kes on just pahandusega vahele j\u00e4\u00e4nud. Ikka veel liiga rabatud s\u00fcndmuste k\u00e4igust proovin kiirelt l\u00e4bi m\u00f5elda, mida ma siis nii hullu tegin – kas selle p\u00e4rast, et ma k\u00e4tepaberit kasutasin v\u00f5i? K\u00e4tepaber on nimelt kallis ja seda ei tohi raisata, eelistatud on k\u00e4te kuivatamine selleks etten\u00e4htud r\u00e4tikusse. \u201cSest sa avasid pr\u00fcgikasti kaane k\u00e4ega, mitte jalaga.\u201d – \u201cJa selle p\u00e4rast sa L\u00d5ID MIND??\u201d h\u00fc\u00fcatan \u00e4rritunult. \u201cNojah, siis teine kord j\u00e4\u00e4b meelde,\u201d naerab Boss edasi. <\/span>Kui hiljem olukorrast t\u00f6\u00f6kaaslastele edasi r\u00e4\u00e4gin, ei t\u00f5sta \u00fckski neiu kulmu. Jah, k\u00f5ik mu t\u00f6\u00f6kaaslased on \u00fclemuselt erinevate \u201cpattude\u201d eest laksu vastu k\u00e4tt saanud. \u00dcks isegi tunnistas, et t\u00f5esti j\u00e4i h\u00e4sti meelde ja uuesti enam ei korranud sama viga. Minu r\u00f5\u00f5muks aga saabub j\u00e4rgmisel p\u00e4eval olukord, kus \u00fclemus leti taga midagi kokku k\u00e4kerdab, mina v\u00f5idukalt talle selle eest heleda laksu lajatan ja r\u00f5\u00f5msalt h\u00fc\u00fcan: \u201cN\u00fc\u00fcd vast j\u00e4\u00e4b meelde!\u201d V\u00f5ib \u00f6elda, et sellest hetkest vallutan ma Bossi s\u00fcdame.\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast olukorra kulmineerumist ja rahunemist Kohvikus julgen l\u00f5puks trenni kuupaketi \u00e4ra osta. Olen nii kaua oodanud, et saaks j\u00e4lle j\u00f5usaalis k\u00e4ima hakata ja \u00fcks kahest saalist asub alla viieminutise jalutusk\u00e4igu kaugusel minu kodust, kusjuures Rosie’i t\u00f6\u00f6koha k\u00f5rvalmajas! Kuna hind on selles v\u00e4ikses prestii\u017eses klubis \u00fc\u00fcratu – \u00fcle 80\u20ac -, tahtan enne kindel olla, et j\u00e4\u00e4n \u00fcldse Morzine’i nii kauaks. N\u00fc\u00fcd, kui suhted t\u00f6\u00f6l on paranenud, saan l\u00f5puks hakata endale mingit elur\u00fctmi ehitama. Kuna meil ei ole otsest t\u00f6\u00f6graafikut, vaid elu k\u00e4ib umbes nii, et t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus Boss avaldab, kas ja mis kell ta soovib mind j\u00e4rgmisel p\u00e4eval n\u00e4ha, ei saa ma praktiliselt mingeid plaane teha. \u00dcldjuhul on vaba \u00fcks p\u00e4ev keset n\u00e4dalat (T\/K) ja teine n\u00e4dalavahetusel. Alguses k\u00e4in v\u00e4hemalt stabiilselt 11-18 graafiku j\u00e4rgi, siis aga otsustab Boss mingeid vimkasid vehkima hakata ja mind kas kell 10 v\u00f5i hoopis kell 9 kohale kutsuda. Ei saa \u00f6elda, et ma selle \u00fcle v\u00e4ga \u00f5nnelik oleks, aga kuidagi suudan siiski 2-3 korda n\u00e4dalas trenni j\u00f5uda ja ka toitumise regulaarse ja v\u00f5rdlemisi korraliku hoida. Hea toitumine on minu jaoks ikkagi nii keskkonnast tulenev. Morzine’is kuidagi tuleb see imelihtsalt. \u00dcks m\u00f5jutajatest on meie korteri k\u00f6\u00f6k, mis on selline mahe ja kutsub s\u00fc\u00fca tegema, ning kuna Kate on endine kokk, on k\u00f6\u00f6gis igasugu vahvaid toiduaineid ja kokkamisvahendeid. Suurim tegur on aga tegelikult see, et Morzine’is on ainult \u00fcks s\u00f6\u00f6gipood, mis pannakse kell 20 kinni ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud on kohalikud pisi\u00e4rid. Ei mingit McDonaldsit, Hessi v\u00f5i Circle K-d. Kujutate siis ette seda tunnet, kui tahaks midagi head n\u00e4ksida v\u00f5i on p\u00e4evad v\u00f5i pohmakas. Pole kuskilt midagi Woltida-Boltida v\u00f5i kaasa haarata. Kui kodus leidub mingit jampsi, siis on tore, aga kui ei ole, tuleb 15 minutit poodi k\u00f5ndida ja p\u00e4rast 20 minutit m\u00e4est \u00fcles tagasi rassida. Ja kes seda siis viitsib. \u00dcks kord l\u00e4ksingi drinkide j\u00e4rgsel hommikul poodi sihiga saada “midagi head”. Noh, ja mida sa siis sealt s\u00f6\u00f6gipoest ostad? Pole ju friikartuleid v\u00f5i kr\u00f5bedaid tiibasid. K\u00f5ike tuleb ise teha. Vahtisin t\u00fchja pilguga ringi ja ausalt – ma ei tea, kas mu elus tuleb veel sellist pohmellihommikut, kus ma vitsutan kodus grillitud krevette ja t\u00fckeldatud ananassi…<\/p>\n