{"id":597,"date":"2024-11-01T12:32:07","date_gmt":"2024-11-01T12:32:07","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=597"},"modified":"2024-11-11T19:20:03","modified_gmt":"2024-11-11T19:20:03","slug":"kuidas-kodutu-reisisell-endale-lopuks-ajutise-pesa-sai","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=597","title":{"rendered":"Kuidas kodutu reisisell endale l\u00f5puks ajutise pesa sai"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Esimese Morzine&#8217;i n\u00e4dala keskel saabub esimene lootuskiir &#8211; meie inglise kokapoiss Rory mainib, et tema ekspruudil Kate&#8217;il on vaba tuba korteris \u00fc\u00fcrile anda. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuleb Kate kohvikust l\u00e4bi, et saaksime tutvuda ja v\u00f5imalikku diili arutada. Kate on pisike krussis juustega iirlanna, tedret\u00e4hnid ninal, minust paar aastat vanem. Esimese hooga ei saa ma tema iseloomule pihta. Ta on britilikult pealiskaudne ja viisakas, kuid veidi umbusklik, vadistab ja vabandab palju jutu sees, kuid samas on ootamatult otsekohene. Ta \u00fc\u00fcrib kolme magamistoaga korterit v\u00e4ikses majas \u00fcldse mitte kaugel Morzine&#8217;i keskusest ja Hideout hostelist. Korteris elab veel peale tema briti neiu Emily, kolmas magamistuba on hetkel t\u00fchi. R\u00e4\u00e4gin talle oma loo \u00e4ra ning lepime kokku, et l\u00e4hen p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d korteriga tutvuma.<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">T\u00f6\u00f6lt korterini on \u00fclesm\u00e4ge ca 15 minutit, allam\u00e4ge u 10 minutit, seega v\u00e4ga hea asukoht, ainult et ma olen kohale j\u00f5udes higist l\u00e4bim\u00e4rg. S\u00fcdasuvine p\u00e4ike m\u00e4gedes ei hellita, t\u00f5usumeetrid ka mitte. J\u00f5uan kokkulepitud aadressile, kus vaatab mulle otsa p\u00e4evin\u00e4inud kahekorruseline kooruva roosa v\u00e4rviga puitmaja. Huvitav, sellist teist ma siinkandis polegi kohanud. Kate hilineb veidi, seega on mul aega \u00fcmbrust uudistada. Koht on vaikne, m\u00f5ni \u00fcksik auto m\u00f6\u00f6dub minust, \u00fcmberringi on madalad elumajad, v\u00e4ike kabel, maja taha j\u00e4\u00e4b m\u00e4gij\u00f5gi ja mulle juba tuttav Point de Ressachaux teerada, mida m\u00f6\u00f6da Rosie&#8217;ga ronisime. Kate saabub kiirustades ja vabandades, mis tundub olevat tema p\u00f5hiolek &#8211; vadistav, kiirustav ja natuke peata. Siseneme maja pimedasse koridori, mis on t\u00e4is kola, ning ronime treppi m\u00f6\u00f6da teisele korrusele. Kate logistab v\u00f5tmega, sest lukk on vana ja ei t\u00f6\u00f6ta h\u00e4sti, ning sisenemegi korterisse. Vasakule j\u00e4\u00e4b pikk kitsas koridor, kust avanevad paremale uksed k\u00f6\u00f6ki ja elutuppa. M\u00f5lemad on suurte akendega ja m\u00f5nusa \u00f5htuvalgusega ning sisustatud eklektilise stiiliga &#8211; palju pisikesi detaile, vaipu, pilte, taimi, segu kodusest ja p\u00e4evin\u00e4inud m\u00f6\u00f6blist. Tervest korterist on tunda Kate&#8217;i head maitset ja silma, kuid asju on minu maitse j\u00e4rgi naa-aatuke palju. Siin-seal pistavad oma nina v\u00e4lja surfi- ja lumelauad ning m\u00e4gijalgrattad. Elutoas pikutab triibuline emane kass, kelluke kaelas. Kiisuga oleks k\u00fcll tore elada! Korteris on \u00fcks eraldi WC, \u00fcks vanniga vannituba ning \u00fcks WC koos du\u0161iga. Edasi p\u00f6\u00f6rab koridor paremale, kus on j\u00e4rjest kolm magamistuba &#8211; Emily oma, keskmine t\u00fchi ja koridori l\u00f5pus k\u00f5ige suurem Kate&#8217;i enda oma. Kate&#8217;i ja Emily magamistoad n\u00e4evad v\u00e4ga \u00f5dusad v\u00e4lja, samuti ohtrate nipsasjakeste, k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja dekooriga rikastatud; keskmine magamistuba on natuke nagu vaeslaps nende kahe keskel &#8211; k\u00f5le, v\u00e4ike ja kitsas. K\u00f5iki kolme magamistuba liidab v\u00e4ljaspoolt \u00fchine r\u00f5du, elutoa ja k\u00f6\u00f6gi akende taga on teine r\u00f5du. Ma ei suuda otsustada, mis tundeid see korter minus tekitab. \u00dchest k\u00fcljest saaksin kohe sisse kolida ja probleem lahendatud, kodu olemas. Teisest k\u00fcljest \u00f5hkab Kate&#8217;ist natuke range k\u00e4e ja piinliku viisakusega korterikaaslase energiat. Kate vangutab pead, kui kuuleb, et soovin \u00fc\u00fcrida tuba ainult viieks n\u00e4dalaks, sest tavaliselt nad ei poolita niiviisi kuid. Ka ei \u00fctle ta mulle kohe kindlat hinda, sest v\u00e4idetavalt peab enne tegema arvutusi &#8211; nii l\u00fchikese rendi hind on kallim kui pikemaajalisel \u00fc\u00fcril, sest &#8220;p\u00e4ris\u00fc\u00fcrnik&#8221; panustab rohkem korteri \u00fclalpidamisse, sisustusse ja kulutustesse. Minu k\u00fcsimuse peale, kas ma tohiksin ka k\u00fclalisi kutsuda, kuna paar s\u00f5pra on andnud lootust k\u00fclla lennata, Kate j\u00e4igastub tuntavalt ning k\u00fcsib, kui kauaks need s\u00f5brad siia tuleks. Kehitan \u00f5lgu, sest ega need lubajad enamasti p\u00e4riselt ei tule, lihtsalt uurin v\u00f5imalusi. &#8220;Meile v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da maksimum kolmeks \u00f6\u00f6ks, sest \u00fchel t\u00fcdrukul kolis ema kuuks ajaks sisse ja see pole teise suhtes aus,&#8221; lausub Kate t\u00f5siselt. See ei tundu just hea algus ning tunnen, kuidas minu entusiasm seda tuba \u00fc\u00fcrida kahaneb.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-597 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=598'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-598\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7462-3-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-598'>\n\t\t\t\tKodut\u00e4nav\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=603'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-603\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-1-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-603'>\n\t\t\t\tP\u00e4ikseline elutuba\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=600'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-600\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7523-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-600'>\n\t\t\t\tUmbuslik korterikaaslane\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=599'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-599\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7522-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-599'>\n\t\t\t\tMagamistuba\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00d5htul saabub Kate&#8217;ilt s\u00f5num: &#8220;Hei! Kui sa tuleksid 5. augustil ja j\u00e4\u00e4ksid kuni 9. septembrini, see teeb viis n\u00e4dalat, siis kas sulle tunduks aus, kui me teeme 160\u20ac n\u00e4dal? See sisaldaks wifit ja kommunaale.&#8221; Teen kiire arvutuse &#8211; see on 800\u20ac viie n\u00e4dala eest, mis on \u00fche pisikese toa \u00fc\u00fcrimise eest \u00fcsna suur summa. Kui ma n\u00fc\u00fcd Kohvikubossile selle \u00fche n\u00e4dala eest ka \u00fc\u00fcri maksan, siis on mu eelarve ikka \u00fcsna l\u00f5hki. Kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, siis Kohvikuboss maksab oma kahetoalise korteri eest 750\u20ac\/kuu. Kui sellise hinnaga oleks saadaval pisike korter, siis ma pigem maksaksin veidi juurde, et saada privaatsus ja vabaduse kutsuda nii palju k\u00fclalisi nii pikaks ajaks, kui ise tahan. J\u00e4tan endale enne vastamist veidi m\u00f5tlemisaega j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Meenus, et Kohvikuboss oli jutule saanud ka meie kohvikust \u00fcle tee j\u00e4\u00e4va kinnisvaramaakleriga, kellel olevat pakkuda v\u00e4ike korter Montriondis. L\u00e4hen lootusrikkalt j\u00e4rgmisel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6le ning uurin Bossilt, kas oleks v\u00f5imalik veel minna seda korterit ka vaatama &#8211; siis on mul rohkem valikuid laual ning tean, kas teen \u00f5ige otsuse. Boss kortsutab kulmu, sest tema s\u00f5nul on 800\u20ac viie n\u00e4dala eest v\u00e4ga hea diil Morzine&#8217;is ning Montriond asub ju 45minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel keskusest. Minu jaoks pole see aga probleem, kui korteriga kaasneb rohkem isiklikku vabadust. Seega l\u00e4hen enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algust veel kinnisvarajahile. Boss saadab mu rahulikult teele ja annab isegi kohvi kaasa. Istun veidi kinnisvarab\u00fcroos pingil, r\u00fc\u00fcpan kohvi ja sirvin uhkete piltidega ajakirju, samal ajal kui t\u00f6\u00f6tajad telefoni otsas vadistades \u00fc\u00fcrilepinguid s\u00f5lmivad. L\u00f5puks saabub h\u00e4rra Maakler, istume tema autosse ja s\u00f5it v\u00f5ib alata. H\u00e4rra on v\u00e4ga jutukas ning r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta kunagi 90ndatel k\u00e4is Tallinnas korvpalli m\u00e4ngimas. Kinnitan, et meie riik on vahepeal iseseisvaks saanud ja kohe kindlasti muutunud.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Saabume Montriondi omap\u00e4rase kahekordse maja juurde, mis on \u00fcsna lahmakas, kuid v\u00e4ga pisikeste akendega. P\u00fcsin lootusrikas. Astume maja sisemusse, kitsad koridorid on \u00e4\u00e4ristatud tihedalt \u00fcksteise k\u00f5rval paiknevate tumedate vineerustega ning p\u00f5randab ehib kulunud punane vaipkate. Mingit isikup\u00e4ra ega kodusust siit ei \u00f5hka, pigem j\u00e4tab maja seestpoolt odava motelli mulje, kuid ega ma ju koridoris elama ei hakka. Maaklerih\u00e4rra avab ukse ning ma ootan, et ta siseneks, kuid ta j\u00e4\u00e4b ukseavasse mind ootama. Vaatan talle k\u00fcsivalt otsa, seej\u00e4rel &#8220;korterisse&#8221; ning pahvatan endalegi ootamault: &#8220;SEE ONGI K\u00d5IK V\u00d5I?&#8221; Mulle vaatab otsa heal juhul 9 ruutmeetrine k\u00f6\u00f6ktuba, mille keskel on lahtik\u00e4iv tugitooli suurune diivan. Proovin teha seda klassikalist ringk\u00e4iku, mida tehakse korteris, mis sulle ei meeldi &#8211; uurida aeglaselt noogutades igat detaili, nagu sa poleks juba otsustanud, et see koht on t\u00e4ielik urgas. Hetkel n\u00e4eb see aga v\u00e4lja umbes nii, et ma lihtsalt p\u00f6\u00f6ran kohapeal 360 kraadi ringi ja p\u00fc\u00fcan pilguga millestki kinni hakata. K\u00f5ik, mida ma n\u00e4en, on aga masendav. Ma oleks nagu vangikongis. Ka pisike vannituba m\u00f5jub klaustrofoobiliselt. K\u00fcsin neelatades, et kui palju selline pesake siis ka maksab. Maakler vastab r\u00f5\u00f5msalt, et 400\u20ac. &#8220;Kuu?&#8221; &#8211; &#8220;Ei, kogu periood. Me ei saa selle eest rohkem raha k\u00fcsida, &#8221; vastab h\u00e4rra ausalt. Hingan kergendunult &#8211; j\u00e4relikult h\u00e4rra on t\u00e4iesti teadlik, millist peldikut ta v\u00e4lja \u00fc\u00fcrib. Annan endale aru, et kui see oleks minu ainuke alternatiiv t\u00e4naval magamisele, siis ma ei k\u00f5hkleks hetkekski. Kuid kuna laual on veel teine variant, mida v\u00f5iks isegi koduks nimetada, ei ole selles urkas elamine realistlik. Ma ei suudaks ka parima tahtmise juures seda kohta hubaseks ja meeldivaks sisustada. Siin saaks elada ehk selline Soome ehitaja t\u00fc\u00fcpi mees, kes vajab ainult \u00f6\u00f6tundideks nelja seina ja kuiva aset, mitte pirtsakas \u00e4revusele kalduv neiu, kes soovib regulaarselt kokata, hommikuti joogat teha ja inimesi k\u00fclla kutsuda. Selle perspektiiviga saadan Kate&#8217;ile s\u00f5numi, et olen t\u00e4nulik tema pakkumise eest ja v\u00f5tan toa hea meelega vastu, raha maksan ette kogu perioodi eest.<\/p>\n<p>Ja nii ma endale viieks n\u00e4dalaks p\u00e4ris-p\u00e4ris kodu koos korterikaaslaste, toataimede ja kassiga saingi. Ja oi, kus selles korteris hakkab alles seikluseid saama!<\/p>\n<p>Enam-mitte-kodutu K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Esimese Morzine&#8217;i n\u00e4dala keskel saabub esimene lootuskiir &#8211; meie inglise kokapoiss Rory mainib, et tema ekspruudil Kate&#8217;il on vaba tuba korteris \u00fc\u00fcrile anda. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuleb Kate kohvikust l\u00e4bi, et saaksime tutvuda ja v\u00f5imalikku diili arutada. Kate on pisike krussis juustega iirlanna, tedret\u00e4hnid ninal, minust paar aastat vanem. Esimese hooga ei saa ma tema iseloomule pihta. Ta on britilikult pealiskaudne ja viisakas, kuid veidi umbusklik, vadistab ja vabandab palju jutu sees, kuid samas on ootamatult otsekohene. Ta \u00fc\u00fcrib kolme magamistoaga korterit v\u00e4ikses majas \u00fcldse mitte kaugel Morzine&#8217;i keskusest ja Hideout hostelist. Korteris elab veel peale tema briti neiu Emily, kolmas magamistuba on hetkel t\u00fchi. R\u00e4\u00e4gin talle oma loo \u00e4ra ning lepime kokku, et l\u00e4hen p\u00e4rast t\u00f6\u00f6d korteriga tutvuma. T\u00f6\u00f6lt korterini on \u00fclesm\u00e4ge ca 15 minutit, allam\u00e4ge u 10 minutit, seega v\u00e4ga hea asukoht, ainult et ma olen kohale j\u00f5udes higist l\u00e4bim\u00e4rg. S\u00fcdasuvine p\u00e4ike m\u00e4gedes ei hellita, t\u00f5usumeetrid ka mitte. J\u00f5uan kokkulepitud aadressile, kus vaatab mulle otsa p\u00e4evin\u00e4inud kahekorruseline kooruva roosa v\u00e4rviga puitmaja. Huvitav, sellist teist ma siinkandis polegi kohanud. Kate hilineb veidi, seega on mul aega \u00fcmbrust uudistada. Koht on vaikne, m\u00f5ni \u00fcksik auto m\u00f6\u00f6dub minust, \u00fcmberringi on madalad elumajad, v\u00e4ike kabel, maja taha j\u00e4\u00e4b m\u00e4gij\u00f5gi ja mulle juba tuttav Point de Ressachaux teerada, mida m\u00f6\u00f6da Rosie&#8217;ga ronisime. Kate saabub kiirustades ja vabandades, mis tundub olevat tema p\u00f5hiolek &#8211; vadistav, kiirustav ja natuke peata. Siseneme maja pimedasse koridori, mis on t\u00e4is kola, ning ronime treppi m\u00f6\u00f6da teisele korrusele. Kate logistab v\u00f5tmega, sest lukk on vana ja ei t\u00f6\u00f6ta h\u00e4sti, ning sisenemegi korterisse. Vasakule j\u00e4\u00e4b pikk kitsas koridor, kust avanevad paremale uksed k\u00f6\u00f6ki ja elutuppa. M\u00f5lemad on suurte akendega ja m\u00f5nusa \u00f5htuvalgusega ning sisustatud eklektilise stiiliga &#8211; palju pisikesi detaile, vaipu, pilte, taimi, segu kodusest ja p\u00e4evin\u00e4inud m\u00f6\u00f6blist. Tervest korterist on tunda Kate&#8217;i head maitset ja silma, kuid asju on minu maitse j\u00e4rgi naa-aatuke palju. Siin-seal pistavad oma nina v\u00e4lja surfi- ja lumelauad ning m\u00e4gijalgrattad. Elutoas pikutab triibuline emane kass, kelluke kaelas. Kiisuga oleks k\u00fcll tore elada! Korteris on \u00fcks eraldi WC, \u00fcks vanniga vannituba ning \u00fcks WC koos du\u0161iga. Edasi p\u00f6\u00f6rab koridor paremale, kus on j\u00e4rjest kolm magamistuba &#8211; Emily oma, keskmine t\u00fchi ja koridori l\u00f5pus k\u00f5ige suurem Kate&#8217;i enda oma. Kate&#8217;i ja Emily magamistoad n\u00e4evad v\u00e4ga \u00f5dusad v\u00e4lja, samuti ohtrate nipsasjakeste, k\u00e4sit\u00f6\u00f6 ja dekooriga rikastatud; keskmine magamistuba on natuke nagu vaeslaps nende kahe keskel &#8211; k\u00f5le, v\u00e4ike ja kitsas. K\u00f5iki kolme magamistuba liidab v\u00e4ljaspoolt \u00fchine r\u00f5du, elutoa ja k\u00f6\u00f6gi akende taga on teine r\u00f5du. Ma ei suuda otsustada, mis tundeid see korter minus tekitab. \u00dchest k\u00fcljest saaksin kohe sisse kolida ja probleem lahendatud, kodu olemas. Teisest k\u00fcljest \u00f5hkab Kate&#8217;ist natuke range k\u00e4e ja piinliku viisakusega korterikaaslase energiat. Kate vangutab pead, kui kuuleb, et soovin \u00fc\u00fcrida tuba ainult viieks n\u00e4dalaks, sest tavaliselt nad ei poolita niiviisi kuid. Ka ei \u00fctle ta mulle kohe kindlat hinda, sest v\u00e4idetavalt peab enne tegema arvutusi &#8211; nii l\u00fchikese rendi hind on kallim kui pikemaajalisel \u00fc\u00fcril, sest &#8220;p\u00e4ris\u00fc\u00fcrnik&#8221; panustab rohkem korteri \u00fclalpidamisse, sisustusse ja kulutustesse. Minu k\u00fcsimuse peale, kas ma tohiksin ka k\u00fclalisi kutsuda, kuna paar s\u00f5pra on andnud lootust k\u00fclla lennata, Kate j\u00e4igastub tuntavalt ning k\u00fcsib, kui kauaks need s\u00f5brad siia tuleks. Kehitan \u00f5lgu, sest ega need lubajad enamasti p\u00e4riselt ei tule, lihtsalt uurin v\u00f5imalusi. &#8220;Meile v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da maksimum kolmeks \u00f6\u00f6ks, sest \u00fchel t\u00fcdrukul kolis ema kuuks ajaks sisse ja see pole teise suhtes aus,&#8221; lausub Kate t\u00f5siselt. See ei tundu just hea algus ning tunnen, kuidas minu entusiasm seda tuba \u00fc\u00fcrida kahaneb. \u00d5htul saabub Kate&#8217;ilt s\u00f5num: &#8220;Hei! Kui sa tuleksid 5. augustil ja j\u00e4\u00e4ksid kuni 9. septembrini, see teeb viis n\u00e4dalat, siis kas sulle tunduks aus, kui me teeme 160\u20ac n\u00e4dal? See sisaldaks wifit ja kommunaale.&#8221; Teen kiire arvutuse &#8211; see on 800\u20ac viie n\u00e4dala eest, mis on \u00fche pisikese toa \u00fc\u00fcrimise eest \u00fcsna suur summa. Kui ma n\u00fc\u00fcd Kohvikubossile selle \u00fche n\u00e4dala eest ka \u00fc\u00fcri maksan, siis on mu eelarve ikka \u00fcsna l\u00f5hki. Kui ma \u00f5igesti m\u00e4letan, siis Kohvikuboss maksab oma kahetoalise korteri eest 750\u20ac\/kuu. Kui sellise hinnaga oleks saadaval pisike korter, siis ma pigem maksaksin veidi juurde, et saada privaatsus ja vabaduse kutsuda nii palju k\u00fclalisi nii pikaks ajaks, kui ise tahan. J\u00e4tan endale enne vastamist veidi m\u00f5tlemisaega j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Meenus, et Kohvikuboss oli jutule saanud ka meie kohvikust \u00fcle tee j\u00e4\u00e4va kinnisvaramaakleriga, kellel olevat pakkuda v\u00e4ike korter Montriondis. L\u00e4hen lootusrikkalt j\u00e4rgmisel p\u00e4eval t\u00f6\u00f6le ning uurin Bossilt, kas oleks v\u00f5imalik veel minna seda korterit ka vaatama &#8211; siis on mul rohkem valikuid laual ning tean, kas teen \u00f5ige otsuse. Boss kortsutab kulmu, sest tema s\u00f5nul on 800\u20ac viie n\u00e4dala eest v\u00e4ga hea diil Morzine&#8217;is ning Montriond asub ju 45minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel keskusest. Minu jaoks pole see aga probleem, kui korteriga kaasneb rohkem isiklikku vabadust. Seega l\u00e4hen enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva algust veel kinnisvarajahile. Boss saadab mu rahulikult teele ja annab isegi kohvi kaasa. Istun veidi kinnisvarab\u00fcroos pingil, r\u00fc\u00fcpan kohvi ja sirvin uhkete piltidega ajakirju, samal ajal kui t\u00f6\u00f6tajad telefoni otsas vadistades \u00fc\u00fcrilepinguid s\u00f5lmivad. L\u00f5puks saabub h\u00e4rra Maakler, istume tema autosse ja s\u00f5it v\u00f5ib alata. H\u00e4rra on v\u00e4ga jutukas ning r\u00e4\u00e4gib, kuidas ta kunagi 90ndatel k\u00e4is Tallinnas korvpalli m\u00e4ngimas. Kinnitan, et meie riik on vahepeal iseseisvaks saanud ja kohe kindlasti muutunud. Saabume Montriondi omap\u00e4rase kahekordse maja juurde, mis on \u00fcsna lahmakas, kuid v\u00e4ga pisikeste akendega. P\u00fcsin lootusrikas. Astume maja sisemusse, kitsad koridorid on \u00e4\u00e4ristatud tihedalt \u00fcksteise k\u00f5rval paiknevate tumedate vineerustega ning p\u00f5randab ehib kulunud punane vaipkate. Mingit isikup\u00e4ra ega kodusust siit ei \u00f5hka, pigem j\u00e4tab maja seestpoolt odava motelli mulje, kuid ega ma ju koridoris elama ei hakka. Maaklerih\u00e4rra avab ukse ning ma ootan, et ta siseneks, kuid ta j\u00e4\u00e4b ukseavasse mind ootama. Vaatan talle k\u00fcsivalt otsa, seej\u00e4rel &#8220;korterisse&#8221; ning pahvatan endalegi ootamault: &#8220;SEE ONGI K\u00d5IK V\u00d5I?&#8221; Mulle vaatab otsa heal juhul 9 ruutmeetrine k\u00f6\u00f6ktuba, mille keskel on lahtik\u00e4iv tugitooli suurune diivan. Proovin teha seda klassikalist ringk\u00e4iku, mida tehakse korteris, mis sulle ei meeldi &#8211; uurida aeglaselt noogutades igat detaili, nagu sa poleks juba otsustanud, et see koht on t\u00e4ielik urgas. Hetkel n\u00e4eb see aga v\u00e4lja umbes nii, et ma lihtsalt p\u00f6\u00f6ran kohapeal 360 kraadi ringi ja p\u00fc\u00fcan pilguga millestki kinni hakata. K\u00f5ik, mida ma n\u00e4en, on aga masendav. Ma oleks nagu vangikongis. Ka pisike vannituba m\u00f5jub klaustrofoobiliselt. K\u00fcsin neelatades, et kui palju selline pesake siis ka maksab. Maakler vastab r\u00f5\u00f5msalt, et 400\u20ac. &#8220;Kuu?&#8221; &#8211; &#8220;Ei, kogu periood. Me ei saa selle eest rohkem raha k\u00fcsida, &#8221; vastab h\u00e4rra ausalt. Hingan kergendunult &#8211; j\u00e4relikult h\u00e4rra on t\u00e4iesti teadlik, millist peldikut ta v\u00e4lja \u00fc\u00fcrib. Annan endale aru, et kui see oleks minu ainuke alternatiiv t\u00e4naval magamisele, siis ma ei k\u00f5hkleks hetkekski. Kuid kuna laual on veel teine variant, mida v\u00f5iks isegi koduks nimetada, ei ole selles urkas elamine realistlik. Ma ei suudaks ka parima tahtmise juures seda kohta hubaseks ja meeldivaks sisustada. Siin saaks elada ehk selline Soome ehitaja t\u00fc\u00fcpi mees, kes vajab ainult \u00f6\u00f6tundideks nelja seina ja kuiva aset, mitte pirtsakas \u00e4revusele kalduv neiu, kes soovib regulaarselt kokata, hommikuti joogat teha ja inimesi k\u00fclla kutsuda. Selle perspektiiviga saadan Kate&#8217;ile s\u00f5numi, et olen t\u00e4nulik tema pakkumise eest ja v\u00f5tan toa hea meelega vastu, raha maksan ette kogu perioodi eest. Ja nii ma endale viieks n\u00e4dalaks p\u00e4ris-p\u00e4ris kodu koos korterikaaslaste, toataimede ja kassiga saingi. Ja oi, kus selles korteris hakkab alles seikluseid saama! Enam-mitte-kodutu K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":601,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":["post-597","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-morzine"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-scaled-e1730464193906-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/11\/IMG_7524-scaled-e1730464193906.jpg",1920,1365,false]},"categories_names":{"26":{"name":"Morzine","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=26"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/597","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=597"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/597\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":607,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/597\/revisions\/607"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=597"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=597"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=597"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}