{"id":614,"date":"2024-11-12T11:44:26","date_gmt":"2024-11-12T11:44:26","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=614"},"modified":"2024-11-13T20:43:23","modified_gmt":"2024-11-13T20:43:23","slug":"esimene-sahmakas-kulma-vett-ja-natuke-liiga-imal-deit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=614","title":{"rendered":"Esimene sahmakas k\u00fclma vett ja natuke liiga imal deit"},"content":{"rendered":"

9. august on see p\u00e4ev, kui Kohvikuboss l\u00f5puks esimest korda minu peale n\u00e4hvab. Enne seda oli k\u00fcll \u00f5hus tunda pinget, kuid erinevalt teiste t\u00f6\u00f6tajatega k\u00e4itumisest oli ta minuga alati kannatlik, rahulik, s\u00f5bralik. Oli aga aja k\u00fcsimus, millal see lusikas l\u00f5puks kukub. Ja kukkuski. Olen just alustanud kella 11st vahetust, sean end leti taga sisse, teen endale kohvi ja viin kurssi p\u00e4evaolukorraga. Marian v\u00f5tab tellimusi ja mina teen jooke. Rory on k\u00f6\u00f6gis. \u00dclemus istub leti vastas oleva laua taha arvutit\u00f6\u00f6d tegema, sest inimesi ei ole palju, aga igaks juhuks ta veel ootab, kui peaks l\u00f5una paiku kiireks minema. \u00a0Marian teenindab inimesi ning annab mulle j\u00e4rjest tellimusi. Olen avastanud, et minu v\u00f5ime k\u00f5rvade kaudu infot vastu v\u00f5tta on t\u00e4iesti puudulik. Varasemalt on kohvikus t\u00f6\u00f6tades alati tellimused antud t\u0161eki peal, et oleks \u00fclevaade jookidest ja j\u00e4rjekorrast. Siin aga kasutatakse mingit ebainimlikku s\u00fcsteemi, kus Boss v\u00f5tab ise tellimusi ja teeb j\u00e4rjest jooke, samal ajal naeratades klientidega juttu r\u00e4\u00e4kides. Keegi teine sellele standardile vastata ei suuda ning seega on lisaks alati \u00fcks inimene ka kassa juures. Paraku v\u00f5tab \u00fche tellimuse vastu v\u00f5tmine sageli v\u00e4hem aega kui jookide valmistamine ning tellimuste meelespidamine muutub minu jaoks ilmv\u00f5imatuks. <\/strong><\/p>\n

J\u00e4rsku tekib jookide j\u00e4rjekord, sest<\/span> k\u00f5ik tellimused on erinevad – kaera latte siin, ekstrakuum flat white<\/em> kaasa, j\u00e4\u00e4-chai kaasa, kaera matcha siin jne jne. Hakkan sapsima ja palun Marianil joogid \u00fcles kirjutada, sest ei suuda seda k\u00f5ike k\u00e4igu pealt haarata. J\u00e4rsku t\u00f5stab omanik pilgu, kihutab kohale, l\u00fckkab mu eest, hakkab ise kohvisid tegema ja sisistab: \u201cSa oled liiga aeglane, kuidas sul nii kaua aega l\u00e4heb, see pole ju raske!\u201d Astun sammu tagasi ja tardun – mis just juhtus? Seisan paar sekundit s\u00f5natult ja vaatan kasutuna olukorda, sest ei oska midagi endaga peale hakata. Omanik k\u00e4ratab \u00fcle \u00f5la: \u201cMine tee siis midagi muud, kui sa kohvisid teha ei oska!\u201d<\/span>Hakkan pisaraid neelates laudu koristama ja pigistan kolleegidele l\u00e4bi hammaste: \u201cMulle aitab, ma l\u00e4hen minema!\u201d Marian, kel juba varasemalt bossiga sarved ristis on, noogutab kaasa ja teatab, et siis l\u00e4hme koos! Rory k\u00fcsib kohkunult, et kas ma olen ikka vahetuse l\u00f5puni. Loomulikult olen – oma t\u00f6\u00f6kaaslaseid ma h\u00e4tta ei j\u00e4ta. Boss ei lausu olukorra kohta poolt s\u00f5nagi, vaid lahkub rahulikumal hetkel kohvikust, et minna m\u00e4girattaga s\u00f5itma. Meie peame nii kaua plaani, kuidas oma draamatilist lahkumist korraldada – kas t\u00e4na, homme, koos v\u00f5i eraldi? Raha tahaks ikka saada ju oma kannatuste eest, aga \u00e4kki boss vihastab ja ei maksa siis? Loll olukord. Igaljuhul on kohvikus \u00f5hk v\u00e4ga pingeline. Vahepeal astub l\u00e4bi pohmas Scotty, kellel on vaba p\u00e4ev, ning kurdan talle oma elu. Scotty v\u00e4ljendab p\u00f5lastust Bossi osas ning teavitab, et tema juba andis lahkumisavalduse – see on tema viimane t\u00f6\u00f6n\u00e4dal. Olen sellest uudisest \u00fcllatunud, sest meil on nii v\u00e4ike tiim, et iga liikme kaotus on kurb, olen just k\u00f5igiga hakanud \u00e4ra harjuma. Samas leian, et mulle m\u00f5jub pigem h\u00e4sti, kui Scottyt ei ole siin iga p\u00e4ev mesijuttu ajamas. \u00a0P\u00e4eva l\u00f5pus saabub h\u00e4rra Boss heas tujus tagasi, eelnevat ei puuduta poole s\u00f5nagagi, vaid teatab: “Ahah, teil k\u00f5ik siin juba tehtud, jah? V\u00e4ga tublid, l\u00e4hme teeme \u00fched dringid!” Vaatame Marianiga teineteisele k\u00fcsivalt otsa – kas see oli vabandus v\u00f5i? Seej\u00e4rel viskame pead kuklasse ja kuulutame: \u201cSina maksad.\u201d Sellega on teema l\u00f5petatud.\u00a0<\/span><\/p>\n

P\u00e4rast draamatilist p\u00e4eva olen puruv\u00e4sinud ja t\u00fcdinenud, kui saabub s\u00f5num kohtingu\u00e4pis inglise noormehelt, kes siit parasjagu on l\u00e4bi s\u00f5itmas. Ah, mis seal ikka, kui sai juba \u00fcks drink tehtud, teeme siis teise veel. V\u00e4ga ebaminulik muidugi kahel p\u00e4eval j\u00e4rjest tipsutada, aga homme on vaba p\u00e4ev ja preilil on vaja auru v\u00e4lja lasta! Mukin siis ennast \u00e4ra, pistan kleidi selga ja kekutan Emily t\u00f6\u00f6koha poole. Kuna ma ei ole Morzine’is v\u00e4ga v\u00e4ljas k\u00e4inud, siis ma ei osanud midagi muud kohtinguks ka v\u00e4lja pakkuda, aga Emily on kiitnud, et see on v\u00e4ga m\u00f5nus koht, kus ta baari m\u00e4ned\u017eerina t\u00f6\u00f6tab, seega tundus hea turvaline valik tuttava pilgu all v\u00f5\u00f5raga kohtumiseks. Kohale j\u00f5udes avastan, et terrassil istuvad ka Emily vanemad, kes mulle usinasti lehvitavad. Emily andis neile range korralduse mitte mind segama tulla. Saabub noormees, t\u00e4itsa kena ja viisakas, jutt jookseb, vein voolab ja tunnen ennast \u00fcle n\u00e4dala m\u00f5nusalt vabalt. \u00dchel hetkel avaldab noormees, et k\u00f5ht hakkab t\u00fchjaks minema. Teen ettepaneku minna Morzine’i ainsasse r\u00e4mpstoidu putkasse, kust saab frit\u00fc\u00fcritud kana ja friikaid kaasa osta. Edasi tekib mul m\u00f5te, et kuna noormehel on auto, siis v\u00f5iks s\u00f5ita Montriandi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde t\u00e4hti vaatama, sest seda olen ma t\u00fckk aega teha tahtnud. Istumegi autosse, kuid vahepeal on minu huvi noormehe vastu raugema hakanud. Mitte, et ta midagi otseselt teinud oleks, aga veinilokaalist v\u00e4ljudes ei tundunud ta enam nii \u0161armantne kui siseruumides, vaid kuidagi uimane, veniv ja flegmaatiline. Kui ma poleks tervet \u00f5htut tema k\u00f5rval veetnud, arvaksin, et ta on s\u00fcgavalt pilves. Aga ei olnud. Inimene on lihtsalt selline.<\/p>\n

J\u00e4rve \u00e4\u00e4res on t\u00e4pselt nii kaunis, kui ma ette kujutasin – ainsaks valguseks t\u00e4hed ja kuu. \u00d5ues on aga augustikuu \u00f5htul juba \u00fcllatavalt jahe ning kuigi pleed saab istumise alla laotatud, hakkan koheselt l\u00f5disema. Noormees pakub, et toob mulle autost enda riided, ning kaob terveks igavikuks kusagile kohmitsema. L\u00f5puks saabub ta pusa, dressip\u00fckste ja pikkade sokkidega ning mina riietan ennast kubujussiks. Jutustame ja s\u00f6\u00f6me ning l\u00f5puks heidame pikali t\u00e4hti vaatama. Olukord ise v\u00f5iks olla h\u00e4sti kaunis ja id\u00fclliline, ja ongi, aga noormehe kohalolu sellele ausalt \u00f6eldes lisav\u00e4\u00e4rtust enam ei anna. \u00dcritame aeg-ajalt langevaid t\u00e4hti tabada ning noormees k\u00fcsib, et ei tea, kas me soovime sama asja. P\u00f6\u00f6ritan pimedas silmi ja \u00fctlen oma peas, et kui sa just raha- ja reisi\u00f5nne ei soovi, siis kindlasti mitte. Siis k\u00fcsib noormees, et mida ma oma tulevases abikaasas otsin. Jeesus k\u00fcll. Selgitan siis, et ma v\u00f5in igasugu nimekirju koostada, mida ma tahan ja ei taha, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes taandub k\u00f5ik lihtsalt sobivusele ja \u00f5igele tundele. Mida siin kohe \u00fcldse praegu enam pole. \u00d5nneks noormees p\u00fcsib viisakas ja mingeid pealet\u00fckkivaid l\u00e4henemiskatseid ei korralda, seega \u00fchel hetkel on mul maas lamamisest nii k\u00fclm, et palun end koju s\u00f5idutada. Noormees uurib, et mis mul homme plaanis on, kuna ta veel kaheks \u00f6\u00f6ks on siiakanti j\u00e4\u00e4mas. Noh, mul on vaba p\u00e4ev ja peaksin hommikul end varasele bussile ajama, et Thononi kirbukatiirule vedada. Noormees pakub, et ta v\u00f5ib minuga kaasa tulla. Noh, autoga oleks ikka oluliselt m\u00f5nsam sinna kohale saada ja ega tema seltskond n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris talumatu ka ei ole, nii et ehk on siis v\u00e4hemalt l\u00f5bus. Plaan paigas.<\/p>\n

10. augusti hilishommikul seisan p\u00f5lvi n\u00f5ksutades oma maja ees, kui ette s\u00f5idab p\u00e4ikseprillide ja sonim\u00fctsiga \u00fcleni valges sohver kabrioletiga. Kergitan kulme ja muigan selle vaatepildi peale – noh, hea k\u00fcll siis! J\u00e4rsku t\u00f5mbab aga noormees tagaistmelt v\u00e4lja kaks lillelist salli ja k\u00fcsib, et kumba ma tahan. Ee, miks ma peaks \u00fcldse kumbagi neist tahtma? Noormees olevat spetsiaalselt hommikul kohalikust kaltsukast l\u00e4bi p\u00f5iganud, et ma saaksin tunda ennast kui Anne Hathaway, peasall tuules lehvimas. Ma tean, et te k\u00f5ik n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlete, et issand, kui romantiline \u017eest ja milline filmilik moment! Noh, te ikka teate, MIS teeb olukorra romantiliseks? \u00d5ige inimene. Vale inimene teeb olukorra jube ebamugavaks. Proovin siiski hinnata kauneid pingutusi ja v\u00f5tta olukorrast viimast – keeran helesinise siidisalli \u00fcmber pea ja palvetan, et ma sealt t\u00e4isid ei saa. J\u00e4rgmiseks t\u00f5mbab noormees v\u00e4lja karbi maasikaid ja asetab need naeratades minu ette. Vaatan igaks juhuks tagaistme suunas, et kas sealt h\u00fcppab \u00e4kki m\u00f5ni sommeljee ka varsti pokaalidega v\u00e4lja v\u00f5i. \u00d5nneks loksub seal ainult kott veepudelitega. Palaval p\u00e4eval abiks ikka. Sohver ja filmistaar<\/a><\/p>\n

Asume siis oma sinkavonkalisele teele Thononi suunas, kui noormees teeb veel \u00fche peatuse linna\u00e4\u00e4res paiknevas supermarketis – k\u00fclmad karastavad joogid on puudu! J\u00e4\u00e4n autosse istuma ja tunnen, kuidas peasall pitsitab. No nii ebamugav on see olukord. Teine pingutab ninast vere v\u00e4lja, aga mina valiks n\u00fc\u00fcd juba pigem jalgsi Thononi k\u00f5ndimise. L\u00f5puks siis alustame siiski oma teekonda, muusika m\u00e4ngib, p\u00e4ike paistab ja mul on vaba p\u00e4ev. Pole see asi nii hull midagi. J\u00f5uame linna p\u00e4rast kella 12st, mis t\u00e4hendab, et kuulus Emmausi kirbukas on juba kinni, aga kohalik komisjonipood on t\u00e4itsa avatud. Minul oleks vaja l\u00fchikesi teksap\u00fckse ja tuppa sisustuselemente, eelk\u00f5ige \u00fchte suurt postrit v\u00f5i maali. Mida kli\u0161eelikum, seda parem. Kirbukas on noormehega isegi t\u00e4itsa l\u00f5bus, sest pood on t\u00e4is igasugu vana kola, ilusaid ja tobedaid n\u00f5usid, vaase, m\u00f6\u00f6blit, pilte, riideid, vin\u00fc\u00fclplaate jne jne. Leian \u00fchel hetkel hunniku maailmakunsti postreid – van Gogh, Monet, Manet… Aga hinnad on kr\u00f5bedad, 20+ eurot \u00fche mitte-maali eest! Minu mentaalne eelarve oli umbes 10\u20ac. Sobivaid k\u00fc\u00fcnlaid ega k\u00fc\u00fcnlajalgu ka kahjuks siit ei leia, seega lepin v\u00e4ikse h\u00f5bekandiku ja lillepotiga. L\u00e4hen vaatan uuesti neid maalipostreid, sest \u00fcks kaunis Monet, mis sobiks ideaalselt mu tuppa, ei anna rahu. No hea k\u00fcll, panen siis 20\u20ac hakkama. Lahkun uhkelt oma suure raamiga.<\/p>\n

\"\"
Uus \u0161armikas pereliige<\/figcaption><\/figure>\n

Enne koju minekut k\u00e4ime veel Geneva j\u00e4rves ujumas, sest ilm on tapvalt palav, haarame tee pealt putkast paninid ja oleme valmis Morzine’i naasema. K\u00fcsin luba tagasiteel oma muusikat m\u00e4ngida, sest seda inglise r\u00e4ppi ei viitsi enam taluda. Enda muusikaga on ikka palju id\u00fcllisem m\u00e4giteedel kulgeda, p\u00f6\u00f6ran selja noormehe poole, kelle totudele k\u00fcsimustele ma ausalt \u00f6eldes ei jaksa enam vastata, vaatan hoopis m\u00e4gesid. Saabun koju oma uhke uue “maaliga”. Noormees avaldab k\u00fcll soovi veel \u00f5htul kohtuda, kuid puterdan, et mul on vaja pesu pesta ja j\u00e4rgnevateks p\u00e4evadeks s\u00f6\u00f6gikorrad valmis kokkata, seega soovin talle head elu ja kiirustan tuppa. Natuke on paha tunne, aga ainult natuke. Pistan maali seinale ja kutsun korterikaaslased vaatama – n\u00e4ete, kunst saabus! Imetleme siis k\u00f5ik seda uut korterikaaslast ja tema suurep\u00e4rast kohanemisv\u00f5imet voodi vastas asetseva seinaga. V\u00f5ib p\u00e4eva lugeda edukaks.<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

9. august on see p\u00e4ev, kui Kohvikuboss l\u00f5puks esimest korda minu peale n\u00e4hvab. Enne seda oli k\u00fcll \u00f5hus tunda pinget, kuid erinevalt teiste t\u00f6\u00f6tajatega k\u00e4itumisest oli ta minuga alati kannatlik, rahulik, s\u00f5bralik. Oli aga aja k\u00fcsimus, millal see lusikas l\u00f5puks kukub. Ja kukkuski. Olen just alustanud kella 11st vahetust, sean end leti taga sisse, teen endale kohvi ja viin kurssi p\u00e4evaolukorraga. Marian v\u00f5tab tellimusi ja mina teen jooke. Rory on k\u00f6\u00f6gis. \u00dclemus istub leti vastas oleva laua taha arvutit\u00f6\u00f6d tegema, sest inimesi ei ole palju, aga igaks juhuks ta veel ootab, kui peaks l\u00f5una paiku kiireks minema. \u00a0Marian teenindab inimesi ning annab mulle j\u00e4rjest tellimusi. Olen avastanud, et minu v\u00f5ime k\u00f5rvade kaudu infot vastu v\u00f5tta on t\u00e4iesti puudulik. Varasemalt on kohvikus t\u00f6\u00f6tades alati tellimused antud t\u0161eki peal, et oleks \u00fclevaade jookidest ja j\u00e4rjekorrast. Siin aga kasutatakse mingit ebainimlikku s\u00fcsteemi, kus Boss v\u00f5tab ise tellimusi ja teeb j\u00e4rjest jooke, samal ajal naeratades klientidega juttu r\u00e4\u00e4kides. Keegi teine sellele standardile vastata ei suuda ning seega on lisaks alati \u00fcks inimene ka kassa juures. Paraku v\u00f5tab \u00fche tellimuse vastu v\u00f5tmine sageli v\u00e4hem aega kui jookide valmistamine ning tellimuste meelespidamine muutub minu jaoks ilmv\u00f5imatuks. J\u00e4rsku tekib jookide j\u00e4rjekord, sest k\u00f5ik tellimused on erinevad – kaera latte siin, ekstrakuum flat white kaasa, j\u00e4\u00e4-chai kaasa, kaera matcha siin jne jne. Hakkan sapsima ja palun Marianil joogid \u00fcles kirjutada, sest ei suuda seda k\u00f5ike k\u00e4igu pealt haarata. J\u00e4rsku t\u00f5stab omanik pilgu, kihutab kohale, l\u00fckkab mu eest, hakkab ise kohvisid tegema ja sisistab: \u201cSa oled liiga aeglane, kuidas sul nii kaua aega l\u00e4heb, see pole ju raske!\u201d Astun sammu tagasi ja tardun – mis just juhtus? Seisan paar sekundit s\u00f5natult ja vaatan kasutuna olukorda, sest ei oska midagi endaga peale hakata. Omanik k\u00e4ratab \u00fcle \u00f5la: \u201cMine tee siis midagi muud, kui sa kohvisid teha ei oska!\u201dHakkan pisaraid neelates laudu koristama ja pigistan kolleegidele l\u00e4bi hammaste: \u201cMulle aitab, ma l\u00e4hen minema!\u201d Marian, kel juba varasemalt bossiga sarved ristis on, noogutab kaasa ja teatab, et siis l\u00e4hme koos! Rory k\u00fcsib kohkunult, et kas ma olen ikka vahetuse l\u00f5puni. Loomulikult olen – oma t\u00f6\u00f6kaaslaseid ma h\u00e4tta ei j\u00e4ta. Boss ei lausu olukorra kohta poolt s\u00f5nagi, vaid lahkub rahulikumal hetkel kohvikust, et minna m\u00e4girattaga s\u00f5itma. Meie peame nii kaua plaani, kuidas oma draamatilist lahkumist korraldada – kas t\u00e4na, homme, koos v\u00f5i eraldi? Raha tahaks ikka saada ju oma kannatuste eest, aga \u00e4kki boss vihastab ja ei maksa siis? Loll olukord. Igaljuhul on kohvikus \u00f5hk v\u00e4ga pingeline. Vahepeal astub l\u00e4bi pohmas Scotty, kellel on vaba p\u00e4ev, ning kurdan talle oma elu. Scotty v\u00e4ljendab p\u00f5lastust Bossi osas ning teavitab, et tema juba andis lahkumisavalduse – see on tema viimane t\u00f6\u00f6n\u00e4dal. Olen sellest uudisest \u00fcllatunud, sest meil on nii v\u00e4ike tiim, et iga liikme kaotus on kurb, olen just k\u00f5igiga hakanud \u00e4ra harjuma. Samas leian, et mulle m\u00f5jub pigem h\u00e4sti, kui Scottyt ei ole siin iga p\u00e4ev mesijuttu ajamas. \u00a0P\u00e4eva l\u00f5pus saabub h\u00e4rra Boss heas tujus tagasi, eelnevat ei puuduta poole s\u00f5nagagi, vaid teatab: “Ahah, teil k\u00f5ik siin juba tehtud, jah? V\u00e4ga tublid, l\u00e4hme teeme \u00fched dringid!” Vaatame Marianiga teineteisele k\u00fcsivalt otsa – kas see oli vabandus v\u00f5i? Seej\u00e4rel viskame pead kuklasse ja kuulutame: \u201cSina maksad.\u201d Sellega on teema l\u00f5petatud.\u00a0 P\u00e4rast draamatilist p\u00e4eva olen puruv\u00e4sinud ja t\u00fcdinenud, kui saabub s\u00f5num kohtingu\u00e4pis inglise noormehelt, kes siit parasjagu on l\u00e4bi s\u00f5itmas. Ah, mis seal ikka, kui sai juba \u00fcks drink tehtud, teeme siis teise veel. V\u00e4ga ebaminulik muidugi kahel p\u00e4eval j\u00e4rjest tipsutada, aga homme on vaba p\u00e4ev ja preilil on vaja auru v\u00e4lja lasta! Mukin siis ennast \u00e4ra, pistan kleidi selga ja kekutan Emily t\u00f6\u00f6koha poole. Kuna ma ei ole Morzine’is v\u00e4ga v\u00e4ljas k\u00e4inud, siis ma ei osanud midagi muud kohtinguks ka v\u00e4lja pakkuda, aga Emily on kiitnud, et see on v\u00e4ga m\u00f5nus koht, kus ta baari m\u00e4ned\u017eerina t\u00f6\u00f6tab, seega tundus hea turvaline valik tuttava pilgu all v\u00f5\u00f5raga kohtumiseks. Kohale j\u00f5udes avastan, et terrassil istuvad ka Emily vanemad, kes mulle usinasti lehvitavad. Emily andis neile range korralduse mitte mind segama tulla. Saabub noormees, t\u00e4itsa kena ja viisakas, jutt jookseb, vein voolab ja tunnen ennast \u00fcle n\u00e4dala m\u00f5nusalt vabalt. \u00dchel hetkel avaldab noormees, et k\u00f5ht hakkab t\u00fchjaks minema. Teen ettepaneku minna Morzine’i ainsasse r\u00e4mpstoidu putkasse, kust saab frit\u00fc\u00fcritud kana ja friikaid kaasa osta. Edasi tekib mul m\u00f5te, et kuna noormehel on auto, siis v\u00f5iks s\u00f5ita Montriandi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde t\u00e4hti vaatama, sest seda olen ma t\u00fckk aega teha tahtnud. Istumegi autosse, kuid vahepeal on minu huvi noormehe vastu raugema hakanud. Mitte, et ta midagi otseselt teinud oleks, aga veinilokaalist v\u00e4ljudes ei tundunud ta enam nii \u0161armantne kui siseruumides, vaid kuidagi uimane, veniv ja flegmaatiline. Kui ma poleks tervet \u00f5htut tema k\u00f5rval veetnud, arvaksin, et ta on s\u00fcgavalt pilves. Aga ei olnud. Inimene on lihtsalt selline. J\u00e4rve \u00e4\u00e4res on t\u00e4pselt nii kaunis, kui ma ette kujutasin – ainsaks valguseks t\u00e4hed ja kuu. \u00d5ues on aga augustikuu \u00f5htul juba \u00fcllatavalt jahe ning kuigi pleed saab istumise alla laotatud, hakkan koheselt l\u00f5disema. Noormees pakub, et toob mulle autost enda riided, ning kaob terveks igavikuks kusagile kohmitsema. L\u00f5puks saabub ta pusa, dressip\u00fckste ja pikkade sokkidega ning mina riietan ennast kubujussiks. Jutustame ja s\u00f6\u00f6me ning l\u00f5puks heidame pikali t\u00e4hti vaatama. Olukord ise v\u00f5iks olla h\u00e4sti kaunis ja id\u00fclliline, ja ongi, aga noormehe kohalolu sellele ausalt \u00f6eldes lisav\u00e4\u00e4rtust enam ei anna. \u00dcritame aeg-ajalt langevaid t\u00e4hti tabada ning noormees k\u00fcsib, et ei tea, kas me soovime sama asja. P\u00f6\u00f6ritan pimedas silmi ja \u00fctlen oma peas, et kui sa just raha- ja reisi\u00f5nne ei soovi, siis kindlasti mitte. Siis k\u00fcsib noormees, et mida ma oma tulevases abikaasas otsin. Jeesus k\u00fcll. Selgitan siis, et ma v\u00f5in igasugu nimekirju koostada, mida ma tahan ja ei taha, aga l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes taandub k\u00f5ik lihtsalt sobivusele ja \u00f5igele tundele. Mida siin kohe \u00fcldse praegu enam pole. \u00d5nneks noormees p\u00fcsib viisakas ja mingeid pealet\u00fckkivaid l\u00e4henemiskatseid ei korralda, seega \u00fchel hetkel on mul maas lamamisest nii k\u00fclm, et palun end koju s\u00f5idutada. Noormees uurib, et mis mul homme plaanis on, kuna ta veel kaheks \u00f6\u00f6ks on siiakanti j\u00e4\u00e4mas. Noh, mul on vaba p\u00e4ev ja peaksin hommikul end varasele bussile ajama, et Thononi kirbukatiirule vedada. Noormees pakub, et ta v\u00f5ib minuga kaasa tulla. Noh, autoga oleks ikka oluliselt m\u00f5nsam sinna kohale saada ja ega tema seltskond n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris talumatu ka ei ole, nii et ehk on siis v\u00e4hemalt l\u00f5bus. Plaan paigas. 10. augusti hilishommikul seisan p\u00f5lvi n\u00f5ksutades oma maja ees, kui ette s\u00f5idab p\u00e4ikseprillide ja sonim\u00fctsiga \u00fcleni valges sohver kabrioletiga. Kergitan kulme ja muigan selle vaatepildi peale – noh, hea k\u00fcll siis! J\u00e4rsku t\u00f5mbab aga noormees tagaistmelt v\u00e4lja kaks lillelist salli ja k\u00fcsib, et kumba ma tahan. Ee, miks ma peaks \u00fcldse kumbagi neist tahtma? Noormees olevat spetsiaalselt hommikul kohalikust kaltsukast l\u00e4bi p\u00f5iganud, et ma saaksin tunda ennast kui Anne Hathaway, peasall tuules lehvimas. Ma tean, et te k\u00f5ik n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlete, et issand, kui romantiline \u017eest ja milline filmilik moment! Noh, te ikka teate, MIS teeb olukorra romantiliseks? \u00d5ige inimene. Vale inimene teeb olukorra jube ebamugavaks. Proovin siiski hinnata kauneid pingutusi ja v\u00f5tta olukorrast viimast – keeran helesinise siidisalli \u00fcmber pea ja palvetan, et ma sealt t\u00e4isid ei saa. J\u00e4rgmiseks t\u00f5mbab noormees v\u00e4lja karbi maasikaid ja asetab need naeratades minu ette. Vaatan igaks juhuks tagaistme suunas, et kas sealt h\u00fcppab \u00e4kki m\u00f5ni sommeljee ka varsti pokaalidega v\u00e4lja v\u00f5i. \u00d5nneks loksub seal ainult kott veepudelitega. Palaval p\u00e4eval abiks ikka. Sohver ja filmistaar Asume siis oma sinkavonkalisele teele Thononi suunas, kui noormees teeb veel \u00fche peatuse linna\u00e4\u00e4res paiknevas supermarketis – k\u00fclmad karastavad joogid on puudu! J\u00e4\u00e4n autosse istuma ja tunnen, kuidas peasall pitsitab. No nii ebamugav on see olukord. Teine pingutab ninast vere v\u00e4lja, aga mina valiks n\u00fc\u00fcd juba pigem jalgsi Thononi k\u00f5ndimise. L\u00f5puks siis alustame siiski oma teekonda, muusika m\u00e4ngib, p\u00e4ike paistab ja mul on vaba p\u00e4ev. Pole see asi nii hull midagi. J\u00f5uame linna p\u00e4rast kella 12st, mis t\u00e4hendab, et kuulus Emmausi kirbukas on juba kinni, aga kohalik komisjonipood on t\u00e4itsa avatud. Minul oleks vaja l\u00fchikesi teksap\u00fckse ja tuppa sisustuselemente, eelk\u00f5ige \u00fchte suurt postrit v\u00f5i maali. Mida kli\u0161eelikum, seda parem. Kirbukas on noormehega isegi t\u00e4itsa l\u00f5bus, sest pood on t\u00e4is igasugu vana kola, ilusaid ja tobedaid n\u00f5usid, vaase, m\u00f6\u00f6blit, pilte, riideid, vin\u00fc\u00fclplaate jne jne. Leian \u00fchel hetkel hunniku maailmakunsti postreid – van Gogh, Monet, Manet… Aga hinnad on kr\u00f5bedad, 20+ eurot \u00fche mitte-maali eest! Minu mentaalne eelarve oli umbes 10\u20ac. Sobivaid k\u00fc\u00fcnlaid ega k\u00fc\u00fcnlajalgu ka kahjuks siit ei leia, seega lepin v\u00e4ikse h\u00f5bekandiku ja lillepotiga. L\u00e4hen vaatan uuesti neid maalipostreid, sest \u00fcks kaunis Monet, mis sobiks ideaalselt mu tuppa, ei anna rahu. No hea k\u00fcll, panen siis 20\u20ac hakkama. Lahkun uhkelt oma suure raamiga. Enne koju minekut k\u00e4ime veel Geneva j\u00e4rves ujumas, sest ilm on tapvalt palav, haarame tee pealt putkast paninid ja oleme valmis Morzine’i naasema. K\u00fcsin luba tagasiteel oma muusikat m\u00e4ngida, sest seda inglise r\u00e4ppi ei viitsi enam taluda. Enda muusikaga on ikka palju id\u00fcllisem m\u00e4giteedel kulgeda, p\u00f6\u00f6ran selja noormehe poole, kelle totudele k\u00fcsimustele ma ausalt \u00f6eldes ei jaksa enam vastata, vaatan hoopis m\u00e4gesid. Saabun koju oma uhke uue “maaliga”. Noormees avaldab k\u00fcll soovi veel \u00f5htul kohtuda, kuid puterdan, et mul on vaja pesu pesta ja j\u00e4rgnevateks p\u00e4evadeks s\u00f6\u00f6gikorrad valmis kokkata, seega soovin talle head elu ja kiirustan tuppa. Natuke on paha tunne, aga ainult natuke. Pistan maali seinale ja kutsun korterikaaslased vaatama – n\u00e4ete, kunst saabus! Imetleme siis k\u00f5ik seda uut korterikaaslast ja tema suurep\u00e4rast kohanemisv\u00f5imet voodi vastas asetseva seinaga. V\u00f5ib p\u00e4eva lugeda edukaks. K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":618,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":["post-614","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-morzine"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7554-1-scaled-e1731411827174-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7554-1-scaled-e1731411827174.jpg",1920,1813,false]},"categories_names":{"26":{"name":"Morzine","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=26"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=614"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/614\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":619,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/614\/revisions\/619"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/618"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=614"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=614"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}